Atmosfäär kokkuvõte (1)

Õhu koosits normaalting: 72% N, 21% O2, 0.03 CO2, veeaurud(sõltub laiuskraadidest)
*Veeaur oliliseim kasvuhoonegaas. Veeauruga +17 C, ilma selleta -20 C
Lämmastik- sõltub atmosf igasugustest laguvprots käigus
Hapnik- roheliste taimede fotosünt. käigus
CO2- a) looduslikult ( hingamine , vulkpursked, põlengud) b) inimtekkeline (fos.kütuste põletam.)
Veeaur- aurustumisel
Atmosfääri ehitus:
Troposfäär: paikneb üle 80% õhkkonnas olevast õhumassist * kujunevad ilm ja kliima * isel temp vertikaalnatsionaalsus
Stratosfäär: * osoonikiht neelab päikese UV-kiirgust, temp tõuseb
Mesosfäär: *puudub veeaur, tolm ja temp langeb
Termosfäär: *maale kaitsekihiks, kus temp tõuseb üle +1500 C
ILM on ühe päeva ilmaelementide kogum KLIIMA on aastakümnete erinevate ilmade kogum ILMAELEM. mõõdetakse metereoloogia jaamades iga 3 h tagant, sarnase aparatuuri ja metooditaga.
ILMAELEMENDID : 1- õhutemperatuur: kasut 2 skaalat, norm maailm celsius ja angloameerik. farhenheit (C= F-30 / 2)
2- õhurõhk: norm ÕR on 760 mm/Hg 3- õhuniiskus: näitab veeauru sisaldust õhus( abs 9 cm3...relakt %)
4- sademed 5- Tuul: tuulekiirus 1sõlm= 1meremiil/1tund 6- pilvisus
Atmosfääri üldine tsirkulatsioon: kliima sõltub enim päikese kiirguse hulgast, mis omakorda sõltub geog. laiusest
Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale . ALATI!
Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis
1.passaadid- püsivad tuuled, mis puhu väikestel laiustel ekv suunas. põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30)
2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60)

polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku.
Madalrõhkkond e tsüklon- tekib piirkondades, kus on tõusvad õhuvool. ja kus tekkivad sademed MR toob kaasa alati niisket õhku ja suvel jahedat ning talvel pehmet õhku e sula. NB! Atlandi ook. nim Mr orkaan , Vaiksel taifuunideks
Kõrgrõhkkond e antitüklon- tekib piirk. kus on laskuvad õhuvoolud. Kr toob kaasa alati kuiva õh ja suvel palav talvel kü
Lokaalsed e kohalikud tuuled: MUSSOONID - koh tuuled, mis puhuvad sooja ja külmal aastaajal risti vastupidi. Põhjuseks maismaa ja mere erienev soojenemine ning jahtumine . Kõige ilmekalamt on nad välja kuj euraasias , lõuna pk idaosas. Väikestel laiustel. NB! Mus. kllima on maailma kõige sademeterohk kliima tüüp. (maa abs sadem. 22000 mm/a)
BRIISID - kohalikud tuul. mis puhuvad kitsas rannikuvööndis öösel ja päeval vastupidi. Briiside sad hulgas muutusi ei ole
Reljeefi suured erinevused võivad põhj ilmaelementde väga järsku muutumist väga väiksel territ.
Mäestike ja kõrgustike tuulepealsed nõlvad on sademete püüdjad *külm õhk on raske
Merehoovuste mõju kliimale: Külmad hoovused- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Soojadh-… soojem ja niisket
Kliima sõltub ka valdavatest tuultest