Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemiliste elementid ja ühendite omadused (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


Sissejuhatus
Keemiline
element
ehk element
on aatomituumas
sama arvu prootoneid
omavate (ehk sama järjenumbriga)
aatomite
klass.Keemilist
elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline
element
on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline
element
on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid ;
keemiliseks
elemendiks
nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada.
Valdav
enamik elemente võib keemiliste
reaktsioonide
tulemusel moodustada keemilisi
ühendeid
Vasakule Paremale
Keemiliste elementid ja ühendite omadused #1 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #2 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #3 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #4 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #5 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #6 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #7 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #8 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #9 Keemiliste elementid ja ühendite omadused #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marianna tampere Õppematerjali autor
Väga põhjalik ja pikk:




1. Lämmastiku keemilised omadused
2. Väärisgaaside keemilised omadused
3. Fosfori omadused
4. Metallide huvitavad omadused



Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Referaat metallid

Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga

Keemia
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Nad uurivad ka, kuidas olemasolevaid aineid kokku pannes uusi saada. Keemikud on valmistanud umbes 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist umbes 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Vanaaja keemikud arvasid, et on olemas ainult neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa. Tänapäeval on looduses avastatud 92 keemilist elementi, laboratooriumis on neid lisakski tehtud. Keemikud kasutavad keemiliste ainete tähistamiseks tingmärke. Nt H2O on vee sümbol, mis ütleb, et iga veemolekul koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist. Elementidest on universumis kõige enam vesinikku, see on tähtede põhiline koostisosa. Keemiline reaktsioon Kui panna erinevad ained kokku ja tekib mingi uus materjal, on tegu keemilise reaktsiooniga. Mõni reaktsioon vajab käivitamiseks soojust, teine omakorda eraldab seda rohkesti. Elemendid ja ühendid Keemilise elemendi väikseim osake on aatom

Keemia
thumbnail
14
doc

Keemia alused KT3

· Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. ­ Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. ­ Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-

Keemia
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe

Keemia
thumbnail
6
docx

Lämmastik ja raud

Lämmastik 1. Mittemet. Ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus. 2. mittemet. Ja nende ühendite kasutamise valdkonnad 3. Mittemet. Ja nende ühendid looduses sealhulgas elusorganismides 4. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses. LÄMMASTIK ­ N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja) Leidumine Lämmastik esineb looduses nii lihtainena kui ka ühendites. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 mahuprotsenti. Ühendite

Anorgaaniline keemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla

Keemia alused
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus ­ aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele.

Üldkeemia
thumbnail
5
doc

Lämmastik

Lämmastik on fosfori ja kaaliumi kõrval üks peamistest taimede toiteelemendist. Saagikoristamise ajal viiakse just lämmastikku kõige rohkem pinnasest välja, mistõttu on lämmastikväetised üks suurima tootmismahuga kemikaale üldse. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses on ta organismidele raskesti kättesaadav ja seetõttu ei saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada. Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik hapnikuga tekitades lämmastik(II)oksiidi, mis kergesti oksüdeerub lämmastik(IV)oksiidiks. Niiskuse toimel muutub viimane lämmastikhappeks ning vihmana mulda sattudes moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks mõnede väheste organismide (bakterite, vetikate ja

Keemia




Kommentaarid (1)

uihuih profiilipilt
uihuih: ei saanud eriti mingit informatsiooni ,kuigi tahtsin metallide omadusi.100 punkti kaotasin tühja
00:38 04-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun