Biloogiline mitmeksisus (1)

Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut
Bioloogiline mitmekesisus
Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
Referaat õppeaines
„Keskonnapoliitika ja –korraldus”


Tartu 2011
Sisukord

1. Bioloogiline mitmekesisus 4
2. Bioloogilist mitmekesisust ohustavad tegurid 5
2.1. Elupaikade vähenemine, kadumine ja killustumine 5
2.2. Kliimamuutused 5
2.3. Loodusressursside ülekasutamine 6
2.4. Saaste 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjalid 8
Sissejuhatus
Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007).
Kahjuks on aga inimene ainus liik, kes on suuteline ohustama ja isegi hävitama ökosüsteeme, millest sõltub tema eksistents . Inimene on hõivanud kõik maismaa ükosüsteemid ja tehnoloogiat appi võttes neis valitsevale koha tõusnud ning leidnud ka võimaluse ekspualteerida merede ökosüsteeme.
Tänapäevase suuremahulise ületarbimise tõttu kannatab biodiversiteet läbi mitme erineva inimtegevuse ning antud referaat juhib tähelepanu kõige kriitilistematele inimtegevuse poolt põhjustatud bioloogilist mitmekesisust ohustavatele teguritele.

1. Bioloogiline mitmekesisus

Bioloogiline mitmekesisus (tuntud ka kui biodiversiteet, biomitmekesisus, elustiku mitmekesisus, looduslik mitmekesisus ja elurikkust) kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust, ehk kogu maakeral leiduva elu – taimede, loomade, seente ja mikroorganimisega ning nende elupaikade mitmekesisust ( Lipp ,K.2007)
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon defineerib biodiversiteedi järgnevalt: „Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere jt veeökosüsteemide ning neid hõlavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.” (ENVIR. 2009).
Ka meie oleme osa elurikkusest, ilma selleta ei saaks me eksisteerida. Elurikkus pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid, nagu näiteks puhas vesi ja õhk, viljakas muld, toit, kütus, kiudained ja ravimid, puhkevõimalused jne (ENVIR. 2009).

2. Bioloogilist mitmekesisust ohustavad tegurid

Bioloogilist mitmekesisust ohustavad mitmed tegurid, kuid peamised probleemid on siiski põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Elurikkust ohustavad tegurid saab laias laastus jagada kaheks: kaudsed tegurid ning otsesed ohud. Kaudseteks tegurites on maailma rahvaarvu kasv, majanduskasv, sotsiaalpoliitilised mõjud, kuluurilised ning usulised tõekspidamised ja teadus-tehnilised tegurid. Otsesed ohud on aga elupaikade vähenemine, kadumine ja killustamine; võõrliigid, kliimamuutused, loodusressursside ülekasutamine ja looduse saastumine (ENVIR. 2009).

2.1. Elupaikade vähenemine, kadumine ja killustumine

Loouslike elupaikade vähenemine, kadumine ja killustumine on peamised elurikkust vähedavad tegurid. Nende tegurite tulemusel muutub looduses elava liigi elupaik niivõrd väikeseks, et seal olevad populatsioonid ei toimi enam. Kui looduses on ühel alal liiga vähe isendeid, siis sureb see liik sellel alal ilmselt välja. Elupaikade killustumise käigus jaotub elupaik mitmeks osaks ning elupaiga vahele tekkinud barjääri ületamine on erinevate liikide jaoks erineva raskusastmega, ning see suurendab väljasuremise ohtu antud piirkonnas, sest kui olemasolevas elupaigas peaks liik välja surema siis liigikaaslased seda ala enamasti uuesti ei asusta ( ENVIR. 2009).
Peamised elupaiku kahjustavad tegurid on põllumajandus, arendusprojektid, veemajandusprojektid, puhkus looduses, koduloomade karjatamine, reostamine , infrastruktuuri ehitamine, tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud , metsaraied (ENVIR. 2009).

2.2. Kliimamuutused

Viimase sajandiga on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris pidevalt suurenenud ja seda peamiselt fossiilsete kütuste ( nafta , maagaas, kivisüsi) põletamise tõttu. Suure süsinikuvaruga ökosüsteemide hulk maal väheneb kuna metsade raiumine , puidu põletamine ning märgalade kuivendamine tõstab CO2 hulka õhus (ENVIR. 2009).
Isegi väiksed muutused temperatuuris ja sademete ajalises jaotumises võivad mõjutada koosluseid ja liike, näiteks loomade ja taimede paljunemistsükleid, levila või koosluste tulekindlust jne. Märgata on muutuseid linnu-, taime- ja putukaliikide levikus ning paljunemisperioodi nihkumist varasemale ajale. Paljud liigid ei suuda levida soojenemisest tingitud parasvöötme pooluste suunas nihkumisega samas tempos ning võivad välja surra (ENVIR. 2009).
Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja polaarjää sulamine, merevee taseme tõus, taimede varasem õitsemine, kevade varasem saabumine, liikide levila nihkumine ja populatsioonide arvukuse vähenemine (ENVIR. 2009).

2.3. Loodusressursside ülekasutamine

Ületarbimine on toimunud juba alates 1980. aastatest ning olukord muutub järjest hullemaks. Hetkel on maismaast 40% kaetud põllu- ja karjamaaga, neile lisanduvad veel teed, asulad, kaevandused jne. Inimeste toit ja kiudaine toodang moodustab u 20% maismaa taimede toodetavast. Veekogudest püütakse välja äärmiselt suur hulk sealset toodangut (merest 8% ja mageveest 60%) Rannikumeres ja jõesuudmetes on ületarbitud 91% varem olulistest liikidest. Erinevatele metsikutele liikidele kujutab ohtu karusnahkadega kauplemine , liblikate ülepüük kollektsionääridele, merekarpide korjamine, troopiliste kalade püük, primaatide , lindude, roomajate , korallide ning mitmete ohustatud taimedega kauplemine ( ENVIR. 2009).

2.4. Saaste

Reostus mõjutab õhu- ning veekvaliteeti olleks ohtlik inimesele ning teistele liikidele.
Põlljumajandusmaastiku ja seda ümbritseva ala puhul on peamine probleem väetised, pestitsiidid ja herbitsiidid. Erinevad mürgid võivad kahjustada näiteks toiduahelaid (DDT – putukamürk, mille tõttu kannatasid paljud linnuliigid ) ( ENVIR. 2009).
Veekogudesse on läbi aegade veetud erinevaid jäätmeid mille toksilised mõjud võivad põhjustada veekogude õitsemist, mille tagajärjel muutub elupaik paljudele liikidele kõlbmatuks. Samuti on tänu vette paisatud kemikaalidele paljudes kalades suur elavhõbeda sisaldus ( ENVIR. 2009).
Tööstusmaastikul ja selle ümbruses on suurimaks probleemiks õhusaaste, millel on suur mõju samblikele. Tööstusettevõtted, mis töötavad fossiilkütustega, paiskavad õhku suurel hulgal lämmastik- ja vääveloksiide, mis reageerides vihmaveega tekitavad happevihmasid, mis on eriliselt kahjustanud metsakooslusi ja veekogusid.  Linnades on probleem liigsetest transpordiheidetest tekkiv fotokeemiline sudu ning tööstusettevõtetes liigne toksiliste metallide kasutamine. ( ENVIR. 2009).

Kokkuvõte

Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Praegu toimub bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine, millel on nii looduse kui ka inimese heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Selle peamine põhjus on looduslike elupaikade muutumine. Muutused toimuvad põllumajandusliku intensiivtootmise süsteemide, ehitustegevuse, mäetööstuse, metsade üleraie, ookeanide, jõgede, järvede ja mulla ülekasutuse, võõrliikide sissetungi, saastatuse ja üha enam maailma kliima muutumise tõttu.

Kasutatud materjalid

1.ENVIR. 2009.Rahvusvaheline elurikkuse aasta 2010. WWW [ http://www.envir.ee/elurikkus2010/368337 ] (17.02.2011)
2. ENVIR. 2009.Rahvusvaheline elurikkuse aasta 2010 WWW [ http://www.envir.ee/elurikkus2010/368336 ] (17.02.2011)
3. ENVIR. 2009.Rahvusvaheline elurikkuse aasta 2010. WWW http://www.envir.ee/elurikkus2010/368335 ] (17.02.2011)
4.Lipp; K.2008. Bioloogiline mitmekesisus on taastamatu loodusvara. WWW[ http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-485/Bioloogiline-mitmekesisus-on-taastumatu-loodusvara ] (17.02.2011)
5.European Enviromental Agency. 2007. Halting the loss of biodiversisty by 2010 – Are we on target ? WWW[ http://www.eea.europa.eu/multimedia/vnr-biodiversity/view ] (17.02.2011)