Taimeraku kontrolltöö (0)

Taimerakk
Tõusev vool – transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja.
Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel.
Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!)
Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid , roosid .
Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid.
Plastiidid – kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom , oma ribosoomid . Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust.
Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi ( algkoe ) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele.
Leukoplastide tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab õli ja lipiidide tilgakesi.
Kloroplastid – neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne tuum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asuvad DNA, RNA, ribosoomid jne.
Karotinoidid - loomade ja eriti taimede värvilised (kollased, oranžid, punased jne) pigmendid .
Mitokonder Plastiid
Sissesopistunud membraaniga Sissesopistumata membraaniga
Esinevad loomarakus Esinevad taimerakus
Neis toimub rakuhingamine Neis toimub fotosüntees
TOPELTMEMBRAAN
ESINEVAD EUKARÜOOTSES RAKUS
NENDES ON DNA
VÄIKSEMAD KUI TUUM
Küsimused kordamislehelt
Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära).
1. Molekul – esmane organiseerituse tase (nt. valk), uurivad molekulaargeneetika ja molekulaarbioloogia
2. Organell – erineva kuju ja ehitusega raku osa (nt. ribosoom ), uurivad tsütoloogia ja geneetika
3. Rakk – nt. munarakk, uurivad tsütoloogia ja geneetika
4. Kude – ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (nt. lihaskude), uurib histoloogia
5. Organ – kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (nt. kops ), uurivad anatoomia ja füsioloogia
6. Organsüsteem – ühesuguse talitlusega organite kogum (nt. hingamiselundkond ), uurivad anatoomia ja füsioloogia. NB! taimedel puudub.
7. Isend – ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (nt. inimene), uurivad anatoomia, geneetika ja füsioloogia
8. Populatsioon – samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (nt. putukad niidul), uurib geneetika
9. Liik – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma leviala ja geenifond (nt. halljänes), uurib nt. halljänese anatoomia
10. Kooslus – eri liiki organismide kogum, kes elavad ühisel alal (nt. mets), uurib ökoloogia
11. Ökosüsteem – isereguleeriv tervik, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest (nt. mets), uurib ökoloogia
12. Biosfäär – kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, kõrgeim organiseerituse tase, uurib ökoloogia
Teadusliku töö etapid. Oska ise koostada lihtsa bioloogilise probleemi lahendamiseks uurimistöö plaan.
probleemi püstitamine – muutuja, uurimusobjekt
taustinformatsiooni kogum – püütakse saada ülevaade uurimusobjektist ja analoogilistest uurimistest
hüpoteesi sõnastamine – probleemi oletatav vastus
hüpoteesi kontrollimine – katse-ja vaatlustulemuste kordamine
tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
Nimeta, millega saab uurida rakke.
Erinevad mikroskoobid.
Optiline – u 1000X suurendus . Valgusmikroskoop
Elektonmikoskoop – u 200 000X suurendus( aatomid ). Elektronide voog
Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor , kaltsium, naatrium , kaalium, magneesium , kloor, jood .
Lämmastik - iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks
Fosfor - ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks
Kaltsium – luud , hambad
naatrium - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks,; happe-tasakaalu säilitamisel organismis,; närviimpulsside edasikandmisel.
Kaalium - vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis
Kirjelda vee 5 erinevat ülesannet organismis.
Hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides,
Mida nimetatakse pH-ks? Millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida?
PH näitab lahuse happelisust. Mao pH = 1,0 Veri 7,4 Lümfi pH 7,5