Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KEEMIA 12. klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu g soola ja vet tuleb võtta 150g 10 lahuse valmistamiseks?
  • Mitme lahus saadakse kui 300g vees lahustatakse 40g soola?
  • Kui suur on 32g kloori V?
  • Kui suur on 28dm3 vesiniku mass?
  • Mitu mol oksiidi tekib 48dm3 hapniku reageerimisel Al?
  • Mitu mol oksiidi tekib 80 dm3 hapmiku reageerimisel Ca?
CaO- oksiid ; SO3- vääveltrioksiid
P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid
H2SO3-väävlishape- hape ; H3PO4- fosforhape
CuSO4-vask(II) sulfaat - sool; BaCl2-baariumkloriid
Ca(NO3)2- kaltsiumnitraat ; Na2CO3- naatriumkarbonaat
AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit
Na2S- naatriumsulfiid ; K2SiO3-kaaliumsilikaat
Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus
KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid
LiOH - liitiumhüdroksiid
Baarium -baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat
2Ba+O2->2BaO;
BaO+H
2O->Ba(OH)2
Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O
Fosfor -fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat
4P+5O2->P4O10;
P4O10 + 6H2O ->4H3PO4
2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O

Väävel-vääveldioksiid-väävlishape- naatriumsulfit
S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na-> Na2SO3 +H2
Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask
Cu(OH)2->CuO+H2O;
CuO+H2SO4-> CuSO4 +H2O
CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4

Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III) kloriid - raud(III)hüdroksiid:
Fe(OH)3-> Fe2O3 +H2O; Fe2O3+6HCl->2FeCl3+3H2O
FeCl3+NaOH->Fe(OH)3
VähenebSuur. O R
H2+Cl2->2HCl Cl H; 2Al+3S->Al2S3 Al S
2Na+2H2O->2NaOH+H2 H2 Na; Mg+H2SO4-> MgSO4 +H2 SO4 Mg;
Fe2O3+3CO->2Fe+3CO2 Fe C
2CO+O2->2CO2 O C; 3C+4Al->Al4C3 C Al
Struktuurivalemid: süsinik=C=; hapnik-O-; vesinik H-; lämmastik -N=
Organ. ühendite aineklassid : alkohol -OH; karboksüülhapped- COOH;
süsivesinikud-CH2,CH3,CH
Mitu g soola ja vet tuleb võtta 150g 10% lahuse valmistamiseks?
Andmed:m(aine)=m(lahus)*pm/100%
m(lahus)=150g m(sool)=15g pm=10% m(vesi)=m(lahus)-m(aine)
m(sool)=? m(vesi)=150g-15g=135g; m(vesi)=?
Mitme % lahus saadakse kui 300g vees lahustatakse 40g soola?
Andmed: m(vesi)=300g; m(sool)=40g; pm=?
pm=m(aine)/m(lahus)x100%=11,8=12%
m(lahus)=m(aine)+m(lahusti)
Kui suur on 32g kloori V? Andmed: m(Cl2)=32g; V(Cl2)=?
n=m/M V=n x Vm Vm=22,4dm3/mol
M(Cl2)=35,5x2=71g/mol; n(Cl2)=0,45mol V(Cl2)=10dm3
Kui suur on 2,8dm3 vesiniku mass?
Andmed: V(H2)=2,8dm3; m(H2)=?; n=V/Vm m=nxM
Mitu mol oksiidi tekib 4,8dm3 hapniku reageerimisel Al? Mitu g see on?
Andmed: V(O2)=4,8dm3; n(Al2O3)=?
m(Al2O3)=? n=V/Vm; 4Al+3O2-> 2Al2O3
n(O2)=2mol; n(Al2O3)=2/3n(O2)=2molx2/3= 4/3mol; m=nxM
Mitu mol oksiidi tekib 80 dm3 hapmiku reageerimisel Ca? Mitu g see on? Andmed: V(O2)=80dm3 n(CaO)=? m(CaO)=?
n=V/Vm; 2Ca+O2->2CaO n(O2)=3,6mol
n(CaO)= 2n(O2)=3,6molx2=7,2mol; m=nxM
happeline oksiid+vesi->hape: SO2+H2O->H2SO3
aluseline oksiid+vesi->alus(leelis):BaO+H2O->BaOH
alus+sool->nõrgem alus+sool: LiOH+MgCl2->Mg(OH)2+2LiCl
hape+sool->nõrgem hape+sool: H2SO4+MgCl2->MgSO4+2HCl
hape+ metall ->sool+vesinik: 3H2SO4+2Al->Al2(SO4)+3H2
hape+alus->sool+vesinik:H2SO4+LiOH->Li2SO4+2H2O
hape+aluseline oksiid->sool+vesi: 3H2SO4+Al2O3->Al2(SO4)3+3H2O;
alus+happeline oksiid-> sool+ vesi: 12LiOH+P4O10->4Li3PO4+H2O
Vesinikflouriidhape-HF; vesinikkloriidhape-HCl; Vesinikbromiidhape-HBr; vesinikjoiidhape-HI; divesiniksulfiidhape-H2S; väävelhape-H2SO4; väävlishape-H2SO3; lämmastikhape-HNO3; lämmastikushape-HNO2; fosforhape-H3PO4; süsihape-H2CO3; ränihape-H2SiO3 ( H4SiO4 ). Pm=m(aine)/m(lahus)*100%; m(lahus)=m(aine)/Pm*100; V(lahus)=m(lahus)/ρ(lahus); n=m/M –>m=n*M; V=n*Vm(22,4dm3/mol); m=V*ρ; V=m/ρ; ρ=m/V; m(aine)= m(lahus)*Pm/100%; m(lahus)=V(lahus)* ρ(lahus); m(lahusti)=m(lahus)-m(aine); m(lahus)=m(aine)+m(lahusti); n=V/Vm. Struktuurivalemid: süsinik=C=; hapnik-O-;vesinik H-; lämmastik-N=Organ. ühendite aineklassid: alkohol-OH; karboksüülhapped- COOH; süsivesinikud-CH2,CH3,CH. F- - fluoriid ; Cl- - kloriid; Br- - bromiid : I- - joiid; S2- - sufiid; SO42- - sufaat; SO32- - sufit; NO3- - nitraat ; PO43- - fosfaat ; CO32- - karbonaat . . . . . ; ; ; ; ; . . . . . . .
KEEMIA 12-klass #1 KEEMIA 12-klass #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ktammerand Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

rekursiooni- ja keerukusteooria
Konspekt
29
rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia ­ teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon ­ protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia
Metallid
11
doc

Metallid

Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

Keemia
Keemia ja selle seletused
8
docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia
Keemia spikker 9 kl - happed
7
docx

Keemia spikker 9.kl - happed

1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl ­ vesinikkloriidhape ­ soolhape ­ kloriid H2SO3 ­ väävlishape ­ sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 ­ difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga

Keemia
Üldine ja anorgaaniline keemia
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun