Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Amiinid kokkuvõte (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kiviõli 1. Keskkool
Amiinid
Referaat
Koostaja : Elina Sergunina
Õpetaja: Eike Saarest
Kiviõli 2009
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid , kus lämmastiku aatomiga on seotud süsivesinikrühmad või benseeniring. Amiinide funktsionaalne rühm on aminorühm-NH2.
Amiinid võivad olla gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained.
Atsüklilisi amiine saadakse peamiselt alkohole või süsivesinike halogeenderivaate ammoniaagiga töödeldes, aromaatsete amiinide saamiseks redutseeritakse nitroühendeid.
Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena.
Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loom- kui ka taimorganismide ainevahetus- protsessides, eriti aga orgaaniliste ainete mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul amiinidel on ebameeldiv lõhn. Dimetüül- ja trimetüülamiin on heeringalõhnaga. Laipade lagunemisel tekivad mürgised laibalõhnaga amiinid putreskriin H2N(CH2)4NH2 ja kadaveriin H2N(CH2)5NH2. Riknenud toidu mürgisust ei põhjusta niivõrd amiinid kuivõrd roiskumisbakterite eritatud toksiinid . Mõningatele organismidele on roiskumislehk toidusignaalöiks, seega võime oletada, et see on nende jaoks üpris meeldiv lõhn.
Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus , pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin.
Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi:
  • Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis.

  • Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis.

  • Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis.

Amiinid on tugevad nukleofiilid.
Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik ( mitte hapnik) ja C – N ja N – H sidemed on polariseeritud nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole.
N-H side on üpris püsiv.
  • Amiinidest moodustunud soolad on iooniühendid.
  • Tahked ja hästilahustuvad.
  • Madala aururõhu tõttu puudub neil ebameeldiv lõhn.
Orgaaniliste alustena reageerivad amiinid hapetega, moodustades sooli .
CH3NH2 + HCI CH3NH3+ CL- (metüülammooniumkloriid)
(CH3)3N + HBr (CH3)3NH+ Br- (trimetüülammooniumbromiid)
Analoogia põhjal ammooniumsoolade nimetusega, nimetatakse ka amiinide
sooli ammooniumkloriidideks, - sulfaatideks jne. Ette kirjutatakse
vaid süsivesinikrühma või – rühmade nimetused.
Amiinide omadust reageerida hapetega rakendab laialdaselt ravimitööstus. Töödeldes halvasti lõhnavaid ja vees rasklhustuvaid amiine vasinikkloriidhappega, muutuvad nad lõhnatuteks vees lahustuvateks tahketeks preparaatideks.
R-NH2 + HCI RHN3+ CI-
Farmatseudid asendavad tavaliselt nimetuse ammooniumkloriid nimetusega amiinhüdrokloriid. Sellega rõhutatkse asjaolu, et amiin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim .
Veel mõningaid omadusi
1. Füüsikalised omadused:
Lahustuvus soltub ahela pikkusest.
• Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel
norgad sidemed.
• Struktuur tetraeedriline
2. Keemilised omadused:
Reaktsioon veega
RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH-
• Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega:
NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br
see reageerib alustega:
CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata)
Amiini saamine alkoholist:
CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O
CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O
Nukelofiilide tugevus reastatult:
1. amiinid
2. alkoholid
3. halogeenide ühendid.
Amiinide esindajad
Metüülamiin (CH3NH2)
  • Ammoniaagi lõhnaga gaas
  • Tekib valkude roiskumisel.
  • Kautatakse keem. Sünteesis lähteainena ja külmutusseadmetes.
  • Keemistemperatuur veidi alla 0 oC.
  • Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes.
  • Toodetakse metanooli või dimetüüleetri ja ammoniaagi vahel toimuval reaktsioonil kõrgel temperatuuril ja rõhul.

Fenüülamiin e. aniliin e. aminobenseen
  • On vees rasklahustuv õlitaoline mürgine vedelik.
  • Toodetakse nitroühendite, antud juhul nitrobenseeni redutseerimisel.

C6H5NO2 + 3H2 C6H5NH2 + 2H2O
  • Tuhmeneb kiiresti õhu käes.
  • Oksüdeerijate toimel (õhk) läbib kogu värvigamma, muutudes lõpuks mustaks(aniliinmust).
  • Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm.
  • Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis.
  • Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku.
  • Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha.

Histamiin
  • Tekib organismi õietolmu sissehingamisel .
  • Kutsub esile allergia ( pisarate vool, nohu , aevastus jne.)
  • Antihistamiinid histamiinide vastu.

Omaette bioloogiliselt aktiivsete amiinide rühma moodustavad alkaloidid . Need on keerulise ehitusega mürgised, peamiselt taimedest eraldatud ained. Nad mõjuvad tugevasti psüühhikale, kutsudes esile hallutsinatsioone,rahulolu ja eufooriat. Nende liigtarvitamisele järgnib enamsati surm.
Tundtumad alkaloidid.

Amfetamiin
Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat – tuhm valge pulber , mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 – 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti . Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks
1-fenüülpropüül-2-amiin
Amfetamiin põhjustab:
  • Uimasus
  • Südamepekslemine
  • Heaolutunnet, millele järgneb depressioon

Bioloogiliselt aktiivsete amiinide hulka kuuluvad ka inimorganismile vajalikud ained, näiteks A- vitamiini koostisesse kuuluv nikotiinhape .
Kasutatud kirjandus:
  • A. Tuulmets. ORGAANILONE KEEMIA Õpik gümnaasiumile. Avita. 2002. Tallinn (lk 94-98)
  • M. Karelson . A. Tõldsepp. Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri. 2007. Tallinn (lk 170- 176)
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Amiinid (29.04.2009)
  • http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/Amiinid_failid/frame.ht m (30.04.09)
  • http://www.htg.tartu.ee/~e4ints/Amiinid.rtf (30.04.09)
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Aniliin (30.04.09)
  • http://kaur.pri.ee/hal_alk_eet_am_omadused.pdf (30.04.09)
    7
  • Vasakule Paremale
    Amiinid kokkuvõte #1 Amiinid kokkuvõte #2 Amiinid kokkuvõte #3 Amiinid kokkuvõte #4 Amiinid kokkuvõte #5 Amiinid kokkuvõte #6 Amiinid kokkuvõte #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-07-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Elina Sergunina Õppematerjali autor
    Referaat sisaldab üldist informatsiooni amiinide kohta. Sisse on toodud ka tuntumad amiinide esindajad ning nende lühiiseloomustus. Samuti leiad siit selliseid teemeasid nagu amiinid kui tugevad nulkeofiilid, amiinid kui alused, amiinide põhistruktuurid, alkaloidide tuntumad esindajad jne.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia - Amiinid
    2
    docx

    Keemia - Amiinid

    Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm ­NH2, nimetuse lõpuks on ­amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2

    Keemia
    Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
    12
    docx

    Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

    Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit etüülmetüülamiin Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt CH3CH2-NH2 Lagunevad juba 400 0C juures

    Orgaaniline keemia
    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
    9
    pdf

    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

    elektrone teistelt aatomitelt, käituvad reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on Lewise happed. Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Nukleofiilide hulka kuuluvad anioonid.Nukleofiilid loovutavad elektrone teisele aatomile, käituvad reaktsioonides elektronpaari doonoritena ja on Lewise alused. Orgaanilises keemias võivad hapetena käituda alkoholid ja fenoolid. Fenoolid on tugevamad happed.Orgaanilises keemias käituvad alustena amiinid, aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. o Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake, reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. o Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit,lahkuv rühm eraldub elektrofiilina.(isel. aromaatsele tuumale- halogeenimine, nitreerimine jne)

    Orgaaniline keemia i
    Orgaaniline keemia
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O ) Tüviühendi mõistest lähtudes võib orgaanilisi ühendeid vaadelda kui teatud tüviühendite asendussaadusi, nagu järgmisel skeemil: ORGAANILISED ühendid

    Analüütiline keemia
    Orgaaniline keemia
    24
    doc

    Orgaaniline keemia

    Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O ) Tüviühendi mõistest lähtudes võib orgaanilisi ühendeid vaadelda kui teatud tüviühendite asendussaadusi, nagu järgmisel skeemil: ORGAANILISED hendid Tvihendid Tvihendite derivaadid

    Keemia
    Orgaaniline keemia I
    12
    doc

    Orgaaniline keemia I

    reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on Lewise happed. Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Nukleofiilide hulka kuuluvad anioonid.Nukleofiilid loovutavad elektrone teisele aatomile, käituvad reaktsioonides elektronpaari doonoritena ja on Lewise alused. Orgaanilises keemias võivad hapetena käituda alkoholid ja fenoolid. Fenoolid on tugevamad happed.Orgaanilises keemias käituvad alustena amiinid, aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake, reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit,lahkuv rühm eraldub elektrofiilina.(isel. aromaatsele tuumale- halogeenimine, nitreerimine jne) Elimineerimisreaktsioonid: kui nukleofiil käitub alusena,rebides molekulist ära prootoni.

    Orgaaniline keemia
    11 klassi Orgaanika konspekt
    35
    rtf

    11.klassi Orgaanika konspekt

    Veini kääritamisel hakkab pärmiseentel paha ~14% juures ja varsti lõpetavad nad glükoosi redutseerimise sootuks. Naturaalvein ei ole üle 16% kange, pikaajalisel kääritamisel on võimalik saada ka 18% alkoholisisaldusega veine, kuid 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 10 enamasti saadakse sellised kraadid piirituse lisamise teel. Primaarne amiin Amiinid CH3-NH2 Metüülamiin .. Amiinid on ammoniaagi derivaadid, Asendatud 1 H aatom milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud orgaanilise radikaaliga CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .

    Keemia
    Lühikokkuvõte
    12
    doc

    Lühikokkuvõte

    Reageerivad aktiivsete metallide oksiidid. Hüdroksiidid jagunevad kuumutamisel aluseks ja veeks. Lagunemisreaktsioonis jaguneb aine kaheks või enamaks aineks, kulgevad enamasti aine kuumutamisel. Kaasneb energia neeldumine. Hüdroksiid (v.a. leelised) -> oksiid + vesi. Cu(OH)2 -> CuO + H2O. Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel 2 või enam ainet, moodustades uue aine, kaasneb energia eraldumine. Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm ­NH2, nimetuse lõpuks on ­amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH 3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    liisu876 profiilipilt
    liisu876: väga sisutihe
    18:45 24-05-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun