Keemiliste elementid ja ühendite omadused (1)

Sissejuhatus
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama järjenumbriga) aatomite klass.Keemilist elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid ; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada.
Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad , oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis).Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami.
Keemilistel elementidel ja ühenditele on väga palju erinevaid omadusi ja see juures ka huvitavaid. Kõikidel ainetel on omamoodi omadused-elemendi keemilised omadused määrab ära väline elektronkiht.
3
Lämmastiku keemilised omadused
Lämmastik on üks aine, millel on vägagi huvitavad omadused.Toatemperatuuril  reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks : 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2
Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki:
Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3
Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak : N2 + 3H2 = 2NH3 
- terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas .
Hapnikuga  reageerib kõrgel temperatuuril( äike,põlemine,)Esmase saadusena tekib lämmastikoksiid: N2 + O2 = 2NO,madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks.
Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas , mis kondenseerub temperatuuril –196° Celsiust värvituks vedelikuks.
4
Väärisgaaside keemilised omadused
Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium , neoon, argoon , krüptoon, ksenoon ja radoon .Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element.
Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit.
Ksenoon(Xe)- Ksenoon kondenseerub temperatuuril -108°C ja tahkub temperatuuril -112 Celsiuse kraadi. Inimestele mõjub ksenoon narkootiliselt.
Radoon(Rn)- Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Ta kondenseerub temperatuuril –62 Celsiuse kraadi ja tahkub temperatuuril –71 Celsiuse kraadi.Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik.
Argoon(Ar)- Väga vähesel määral leidub argooni merevees ja maakoores. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust , mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar.
Veel on olemas 2 väärisgaasi, kuid nende omadused ei ole niivõrd huvitavad kui seda olid argooni, radooni, ksenooni ja heeliumi.
5
Metallide huvitavad omadused
Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse.Enamik metalle on keemiliselt ebastabiilsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid ; need kuuluvad Mendelejevi tabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Peamiseks erandiks on väärismetallid. Üks metalli olulisemaid omadusi on ta katiooni stabiilsus vesilahuses võrreldes lihtainega. Seda väljendab pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja.Metallide sulamis temperatuurid on väga erinevad.Näiteks Sn sulamist. On 230 kraadi, kui aga Cr sulamist. On 1900 kraadi Celsiuse järgi.
Kinlasti on aga üheks huvitavamaks metallide omaduseks roostetamine(korrosioon). See on asi, millega me puutume kokku pidevalt ning seega on ka rohkem mõstetav. Raua kokkupuutel vee ja õhuhapnikuga toimub keemiline reaktsioon - roostetamine. See on oksüdatsiooniprotsess - reaktsioon, mis toimub hapniku kaasabil. Üks tuntumaid roostetamis materjale on raud. Roostetamisel raud oksüdeerub.
4Fe + 3O2 -- 2Fe2O3 (Arvutiga on raske seda välja kirjutada, seega ma selgitan ka sõnadega- raud laiendiga neli pluss hapnik indeksiga 2 ja laiendiga kolm, saadus - raud indeksiga kaks, hapnik indeksiga kolm ja nende laiend on kaks.)
7
Sisukord
Tiitelleht …………………………………………………………….lk 1
Sisukord ……………………………………………………………..lk 2
Sissejuhatus ………………………………………………………….lk 3
Lämmastiku keemilised omadused .....................................................lk 4
Väärisgaaside keemilised omadused ...................................................lk 5
Fosfori omadused ................................................................................lk 6
Metallide huvitavad omadused ………………………………………lk 7
Kokkuvõte ……………………………………………………………lk 8
Kasutatud kirjandus …………………………………………………..lk 9
2
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Keemilised_elemendid
http://www.paldgym.edu.ee/HTMLobj-2033/Keemia_p_hiteadmised.pdf
http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_N_sissej.html
Keemia IX klassile, Lembi Tamm, 2001. a. , lk 206-207
I Ene, Tallinna kirjastus “Valgus”, 1985.a. , lk 166
9
Kokkuvõte
Sellest referaadist sain ma teada lämmastiku keemilistest omadustest(ve-
snikuga reageerides on lämmastik oksüdeerija). Veel tutvusin ma väärisgaasidega ja nende keemiliste omadustega. Selles referaadis räägitakse ka metallide ja nende ühendite omadustest. Metallid moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilstesse sidemetesse. Fosforil on eriline võime pimedas helendada ja ta on inimesele mürgine.
8
Viljandi Valuoja Põhikool
Keemiliste elementide ja ühendite huvitavad omadused
Referaat
Kaspar Vitsur
9.a klass
2006. õ.a.
Fosfori omadused
.
Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn valge fosfor pimedas helendas. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi ( superfosfaat , fosforiit jne), insektitsiide tiofoss ja klorofoss. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta süttib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Üks kümnendik grammi fosforit on juba inimesele surmav. Teisest küljest aga on fosfor elusorganismi koostisosa , milleta ei saa eksisteerida loomad ja inimene. Fosfori puudujääk pidurdab kasvu, kutsub esile nõrkuse, progressiivse kõhnumise ja surma.
6