Geograafia kt kordamisküsimused (0)

1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus.
Atmosfääri tähtsus:
Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine , põlemine.
Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks ).
Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed)
Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt )
Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest.
Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine ).
Koostis:
Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%).
Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele
Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks
Süsihappegaas -Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil
Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes
Osoon - Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest)
Ehitus:
Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist:
1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul,
äike, udu, sudu , halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta.
2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust
ja seetõttu tõuseb ka temp.
3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon
4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning
põlevad ära meteoorid
2. Osoonikihi hõrenemine.
Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud
Põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris(freoonid)
Tagajärjed: pärilikkused haigused, vähkkasvaja sagenemine, võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone .
3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss .
Päikesekiirguse muutumine atmosfääris:
1. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb.
2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks.
3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool .
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest.
4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena.
5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus.
6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse.
Kiirgusbilanss:
Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust.
Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub.
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus.
Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass ), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda.
Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.
Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab.
Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus.
Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt, ning mille võrra maapind tegelikult jahtub.
Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.
Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab. Selline olukord esineb öösel, kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.
Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud.
Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
Vööndiliselt on erinevused aga suured. Kui palavvöös on soojenemine ülekaalus, siis polaaraladel toimub jahtumine .
Kui kiirgusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine.
Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu.
4. Kasvuhooneefekt.
Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus , mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti.
Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase.
Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega.
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.
See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas , maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool.
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg.
5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid.
1. Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. (päikese kõrgus/päikesekiirte langemisnurk, päeva pikkus, aluspinna värvus)
2. Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund
Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujundavad välja:
a) Külmvöös- idatuuled
b) Parasvöös- läänetuuled
c) Palavvöös- kirdepassaadid, kagupassaadid
Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad välja:
Mussoonid- tuuled, mille suund kujuneb välja sõltuvalt aastaajast (talvel puhuvad maalt merele , suvel merelt maale)
Erinevad rõhkkonnad parasvöötmes :
Tsüklon ehk madalrõhkkond -sademeterohke, pilvine , suvel jahedam, talvel pehmem ilm
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond -kuiv, suvel palav, talvel väga külm
3. Mere mõju kliimale:
Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal .
Kaugus ookeanist :
a) mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem
b) mandriline kliima- külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud on suur, sademeid vähe
4. Hoovused :
Soe hoovus - temperatuur kõrgem ümbritsevast veest; toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma.
Külm hoovus- temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma.
5. Pinnamood
Mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/ tasandik ). Kõrgustike tuulapealsetel nõlvadel on sademeid palju (tõusvad õhuvoolud). Absoluutse kõrguse kasvades langeb õhutemperatuur 1km-6*C
Eesti kliimat mõjutavad tegurid: õhumasside liikumine, päikesekiirguse hulk, atlandi ookeani mõju, kohalikud iseärasused.
6. Päikesekiirguse jaotumine .
Aastaaegade muutumine on päikesekiirguse muutimise peamiseks põhjuseks; Muutub ka kiirgushulk. Muutub öö ja päeva pikkus.
7. Üldine õhuringlus. Õhuringluse mõju konkreetse koha kliimale.
Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise.
Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks mitu asjaolu:
1. Coriolisi ja hõõrdejõud , mis muudavad õhu liikumise suunda.
2. Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist.
3. Märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele on ka kõrged mäestikud.
Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. See määrab valitsevate tuulte tsonaalse jaotuse maakeral.
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust.
Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas.
30. laiuskraadideni jõudes on õhk jahtunud, ja hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala.
Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad .
Maapinnalähedases õhukihis liigub osa lasknud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas.
Püsivalt ekvaatori poole, puhuvad tuuled passaadid – kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid-
9. Õhumassid , soojad ja külmad frondid.
Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus).
Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma . Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub.
Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: polaarne, lähispolaarne, parasvööde, lähistroopiline , troopiline , lähisekvatoriaalne , ekvatoriaalne
1. Polaarsed õhumassid- Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond.
2. Parasvöötme õhumassid- Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga . Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusrežiimi sesoonse kõikumise poolt. Eestis esineb sellist õhku sageli. Suvel toob ta kaasa palava ja talvel pakaselise ilma.
3. Troopilised õhumassid- Troopiline mereline õhk on soe ja niiske. See on kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis . Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sademeid pole. Palju sajab ainult mägede tuulepealsetel nõlvadel ja rannikualal. Troopilist merelist õhku võib Eestisse jõuda erandjuhul suvisel ajal Lõuna-Euroopast. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, näiteks Sahara kohal. Valdavad laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida, mistõttu taevas on pilvitu. Selle tagajärjeks on õhutemperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Troopilist kontinentaalset õhku Eestisse tavaliselt ei jõua, aga ta on valitsevaks suvel Vahemere ääres.
4. Ekvatoriaalsed õhumassid- Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud), iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua.
Atmosfäärifrondid :
Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi -lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe:
1. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda.
2. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
3. Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.
10. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele
Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis.
Küsimused kordamiseks:
Ekvaatori lähistel puhuvad ida- tuuled.
Parasvöötmes puhuvad lääne- tuuled.
Soe hoovus toob rannikualadele soojema ja niiskema ilma.
Külm hoovus toob rannikualadele külma ja kuiva ilma.
Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemini kui maismaa.
Mere ääres võib olla kõrb kui puhuvad külmad tuuled(külmad hoovused)
Talv on mere ääres soojem ja niiskem kui sisemaal.
Madalrõhualal liigub õhk üles
Kõrgrõhualal liigub õhk alla