Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ookeani primaarproduktsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Ookeani primaarproduktsioon

Õppejõud Kai Piirsoo

Bioproduktsioon – biosüsteemi (organism, populatsioon , kooslus ) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena.
Sisaldab 2 komponenti:
  • Primaarproduktsioon – näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne.
  • Sekundaarproduktsioon – heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid).
    1.1. Primaarproduktsioon võib olla:
  • Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (fotosünteesivate ja kemosünteesivate) organismide poolt salvestatud energia koguhulk.
  • Primaarne puhasproduktsioon, netoproduktsioon (net primary production NPP): energia, mis jääb seotuks, kui autotroofide koguproduktsioonist maha arvata nende hingamine . GPP – HINGAMINE =NPP
  • Hingamine – (ingl k. respiration) – organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
  • Aeroobne hingamine on sisuliselt fotosünteesi pöördprotsess energia saamise eesmärgil (ATP ja soojus ). CO2–ks ja H2O-ks laguneb osa orgaanilisi aineid. Osa kataboolse protsessi vaheprodukte kasutatakse lähteainetena mitmetes sünteesiprotsessides. Hingamisprotsessil on 3 etappi : 1. etapp (glükolüüs) toimub raku tsütoplasmas, 2. etapp (tsitraaditsükkel) ja 3. etapp (hingamisahel) toimuvad mitokondrites.
  • Anaeroobne ‘hingamine’ mõnedel bakteritel toimub hapnikuvabas keskkonnas keemiliste ühendite oksüdeerimise näol (käärimine).
    Joonis 1. Primaarproduktsiooni jagunemine

    Primaarprodutsentide peamised rühmad ja nende levik maailmameres


    Ökoloogiline grupp
    Takson
    Peamine levikuala
    Fütoplankton

    Bacillariophyta ehk ränivetikad

    Kõikjla maailmameres, eriti parasvöötmes ja subpolaarsetel aladel ning rannikumere upwellingu piirkonnas.
    Dinophyta ehk dinofagellaadid
    Kõikjal maailmameres
    Haptophyta

    Coccolithophoridae

    Troopilistes ja subtroopilistes meredes
    Chrysophyta

    Silicoflagallatae

    Polaar- ja parasvöötme meredes
    Prasinophyta
    Kõikjal maalimameres
    Cryptophyta
    Rannikumeri
    Cyanobacteria ehk tsüanobakterid
    Rannikumeri
    Makrofüüdid, makrovetikad

    Pruunvetikad

    Rannikumeres

    Punavetikad

    Rannikumeres
    Rohevetikad
    Rannikumeres
    Kõrgemad taimed
    Zosteracea nt merihein
    Rannikumeres
    Mikrofütobentos
    Bacillariophyceae
    Cyanophyceae
    Rannikumeres
    Kemosünteesivad bakterid
    Anaeroobse ja aeroobse veekeskkonna piirialal.

    Rannikumere primaarprodutsendid: mikrofütobentos

    Mikroskoopilised vetikad koos bakterite ja mikroseentega moodustavad perifüütoni matid. Levik: madalatel merealadel, 0-5 m sügavusel.
    Primaarprodutsentidest domineerivad
    • Ränivetikad: peamiselt sulgränivetikad
    • Niitja ja kokkoidse ehitustüübiga sinivetikad
    Perifüütoni matid tekivad enamasti tugevasti eutrofeerunud või reostunud rannikumere piirkonnas. Vetikamatid toimivad filtrina . Bentilised vetikad kasutavad setetest eraldunud toiteaineid.
    Joonis 2. Kloroplasti ehitus
    1.välismembraan;
    2.membraanidevaheline ruum;
    3. sisemembraan;
    4. strooma ;
    5. tülakoidi siseruum ;
    6. tülakoidi
    membraan ;
    7. tülakoidide virn ;
    8. tülakoid ( lamell );
    9.tärklisetera;
    10. ribosoom ;
    11. plasmiidne DNA;
    12.lipiiditilgad

    Fotosünteesi üldreaktsioon

    Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli.
    Kõik ülejäänud organismid sõltuvad selle käigus toodetud orgaanilisest ainest.
    6CO2 + 12H2O +footonid C6H12O6 + 6H2O + 6O2

    I. Fotosünteesi valgus-staadium

    Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidides valgusenergia mõjul.
    Toimub valgusenergia muutmine keemiliste sidemete energiaks. Valgus ergastab Chl molekuli. H2O lõhustub (fotolüüs), O2 eraldub gaasina, vesiniku aatomid seotakse tekkivate energiarohkete ainetega, NADP redutseerub NADPH -ks. Sellega kaasneb ATP teke, mis on vajalik fotosünteesi pimedus-staadiumi reaktsioonides
    2H2O → 4H+ +4e- + O2↑
    NADP + 2e- + 2H+ ↔ NADPH2

    II. Fotosünteesi pimedus-staadium

    Pimedus-staadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas .
    Süsiniku allikas on CO2
    Vesiniku allikaks on NADPH2
    Energia allikaks on vaja 18 ATP molekuli
    Ensüümide kaasabil tekivad sahharoos, tärklis, aminohapped jt. org
    ühendid. CO2 lagundatakse NADPH2 kaasabil.
    6CO2 + 12NADPH2 → C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
    18 ATP → 18 ADP + 18 P
    NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustub neist tärklis. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees

    Fotosünteesi pigmendid


  • Klorofüllid a, b, c1, c2, c3
    Ainult Chl-a on võimeline kasutama elektrone, et produtseerida keemilist energiat fotosünteesis.
    Chl-b and Chl-c absorbeerivad valgust ja saadavad elektroni Chl-a → lisapigmendid.
  • Karotenoidid
    Lisapigmendid. Tuntumad on karotiin (α- ja ß-) ja ksantofüll.
    Kaitsevad rakku kahjuliku (liiga tugeva) valguse eest.
  • Fükobiliinid
    Vetikate eriomased pigmendid . Esinevad reeglina koos klorofülliga.
    Sinivetikatel: fükotsüaniin
    Pruunvetikatel: fükoksantiin
    Punavetikatel: fükoerütriin

    Fofosünteesi efektiivsus

    Suhe produtsentidele kättesaadava ja fotosünteesi tulemusena seotud valgusenergia vahel.
    • Maailmamere oligotroofsetes vetes 0,02%
    • Eutroofsetes mageveekogudes 0,3%

    Kemosüntees

    Primaarproduktsioon võib tekkida ka kemosünteesi teel: anorg ühenditest aeroobsel oksüdeerimisel saadakse keemiline energia ja selle abil sünteesitakse lihtsatest min ainetest org aine. Oksüdeeritavad ained on enamasti org ainete lagunemise vaheproduktid.
    Joonis 3. Kemosüntees
  • Sulfaatijad bakterid
  • Rauabakterid
  • Nitrifitseerijad bakterid
    Vt. Vee mikrobioloogia loenguid
    Kemosünteesil on kaasaegses biosfääris piiratud tähtsus. Kemosünteesivaid baktereid leidub suuremal hulgal seal, kus anaeroobsed tingimused muutuvad aeroobseteks, sest oma elutegevuseks vajavad nad hapnikku ja ühendeid, mis tekivad orgaaniliste ainete aeroobsel lagunemisel.

    Primaarproduktsiooni määramise peamised meetodid


  • Fotosünteesil eraldunud hapniku hulga arvutamine - hapnikumeetod.
  • Fotosünteesil seotud süsihappegaasi hulga arvutamine – radiosüsiniku meetod.

    1. Hapniku meetod

    Kasutusele võtsid Gaarder & Gran, 1927. Mõõdetakse fotosünteesil ja hingamisel hapniku hulga muutust. Eksponeerimise aeg varieerub mõnest tunnist ööpäevani.
    Kolm pudelit:
  • hapniku algseisu fikseerimine (A)
  • Hele pudel (H)
  • Tume pudel (T).
    2.1 Heledas pudelis toimub fotosüntees ja hingamine ( respiratsioon ).
    3.1 Tumedas pudelis toimub hingamine (respiratsioon).
    • Mõõdetakse hapniku hulk heledas pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist (H): H-A = puhas- ehk neto - produktsioon (N)
    • Mõõdetakse hapnik hulk pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist tumedas pudelis(T): A-T= hingamine
    • Koguproduktsioon (neto-produktsioon + hingamine) = hele pudel pärast inkubeerimist-tume pudel pärast inkubeerimist).
    Tulemused arvutatakse:
    H-A = puhasproduktsioon e netoproduktsioon (N)
    A-T = hingamine e respiratsioon (R)
    N+R = (H-A) + (A-T) = H-T = koguproduktsioon ehk assimilatsioon
    Joonis 4. Hapniku meetod
    Pudelite sügavused valitakse lähtudes vee läbipaistvusest, mida mõõdetakse Secchi ketta abil.
    Pind
    0,25 Secchi ketta läbipaistvust
    0,5 Secchi ketta läbipaistvus
    1,0 Secchi ketta läbipaistvus
    2,0 Secchi ketta läbipaistvust
    Jne.

    2. Radiosüsiniku meetod

    Võeti kasutusele 1952. aastatel Steemann Nielsen’i poolt ning kasutatakse tänapäevani. Mõõdetakse süsiniku omastamise hulka.
    Võetakse vesi, pannakse läbipaistvasse klaaspudelisse ning lisatakse NaH14CO3 (söögisooda, milles on radioaktiivne C massiarvuga 14. See ühend dissotseerub vees tasakaaluliselt radioaktiivseks 14CO2, mida autotroofid omastavad fotosünteesi käigus võrdselt mitteradioaktiivse süsihappegaasiga).
    Proove eksponeeritakse valges ja pimedas . Proov filtreeritakse läbi membraanfiltri ja filtrile jäävate vetikate radioaktiivsus.
    Tume pudel mõõdab heterotroofset assimilatsiooni mõnede vetikate ja bakterite poolt.
    Arvutamisel lahutatakse heleda pudeli näit tumedast pudelist.

    O2 ja C14 meetodi võrdlus


    Hapniku meetod
    Radiosüsiniku meetod
    Positiivsed küljed
    Mõõtmistulemused konkreetsed.
    Lihtne laboritehnika
    Suur tundlikkus: võimaldab
    mõõtmisi teha puhastes mere-piirkondades
    Kuivatatud filtreid saab säilitada kaua aega
    Negatiivsed küljed
    Suhteliselt väike tundlikkus: ei sobi väga väheproduktiivsusega veekogude puhul
    Tume pudel mõõdab lisaks vetikate hingamisele ka zooplanktoni ja bakterite hingamist
    Ei sobi hapniku kõrge algkontsent- ratsiooni korra, kuna mullidena eraldub hapnik ei ole mõõdetav
    Tulemus sõltub eksositsiooni ajast: lühikene ekspositsioon ( Lühikese ekspositsiooni-aja puhul tekib probleem mõõtmistulemuste
    laiendamisest päeva teistele osadele (hommik, õhtu).

    Primaarproduktsiooni mõjutavad tegurid

    Abiootilised tegurid:
  • valgus
  • toiteained
  • veetemperatuur
  • vee liikumine, hoovused , upvelling
    Biootilised tegurid:
  • raku füsioloogiline seisund
  • vetikaliigist

    1. Valgus


    Joonis 5. Valguse intensiivsus langeb kiiresti sügavuse suurenedes
    Joonis 6. Fotosünteesil kasutatakse ainult kindla lainepikkusega. Pikema lainepikkusega
    valgus absorbeerub pinnakihis
    valgust
    Vetikad on kohastunud erinevale valguskvaliteedile: sügavuse suurenedes: rohevetikad – pruunvetikad – punavetikad
    Vetikate kromaatiline adaptatsioon : pigmentide koosseisu muutumine vastavalt veekogu sügavusse ulatuva valguse hulgale ja kvaliteedile.

    2. Toiteained

    Kui palju süsinikku, vesinikku, hapnikku, lämmastikku ja fosforit on vaja keskmiselt 1 g biomassi tootmiseks?
    ‘Redfield’ suhe (iseloomustab mere fütoplankton organismides süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja fosfori atomaarset suhet):
    C106 H263 O110 N16 P1
  • Lämmastik
    Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks?
    Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium -ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate . Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku.
  • Fosfor
    Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001-
    0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb. Paljudel vetikatel esineb rakus ensüüm – aluseline fosfataas - mis võimaldab neil kasutada ka lahustunud orgaanilisi fosforühendeid.
  • Räni
    Si esineb veekogus lahustunud ränihapete, mittelahustunud soolade, elusate ja surnud ränivetikate näol või kompleksühenditena raua ja alumiiniumhüdroksiidiga.
    Räni sisaldus varieerub pinnakihis:
    • Troopilistes vetes ca 0,15 mg/l
    • Vaikses ookeanis kuni 7 mg/l
    Põhjalähedastes kihtides räni sisaldus tõuseb Räni on eriti oluline ränivetikate arenguks
  • Raud
    HNLCHigh-Nutrient, Low-Chlorophyll HNLC kirjeldab olukorda ookeanis, kus toiteaineid (N, P, Si) on palju, kuid fütoplanktoni arvukus ja biomass on madal. Põhjus: raua vaegus (Fe on oluline faktor fotosünteesi protsessis). Tehti ekperimentaalselt kindlaks juba 90.a keskel. HNLC tingimused esinevad eeskätt Vaikes ookeani ekvatoriaalses ja sub-arktilises piikonnas.

    3. Veetemperatuur

    Temperatuur langeb sügavuse suurenedes. Termokliini olemasolust ja selle sügavusest sõltub
    toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi.

    4. Hoovused

    Hoovuseid tekitavad tuuled, vee tiheduse erinevused, looded e tõusud ja mõõnad.
    Püsivad hoovused: passaat -tuulte poolt tekitatud pinnahoovused:
    • Põhja-passaathoovus
    • Lõunapassaathoovus
    • nende vahel ekvatoriaalne hoovus
    Perioodilised hoovused: mussoon -tuulte poolt tekitatud.
    • Pinnahoovused;
    • Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale).
    Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused.

    5. Raku füsioloogiline seisund

    Primaarproduktsioon sõltub raku füsioloogilisest seisundist: nooremad rakud on produktiivsemad kui vananevad rakud. Planktonvetikatel on erinevad elustrateegiad.

    6. Vetika liigid

    Vetikakoosluse kui terviku primaarproduktsioon sõltub üksikute erineva elustrateegiaga populatsioonide vahekorrast.

    Maailmamere primaarproduktsioon


    Joonis 7. Primaarproduktsiooni sessoonne dünaamika
    Maailmamere kogu primaarproduktsiooni hinnatakse 25-
    30 miljard t C/aastas
    Kogu energiast, mis akumuleeritakse fütoplanktoni poolt maailmameres, kasutatakse:

    Suurima osa kogu Maa primaarproduktsioonist annavad ookeanid (24%) ja troopilised vihmametsad (22%)

    Kokkuvõte:

    1. Ookeanide primaarproduktsiooni moodustavad palju erinevatesse ökoloogilistesse ja taksonoomilistesse rühmadesse kuuluvad vetikad.
    2. Primaarproduktsiooni käigus toodetakse energiarikkaid orgaanilisi aineid.
    3. Primaarproduktsiooni taset veekogudes mõõdetakse enamasti radioaktiivse süsiniku (14C) assimilatsiooni kaudu.
    4. Fotosünteesi intensiivsus tõuseb valguse hulga suurenemisega seni, kuni valguse intensiivsus hakkab toimima fotoinhibiitorina.
    5. Fütoplankton kasutab erinevat valguse intensiivsust erineval sügavusel. Sügavus, kus netoproduktsioon ja hingamine on võrdsed, nimetatakse kriitiliseks sügavuseks.
    6. Primaarproduktsiooni moodustamine vajab toiteaineid, optimaalselt Redfieldi molekulaarse suhte järgi (C:N:P = 106:16:1).
    7. Polaarvetes limiteerib primaarproduktsiooni valgus, troopilistes vetes toiteained.
    8
  • Vasakule Paremale
    Ookeani primaarproduktsioon #1 Ookeani primaarproduktsioon #2 Ookeani primaarproduktsioon #3 Ookeani primaarproduktsioon #4 Ookeani primaarproduktsioon #5 Ookeani primaarproduktsioon #6 Ookeani primaarproduktsioon #7 Ookeani primaarproduktsioon #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mepl Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Hüdrobioloogia
    26
    docx

    Hüdrobioloogia

    tagasi, jääb siia. Ka udu ja sudu on väga suured kasvuhooneefekti põhjustajad, suuremad kui süsinikdioksiid) UV-kiirgus mõjub meile väga halvasti. Meres aga sumbub see juba mõne meetri sügavuses. Pikaajalised tsüklilised muutused ­ Milankovitchi tsükkel (seotud päikese aktiivsusega ­ päikese loited) El Nino ehk Lõunaostsillatsiooni (Klimaatilises mõttes muutuste esile kutsuja Vaikse ookeani piirkonnas. Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino tähendab nende passaattuulte nõrgenemist > soe vesi jääb ranniku juurde ja toiteaineterikas külm vesi tulemata > siis aga ei õitse fütoplankton, millest toitub zooplankton, kellest toituvad kalad > elu soikub. El

    Hüdrobioloogia
    Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
    26
    docx

    Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

    Suvel rohevetikad ja räniveikad. Areaale (taksoni levimisalasid) määravad abiootilised ja biootilised tegurid. Endeemid- ainult ühes veekogus või selle kitsas piirkonnas. Nt. Baikali järve hulkrakestest loomades 99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest). Katkestus- kliima jahenemise tõttu. Mageveekogudes nt. Siberi katkestus kliima jahenemisel: ebapärlikarp, vesikakand, vingerjas einevad nii Euroopas kui Kaug-Idas. Soojades meredes võib planktoni biomass olla madalam kui külmades. Nt. Vahemeres planktonit 10 korda vähem kui Põjameres, 20 korda vähem kui Grööni meres!! Soojas vees tõuseb see ainult upwellingu aladel

    Hüdrobioloogia
    Hüdrobioloogia konspekt
    50
    doc

    Hüdrobioloogia konspekt

    Surnu meres on soolsus 2,66 ‰. Kui keskkonnasoolsus on kõrgem kui organismil, siis organism kaotab vett. Surnu meres ei ole loomi, kuid seal elutsevad bakterid. Flamingod on roosad, sest söövad tsüanobaktereid. Samuti on nad kohanenud bakteritega. Täiskasvanud vähilaadsed taluvad 100‰ soolsust, kuid noored järeltulijad ei suuda seda taluda. Vähilaadsete munad elavad üle kuivuse perioodi ja elama hakkavad siis, kui tuleb sadu. Keha suurus, metabolism, kasv ja produktsioon C. ELTON - 80 aastat tagasi kirjutas raamatu “Animal ecology”, mis oli põhjapanev. Erilist tähelepanu juhtis loomade suuruse ja arvukuse seosele. Toitumisahela alumises osas väikesed ja neid on väga palju, et toita ära järgmise taseme organisme. Ülemises osas on arvukuse kindel vähenemine. Taimtoidulised loomad on väikesed ja paljunevad kiiresti. Mees ei 2 eksinud ka vesikeskkondade suhtes

    Hüdrobioloogia
    Fotosüntees
    14
    doc

    Fotosüntees

    Eesti Maaülikool Põllumajandus­ ja keskkonnainstituut Anette Viljar Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1.Fotosünteesi olemus.............................................................................................................4 1. 1 Fotosünteesi iseärasus..........................................................................................................4 1.2 Fotosünteesi mõjutavad tegurid..........................

    Ökoloogia
    Võrtsjärv
    12
    doc

    Võrtsjärv

    TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Val

    Hüdrobioloogia
    Fütobentos
    17
    doc

    Fütobentos

    kolme alajaotust: Supralitoraal ­ kõige ülemine e. nn. pritsimise vöönd, see on veepiirist ülevalpool asuv ala, kuhu ulatuvad lainete pritsmed. Eulitoraal - perioodiliselt tõusu ajal üleujutatav ja mõõna ajal kuivaks jääv ranna-ala. Sublitoraal - alaliselt vee all olev mereala, mille alumiseks sügavaimaks piiriks on suurtaimestiku leviku alumine piir. Liikide arv sügavusega väheneb. Tegelikult on see maakera erinevates piirkondades väga erinev, mõnedes selgeveelistes ookeani piirkondades maks väärtus 270 m , Läänemere Eesti vetes 18-20 m, Eesti lahtedes mõni m. On mõistetav, et sublitoraali enda piires valguse intensiivsus tugevasti varieerub, vastavalt sellele paigutuvad erinevad liigid erinevatel sügavustel, liikidevaheline konkurents on tugev. Troopikameredes asub sublitoraali alumine piir sügavusel, kus merepõhjale ulatub ainult 0,05% - 0,001% pinnale langevast valgusest. Tuleb veel märkida, et kõigis nimetatud sügavusvööndites on vetikaid, mis

    Hüdroloogia
    Konspekt
    8
    doc

    Konspekt

    Sisevete jaotus ­ Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi ­ lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse ­ on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb ­ vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne ­ sete, muda, liiv, savi, orgaaniline ­ plankton, taimede ja loomade jäänused, elus ­ kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad ­ väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldal

    Eesti sisevete ökoloogia
    Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad
    40
    docx

    Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad

    pungad ja uus lehestik uued juured varud lehestikus ja tüves tüve juurdekasv kaitseainete tootmine 15 Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda? * taime kasvustrateegiast/liigist* kliimast *toitainete olemasolust *hormoonidest 16 Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda? Kui on vähem vett/toitaaineid, on suurem maa-alune produktsioon ja vastupidi 17 Mis on toitainete allokatsioon piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt 18 Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 19 Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust

    Produktsiooniökoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun