kaugelt ning objekti suurus sõltub ka vaatleja suurusest. Seda tõestas ta Kuu - illusiooniga. Kuu tundub horisondil suurem olevat kui üleval taevalaotusel. Sellele oli ka füüsikaline järeldus toodud, kuid Berkeley lükkas need teooriad ümber väitega, et horisondil ei ole kuu alati samasuur ja see varieerub, olles vahel isegi tohutult suur. Berkeley ei usu, et sekundaarseid ja primaarseid kvaliteete saab niimoodi lahterdada nagu Locke seda tegi. Berkeley jaoks kehtib igasuguste kvaliteetide kohta seesama, mida ta just oli väitnud sekundaarsete kvaliteetide kohta, et nad kõik omavad subjektiivset omadust ning neid ei saa käsitleda teadvusest sõltumatute omadustena. Antud väidet toetab Berkeley viitega faktile, et nn. primaarsed kvaliteedid ei ole ette kujutatavad ilma sekundaarsete kvaliteetideta. Näiteks pole võimalik ettekujutada tasapinda ilma värvuseta, suhkrutükikest ilma kuju ja maitseta samamoodi ei ole võimalik ette kujutada ideed ,,liikumine" kujutamata
2) Riiklik ehk maksupõhine juurdepääs residentsuse alusel, kaetud 100%, tulud ................????? NB!!! EKSAMIL võib olla - Kas tervishoid on avalik kaup? On avalik kaup.Miks on avalik kaup? Sest on välismõjud ,mis juhtub kui riik panustab vähe tervishoidu ühiskond on haige, nakkushaigused leviks, terbitakse vähem kui peaks jne. Inglismaa tervishoiusüsteem: NPM liiga palju riiki takistab majandust ( kui riik liiga palju sekkub turgu) jne. Toodi sisse haiglate kvaliteetide standard ( kvaliteedi märgid ja tärnid, erinevad haiglad kvalieedi märgi saab riigilt kus patsient saab eristada head ja paremat , nagu hotellidel tärnid). Kvaliteedi standardi süsteemi eesmärk on
kirjanduse tegelaste elu. Samas suudab nali meid naerma panna ja päästa meid nii-öelda tõelusest. Luule esitab meile asjade vahel uusi, senimärkamata, kuid tõelisi loomulikena tunduvaid seoseid. Palju tänapäeva kirjandust leiab endale auditiivse avaldusvormi. Tänapäeval plaadistatakse paljusid raamatud, romaane ja isegi laulvaid kirjanikke. Inimesed on harjunud sellega, et raamatu kaane küljes on CD-tasku. Plaatide levik võib mõnel juhul tähistada kirjanduslike kvaliteetide muutumist, ilmselt tähistab ta aga veel rohkem heli salvestamise lihtsust ja odavust. Tänapäeval iga inimene puutub igapäevaselt kokku kirjandusega kas siis digitaalsel teel või siis paberkandjal. Paljudel inimestel käib kodus mingi ajakiri või ajaleht. Ajalehtedest saab teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest saad sa teada palju uut ja põnevat. Näiteks ajakirjast Imeline teadus
uudistesse peetakse erandlikuks (Halonen 1995). Uudiste diskursus on määratuletud kui objektivistlik ja maskuliinne. Naise ilmumine sinna on häiriv asjaolu, sest naisel on maskuliinses võimudiskursuses üsnagi kindlaksmääratud positsioon-kaasneda, dekoreerida, püsida taustal. I.K. Halonen on märkinud, et kuna enamik naisi ei ole ühiskonna võimustruktuurides aktiivsed, esinevad nad uudistes oma spetsiifiliste naiselike kvaliteetide tõttu (hoolitsus, dekoratsioon, meelelahutus). Soosüsteemide normide ületamine või rikkumine pälvib naiste puhul meedia tähelepanu, meeste varieeruvust talub meedia paremini. Soo konstrueerimine meediatekstides Naomi Wolf kirjutab oma raamatus ,,Ilu müüt", et ilu on pooleldi varjamatu, pooleldi salajane kriteerium, mille alusel naisi läänemaailmas tööle võetakse, sellega diskrimineerides neid võrreldes meeskonkurentidega (Wolf 1996)
tegevusest. Mida vaadeldakse tema reflektsiooni objektidena. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Kõik, kes on sündinud maailma, on ümbritsetud kehadega, mis neid pidevalt ja erineval moel mõjutavad, siis vermuvad laste vaimu mitmesugused ideed, ükskõik kas selle eest kantakse hoolt või mitte.Põhjuseks on see, et kvaliteetide ideed vermuvad enne, kui mälu hakkab pidama arvet aja ja korra üle. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?Väljastpoolt saadud ideede rikkus pärineb sellest, kas objektid, millega nad kokku puutuvad, on rohkem või vähem mitmekesised; ja seestpoolt pärinevate ideedega oma vaimu tegevustest olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem.Selged ja aredad ideed tekivad siis, kui ta uurib ja pöörab üksikasjadele tähelepanu.
Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 19241929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Järgnev kümnend kinnistab veelgi poetessi inimkeskset ning humaanset vaatenurka (kogud "Lageda taeva all" 1930 ja "Kivi südamelt" 1935), lisades eluseatuse demiurgilise ja isamaalise joone (kogu "Mureliku suuga" 1942, hilisem pagulasluule). Välismaal ilmunud kogud "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) tähistavad taas uute kunstiliste kvaliteetide esiletõusu Underi loomingus. Väline dekoratiivsus taandub, luuletaja pöördub lihtsamate värsivormide poole, säilitades tunde jõulisuse. Võõrsil loodud igatsuslaulud okupeeritud kodumaale kuuluvad oma sugereeriva poeetilise jõulisuse poolest Underi luule tippsaavutuste hulka. ARTUR ADSON Artur Adson (18891977) luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja tõlkija. Eesti kultuurieluga hakkas tutvuma alates 1913. aastast pärast kohtumist Marie Underiga.
paaride vahel. Kui on olemas sarnasus kindlate paaride vahel, siis peab olema universaalne sarnasus ning seega on olemas tõeseid universaale nagu sarnasus. 5. Williamsi järgi võivad troobid olla üksteisega seotud kahel moel. Selgitage, mismoodi kasutab Williams neid suhteid oma käsituses. Kaks seost – sarnasus ja koosesinemine. Konkreetsed üksikasjad on loodud troopidest läbi ruumilis-ajalise kokkulangevuse. Troopidel on kindlad rollid – kindlate kvaliteetide ja seoste juhud kui olemise fundamentaalsed elemendid, millest kõik muu luuakse. Tuttavad kindlad objektid on troopide kimbud ühendatud koosesinemisega: tuttavad omadused on troopide kogumid seotud sarnasusega. Pole olemas universaalseid, sest troobid on kohesed objektid tajumisest. Troobid on kõikide seoste tingimusteks. Troobid on aluseks kõigele, ka individuaalsetele objektidele, omadused, universaalid. Individuaalid on koosesinevate troopide kogumid; troobid, mis on nö kogumikus tänu
pole ühtki ideed, mis poleks tulnud välis- või sisemaailma mõjul. Võib küll leida ideid, mis ei ole konkreetselt meelte või reflektsiooni objektid, kuid sellisel juhul on aru erinevaid ideid ühendanud või avardanud. 6. Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Lapsed täituvad ideedega järk-järgult peale oma sündi. Laste enamik ideid on esialgu kvaliteetide ideed ning sageli ei suuda mälu veel arvet pidada, kuid ajapikku tekib lapsele mälu, mis salvestab ebameeldivate kvaliteetide kogemused ning täiskasvanuks saades on tal võimalik tegeleda rohkem oma reflektsiooni objektidega. Reflektsiooni objektid aga on tuletatud ideedest ja kogemustest, mida laps on saanud meeltega tunnetatud füüsilistest objektidest. 7. Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?
osad kattuvad pikema perioodi plaanide vastavate osadega. Ajaperioodi lühenedes ülesanded ja näitajad muutuvad konkreetsemaks ja näitajate arv suureneb. Plaanide kvaliteedi määrab kasutatavate näitajate kogum, kasutatavad planeerimise meetodid ja plaanija oskus saavutada plaanitavate ja tegelike näitajate võimalikult täpne vastavus. Mida keerukam on plaanimise objekt ja pikem plaanimisperiood, seda suurem on plaanitavate parameetrite hälve. Plaanide kvaliteetide tõstmiseks saab: kasutada juhtimisalaseid teaduslike meetodeid rakendada plaanimise põhimõtteid tõsta plaanimisel kasutatava informatsiooni kvaliteeti ja metoodilist kindlustatust stimuleerida plaanimise kvaliteedialast tegevust. Eelpool nimetatud tegevusi on praktikas raske täita, sest see nõuab kõrge kvalifikatsiooniga plaanijaid, kvaliteetseid lähteandmeid või nende prognoose, tehnilisi vahendeid, aega
minapildi säilitamine Eneseregulatsioonist sõltub Indiviidi ressursid on kaasasündinud ja subjekti ressursside ehk teatud omandatud psühhofüsioloogilised sisemiste omadused, mis saades isiksusliku kvaliteetide kasutamine. tähenduse, kujunevad isiksuslikeks Eristatakse mõisteid "indiviidi ressurssideks ressursid" ning "isiksuslikud ressursid" Isiksuslikud ressursid on eelduseks subjektsusele, kuid
(articulatory suppression)? sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse Milliseid töömälu ülesande efekti ning mitteseotud kõne efekti soorituse efekte see mõjutab ning töömälu ülesande sooritusel. kuidas? Mis on fenomeniline teadvus, Fenomeniline teadvus (phenomenal ÕO10a juurdepääsuteadvus ja consciousness) - vahetu kogemuslik eneseteadvus? meeleliste kvaliteetide tunnetamine, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus). Juurdepääsuteadvus (access consciousness) - teadlik võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava
eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide
allikat on põhjendatud sellega, et kui inimene sünnib ei ole tal olnud veel mingit kokkupuudet välismaailmaga ja selle erinevate asjadega (aistingutega), mis temas erinevaid ideid esile kutsuvad. Kui last hoida peale sündi kohas kus ta näeks vaid musta ja valget ei oleks tal helepunase või rohelise ideed. Ideede allikaks on aistingud ja reflektsioonid - arus ei ole jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas ühest või teisest allikast. Välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega, milleks on kõik need erinevad tajumused, mis nad meis esile kutsuvad. Vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. 7.) Kui laps ilma sünnib ei ole tal välismaailmast mingit kogemust. Kui ta neid kogemusi kasvades ei saa siis ei ole tal ka mingeid ideid (kui ta ei puutu kokku asjadega, mis talle need ideed annavad). Kui last hoida sünnist saati kusagil ruumis kus ta näeb vaid musta ja valget,
ülikooli keeleteaduse osakonnas (Diana Krull, Hartmut Traunmüller). Eva Liina Asu uuris eesti keele prosoodiat Cambridge'i ülikoolis (sealne juhendaja dr Francis Nolan). TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labor http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et · Vokaalide uurimine (Eek, Meister 1994a, b) · Eesti ja soome rõhuta silbi vokaalide kvaliteetide võrdlus (Eek, Meister 1998a) · Konsonantide (klusiilide) psühhoakustilised uuringud (Eek, Meister 1995, 1996, 1999a) · eesti väldete kestusseikade hääldamise ja tajumise uurimisele erinevates kõnetempodes esitatud tekstides (Eek, Meister 2000). · salvestatud mitmeid eestikeelse kõne korpusi. 1995.-98. a osales labor EL Copernicus-programmi projektis "BABEL A Multi-Language Database", mille käigus loodi eesti keele foneetiline andmebaas
(articulatory suppression)? Milliseid sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse töömälu ülesande soorituse efekte see efekti ning mitteseotud kõne efekti mõjutab ning kuidas? töömälu ülesande sooritusel Mis on fenomeniline teadvus, ÕO10 juurdepääsuteadvus ja eneseteadvus? Fenomeniline teadvus - vahetu kogemuslik meeleliste kvaliteetide tunnetamine, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus). Juurdepääsuteadvus - teadlik võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava tähendusest, reguleerida oma tegevust ja näha ette selle
Eraelu hõlmab EIK käsituses ka professionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused (EIKo Niemietz vs. Saksamaa), samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes (EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000). Nende valdkondade põhjal võib ka üldistada, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise ja isiksuse muude kvaliteetide kaitse. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et ,,eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist" (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1- 3-12, p 19). Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete
2. Sensoorne kodeerimine on protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon on neuraalse ergastuse vähenemine sama stiimuli esitamisel aja möödudes. Kirjelda sensoorse 1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate kodeerimise kahte sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri teooriat. neuronid. 2. Mustriteooria on, kui erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite koostöötamise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on füsioloogiline reaktsioon keskkonna erinevused? Too ärritajale, taju on protsess, mille kaudu
madalduvad. Positiivne mõju Kaasamine ja partnerlus mõjub inimeste enesetundele tervendavalt, ka majanduslikke raskusi tajutakse kergematena olukorras, kus on olemas sotsiaalne toetus ja võimalus oma olukorda selgitada. Sotsiaalse kapitali kasv soodustab positiivselt mõjuva sotsiaalse keskkonna kaudu inimressursi efektiivsemat rakendamist ning inimkapitali kvaliteedi lisandumist. Ohud Stsenaarium käivitub aeglaselt, kuna eeldab ühiskonnas kindlate kvaliteetide kriitilist massi, aga ka heaolu sellist taset, mis lubab inimestel kulutada rohkem aega sotsiaalsele dialoogile. Keskne oht on seotud ajakaotusega (otsuste tegemise protsess muutub pikaajaliseks, läbirääkimised venivad, paljude otsuste vastuvõtmine võib jääda hiljaks). 9 SÜNTEESSTSENAARIUM: EESTI KUI TEADMUSÜHISKOND Stsenaariumi tunnused Antud stsenaarium kujutab endast püüdu sünteesida kolme eelnevalt esitatud stsenaariumi tugevaid külgi
sarnane ja seega võib teda kutsuda seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub ainult neid ideid, mida vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. 4. Kõik meie ideed on pärit kas ühest või teisest allikast. Locke arvates ei ole arus jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas siis aistmisest või reflektsioonist. Ta ütleb, et välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega ja vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. Saades täieliku ülevaate oma ideedest ja nende erinevatest vormidest, jõuamegi järeldusele, et kõik meie ideed on arusse tulnud kas aistmisest või reflektsioonist. 5. Locke väidab, et kui laps sünnib, siis tal ei ole ühtegi ideed. Laps täitub ideedega järk järgult. Ta seletab seda nii, et kõik, kes on siia maailma sündinud, on ju
tajusfääride omavahelise sõltuvuse küsimusse. Lõppudelõpuks võib kogu see vahetegemine osutuda kuntslikuks. G.Berkeley leidis, et välistaju rõhutamine viib lõpuks sensualismi ja materialismi. Sügavalt uskliku piiskopina rõhutas ta "sisetaju" osatähtsust. Seejuures ründab ta oma eelkäijat kolmes punktis: 1) J.Locke õpetas, et inimlik tunnetus ei saa ulatuda kaugemale tema kujutlusist. G.Berkeley rõhutab, et kõik kujutlused nii primaarsete kvaliteetide kui sekundaarsete kvaliteetidega seotud on üheväärsed. Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks
eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide
agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste (emotsionaalsed, vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel, väliskeskkonna mõjude vahendamisel ning perekondliku keskkonna loomisel. Perekonna olulisim kvaliteedifaktor kodus valitsev emotsionaalne kliima, mis on rea lapse arenemise seisukohast oluliste kvaliteetide summa. See kogum sisaldab nii püsivaid, kahepoolseid kui varieeruvaid suhteid. Kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus. Kooli üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. Kool rajab lähetuse ellu, pehmendades ja ühtlustades perekondade sotsiaalseid erinevustest tulenevaid lahknevusi. 8 Koolielu üks pool on õpetajad
TAJU OMADUSED Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega.Taju on alati teatud määral üldistus.Ta on tervik,mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne. Kui taju ei oleks konstantne,kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile senitundmatute või tuntud,kuid moonutatud esemetega ning kakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid
Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi? Näited signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäeva elust. (tasuvusmaatriks). Kuidas saaks SDT ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimises? 7. Kuidas antakse edasi aistingu kvaliteet ja kvantiteet? Näited erinevatest tajumodaalsustest. · Erinevate sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis (NS) eri neuronid (e. närvirakud)- spetsiifilisuse teooria; NT: fotoretseptorid,kemoretseptorid,osmoretsept. NT: koonusrakud ja kepprakud 8. Välis, kesk ja sisekõrva ehitus ja helelainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad lukku ja võib olla valu? · Kõrva ül
objektiivselt eksisteerivaid omadusi nimetab Platon kõige sagedamini ,,eidoseks" või" ideeks". Dialoogis ,,Parminides",mis Platoni õpetuse iseloomustamise seisukohalt on ülimalt tähtis,tõestatakse et ,,ideede" õpetuse järjekindla rakendamise puhul tuleb tunnistada ka madalamate,inetute,vastikute jms. asjade ,,ideede" olemasolu. ,,Ideede" sfääri kuuluvad,esiteks-hüve,tõe,kauni,õigluse ,,ideed".Need on ,,ideed",mida saksa filosoof Herbart Platonsit kõneldes nimetas absoluutsete kvaliteetide ,,ideedeks". Teiseks- Platonil olid ka füüsikaliste nähtuste ja protsesside(nagu ,,paigalseis","liikumine","värvus","heli","tuli" ideed). Kolmandaks- oli olemas erinevat liiki olendite ,,ideed":looma"idee",inimese"idee" jne. Neljandaks- mõnikord möönas Platon käsitöö-ja ,,kunsti"-(laua,voodi jms.) ,,ideede" olemasolu. Viiendaks- Platoni ,,ideede" teoorias omasid suurt tähtsust,arvatavasti eriti teaduse mõistete uurimisel-suhete ,,ideed"
lahenduseks on tavakujund. Taju on MÕTESTATUD tunnetusprotsess, sest üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja/või otstarvet. Taju on KATEGORISEERIV tunnetusprotsess, sest tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat õppimist ja kogemist. Taju on TERVIKLIK tunnetusprotsess, sest ta saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Taju on SELEKTIIVNE tunnetusprotsess, sest aistingusignaalide tervikuks integreerimine võib toimuda ühel või teisel moel, kuid igal hetkel on tavakujundina välja valitud üks kandev tõlgendus. Taju selektiivsus väljendub ka selles, et tähelepanu on tavaliselt keskendatud ühele objektile teisi tagaplaanile jättes. Objekti eristamine ja äratundmine sõltuvad olulisel määral sellest, kuivõrd suudetakse töödelda kontuuriinformatsiooni(nt nägemises ja kompimises)
(kavatsusega) ja kavatsus, motivatsioon KÕNELEB! Kõnelemisel kellegagi ei "kõnele" mitte ainult sõnad, vaid ka see kuidas seda väljendatakse kõne kiirus, peatused ja uuesti alustamised, toon, rõhuasetused, häälitsused, vahelesegamised ja vaikus jne. Kogu kõne dünaamika ja fraseerimine kõneleb millestki. Mõned koreograafi kasutavad kõnet, häält ja teksti otseselt (naermine, hingamine jne.), teised "tõlgivad" selle kehakeelde, mõned loovad kõne DÜNAAMILISTE KVALITEETIDE põhjal koreograafia -sammud, ruumis liikumine). Mõned võimendavad midagi, teised abstraheerivad. Koreograafid ejaoks on see SOTSIAALNE MATERJAL suureks potensiaaliks. Vaatajatele ja kriitikutele on see aga "töö lugemise" aluseks ja "sõnastikuks". BODILY CO-ORDINATION Keha kordinatsioon seisneb selles, kuidas käed-jalad, torso ja pea koos funktsioneerivad. Ekspressionistlikus tantsus dikteeris "hing" kehale, mida teha. Keha tsenter oli väljenduse keskuseks
Instrumentalism - teaduslikud teooriad on vaatluste ennustamise vahendid. Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine. Naturalism – kõik olemasolev on osa loodusest. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid Kas tajutavad kvaliteedid nagu maitsed, lõhnad, värvused jne kuuluvad maailma? Galileo Galilei esitas erinevuse primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide vahel. Galilei järgi: primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende olemuse tõttu. Sekundaarsed kvaliteedid on omadused, mis asuvad üksnes vaatleja vaimus ja nad ei sarnane oma põhjustele. Primaarsed kvaliteedid on need, millest lahus ei saa asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on need, ilma milleta saab asja ette kujutada. On kolm viisi neid eristada: Omadused vs võimed. Primaarsed kvaliteedid on objektide omadused,
Ajus on sees, mujal kehas on juba väljas. üksikkongidesse, kus need pidid elama ilma tööta ja Meel on bioloogiline (!) süsteem, mis muundab segamiseta. A hiljem oli 5 neist surnud, üks teinud ajuvälise keskkonna muutused närviimpulssideks. enesetapu, veel 1 hulluks läinud ja ülejäänud olid Psüühika saab toetuda individuaalsele kogemusele. sügavas melanhoolias. 1823. aastal sellisest täielikust ja Meeleorganid jaotame kvaliteetide alusel, millele pikaajalisest isolatsioonist loobuti. 1/2 saj tagasi tehtud reageerivad nende retseptorid. sensoorse deprivatsiooni ja ülekoormuse uuringud * Kõik retseptorid on kõrgelt spetsialiseerunud ja kinnitavad varasemaid jälgimisi: Fakt, et mõned reageerivad ainult kvaliteedilt ja kvantiteedilt väga inimesed, kes on läbinud vanglaisolatsiooni ka enne või piiratud osale füüsikalise (!) maailma muutustest. Meil
tungivad. Ta rõhutab, et me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid. Kokkuvõttes tuleb kogu teadmiste materjal meeleelundite kaudu. Sellepärast ongi teadmised, mida ei saa taandada lihtsatele meeleaistingutele, väärteadmised. Ta proovis leida vastuseid küsimustele, kust tulevad meie ideed ja ettekujutused ning kas maailm on tõepoolest selline, nagu me teda meeltega tajume. Locke eristas meelte primaarseid ja sekundaarseid omadusi ehk kvaliteete. Primaarsete kvaliteetide all mõistetakse asjade ulatuvust, raskust, kuju, liikumist ja arvu. Selliste omaduste puhul võime kindlad olla, et meie meeled annavad edasi asjade tegelikke omadusi. Kuid me tajuma ka asjade teisi omadusi. Me ütleme, et miski on magus või hapu, roheline või punane, külm või soe. Neid nimetatakse sekundaarseteks kvaliteetideks. Hume (vt Lisa 23) Humei sõnul ei suuda mingi filosoofa viia inimesi igapäevastest kogemustest väljapoole ega anda
Tegelikult olid selles filmis kõik osalejad surnud, sest neil oli 5 meelt, millest ei piisa elus olemiseks. Kuidas nii? ... Välist maailma kogeme meelte vahendusel. Aga mida tähendab "väline", millest väljas? Ajus on sees, mujal kehas on juba väljas. Mis on meel? Meel on bioloogiline (!) süsteem, mis muundab ajuvälise keskkonna muutused närviimpulssideks. Psüühika saab toetuda individuaalsele kogemusele. Mõned olulisemad faktid.. Meeleorganid jaotame kvaliteetide alusel, millele reageerivad nende retseptorid. * Kõik retseptorid on kõrgelt spetsialiseerunud ja reageerivad ainult kvaliteedilt ja kvantiteedilt väga piiratud osale füüsikalise (!) maailma muutustest. Meil pole süsteemi, mis reageeriks mittefüüsikalisele keskkonnale. Närvirakkude suhete võrgustik ongi teadmised. Õpetaja ei õpeta, vaid kujundab keskkonda. Õps on füüs keskkond sensoorse taju jaoks- valgus peegeldub, õhk võngub, vb põrand põrub. Õps on füüsikaline sündmus
Materialistliku sensualismi peaesindajaid. Tegelt oli arst. Tema peateos.. alustas 1671, lõpetas 1690, "Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja sünnitistest. Üks peamiseid kriitikaobjekte oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks, ehk siis see oli üldine arvamus siis. Locke aga arvas, et teadmistes on aistingud ja reflektsioonid. Teine arutlusteema oli primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide teooria. Jagas mateeria omadused kahte liiki: objektiivsed (ehk matemaatilised) ja mitteobjektiivsed (ehk näiteks värvus, lõhn, temperatuur kuna neid ei saa katsuda). Iseloomustab teda veel, et tsiteeris teisi harva ja ülistas oma ideid. Selline kirjutamisviis tegi tema ideede ümberlükkamise keerukaks. Tunnetusteooria põhitees: "Mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes." Ehk meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas
on meie mõtteviis see, mis meie ümber negatiivsust kogub) ja kaeblemise lõpetamist (kuna virisemine ei muuda midagi, pigem tuleb tegutseda). 8. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mingi asja või nähtuse olemus, ka inimese olemus - selle valmistamiseks ja defineerimiseks vajalik eeskirjade ja kvaliteetide kogum - eelneb eksistentsile, asja või nähtuse kohalolu on determineeritud. Esmalt inimene eksisteerib, seejärel kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja pärast defineerib ennast. 9. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tulevikku visandumisest. Inimene on visand, kellel on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla.
50. Asjade samasus Asjad meie ümber on mõnes mõttes samased ja mõnes mõttes erinevad. Nad sarnanevad ja erinevad oma OMADUSTE poolest. Omadusi omistatakse predikaatidega: `Õun on punane' (Fa) 51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki, mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu
liikumine. Kehade kõigi selliste "tegelike" omaduste üheks ühiseks eripäraks oli see, et nad olid Descartes`i kaasaja loodusteaduse käsutuses olevate mõõtmistehnikatega mõõdetavad. Peaaegu kõiki teisi kehade juures tajutavaid kvaliteete tuli lugeda mitteselgepiirilisteks. Sellega on Descartes sisse toonud eristuse, mida hiljem hakati nimetama primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide erinevuseks. (Kuid samalaadiline eristus tajutava tegelikkuse "arvamusepäraste" ja tegelike omaduste vahel esines juba antiiksetel atomistidel.) Kuigi nn. mitteselgepiirilised kvaliteedid ei esita kehasid nii nagu nad tegelikult on, ei ole jumal neid meile mitte asjatult andnud. Neil on oma bioloogiline tähendus kui signaalidel, mis aitavad meil toimida elu alalhoidvalt. Niisiis kõneleb Descartes kahest substantsist mõtlevast ja ulatuvuslikust , või nagu ta ka nimetab res cogitans
Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest. Üks peamiseid kriitika objekte Locke'il oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks. Teadmisteks on aistingud ja reflektsioonid. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad. Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur ei saa katsuda. Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas.
kalduvusi rõõmuks, kurbuseks, vihaks ja muudeks seda laadi afektideks; aga endast väljaspool, 8 peale kehade ulatuvuse, kujude ja liikumise, tundsin neis ka kõvadust ja soojust ja muid puudutuskvaliteete; ja peale selle valgust ja värve ja 1õhnu ja maitseid ja helisid, millede variatiivsuse põhjal eristasin üksteisest taeva, maa, mered ja ülejäänud kehad. Ja kõigi nende kvaliteetide ideede tõttu, mis end minu mõtlemisele pakkusid ja mida ma rangelt võttes ainsana vahetult aistisin, arvasin mõningase põhjendatusega, et tajun asju, mis on minu mõtlemisest täiesti erinevad nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad; sest ma kogesin, et nad tulevad minu juurde ilma igasuguse nõusolekuta, nõnda et ma ei olnud võimeline ühtki objekti tajuma, isegi kui tahtsin, ilma et see objekt ei oleks meeleorgani juures, ja ma ei olnud võimeline ka mitte tajuma, kui ta
Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete
Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste 15 ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud
[MR: iga väärtegu on ebamoraalne; mõni kuritegu on eriti ebamoraalne; et mõni ebamoraalne tegu ei ole väärtegu ja et mõni väärtegu pole ebamoraalne, ei kummuta veel teatud vastavusseost õiguslike hinnangute ja moraalihinnangute vahel.] 5) Õiguspositivism viivat relativismi tõe (ja võimalik et ka õigluse) küsimuses. LISA: Relativism Protagoras: inimene on kõigi asjade mõõt. Üldine relativism ja erirelativismid (esteetika, eetika, sekundaarsete kvaliteetide käsitlused). Tõde "kellegi jaoks": ajalooline. Kultuuri, sotsiaalne, keeleline, psühholoogiline taust või meeleorganite ehitus. Metodoloogiliselt üritab vältida skeptitsismi, siduda tulemused kindlalt otsustusviisidega. Probleem: saavutada enamat kui triviaalne tõdemus, et eri olukordades inimesed otsustavad erinevalt, ja mitte jõuda tulemuseni, et vasturääkivad mõtted võiksid olla korraga tõesed.
taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse
mõjuvate esemete jne mitmekesisusest; kahel tasemel- eristame aistingute materjali, teeme selle terviklikuks; mõnikord see tervik võib olla tõlgendatav eri moel; selgemini eristuv=objekt, ebamäärasemalt eristuv=foon), kontekstist sõltuvus, konstantsus (ül pole mitte olla täpne, vaid anda edasi püsivaid omadusi, mis on pidevalt objektile omane, tegemist on muutustega), kategoriaalsus, üldistatus (tervik, mis saadakse üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel, lihtsam aste on äratundmine), ökoloogiline põhjendatus, intensiivsus (objekti eraldumine foonist- määrav on suhteline tugevus võrreldes fooniga), liikumine (liikub objekt eraldub foonist), eesmärk (kindel eesmärk millegi tunnetamiseks, objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on
taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus – valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse
Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, see saavutatakse tajus esitatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mõte/tähendus/sisu. Mõtestatuse puudumisel ei osata tajutavat paigutada tuttavate kategooriate alla, ei osta nähtavat seletada ega tegevuses ära kasutada. Taju on alati teatud määral üldistus. Taju on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv, kiire, momentaanne. Äratundmine mäluta oleks see mõeldamatu, seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Üldistav äratundmine toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka. Tuleb lihtsalt esile, kui mõtleme sellele, kuidas sama otstarbega objekt saab sama nimetuse, sõltumata sellest, et teostuselt on tegemist erinevate näidistega
keeletaju (loomulik keele vastuvõtmine, kõne mõistmine jne); isikutaju (tajume sotsiaalseid objekte ja subjekte sh rassid, tuju jne); tekstuuritaju. Ühed ja samad aistinguandmed annavad meil võimaluse tajuda üht ja sama pilti erinevatena. Taju püüab ka tervikuid moodustada. Taju üldised seaduspärasused Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete või nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel, mis loob maailmast üldistatud vaimse peegelduse. Üldistuse lihtsam aste on äratundmine, mis on mäluta mõeldamatu. Äratundmine kujutab endast üksiku rühmitamist konkreetsesse gruppi või vastupidi – üksiku eristamist. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete ja nähtuste või tunnuste mitmekesisusest.
Aga söömine muutub probleemseks, kui sööme mitte seda & mitte nendes kogustes, mida & kuidas peaksime · Oletatakse, et inimesed söövad nälja kustutamiseni, et näljatunne kontrollib meie söömist. Tegelikult sööme sageli rohkem. Niisiis on söömise kontrolli probleem palju keerukam & meie teadlik kontroll söömise üle on osaline, mitte täielik Söömine kui sensoorne kogemus · Toitude söömine annab meile naudingu nende maitse & lõhna ning tekstuuri ehk sensoorsete kvaliteetide alusel. Toidu sensoorsete kvaliteetide eelistamine kehast pärinevatele söömisega seotud aistingutele (nt küllastus- või täiskõhutundele) näib viivat rasvumisele · Erinevad uurimused kinnitavad, et tüsedad inimesed on toidu positiivsete sensoorsete omaduste suhtes palju tundlikumad kui normaalkaalulised & kõhnad inimesed · Maitsvat toitu söövad tüsedad suuremates kogustes kui normaalkaalulised & kõhnad, ent maitsetut toitu söövad ülekaalulised eelmistega võrdselt
antud juhtudel kujutletakse tegelikult midagi muud. Levine: kujuteldavusest tuleneb episteemiline võimalikkus, mis pole piisav metafüüsiliseks võimalikkuseks. Ent see annab tunnistust seletusliku lõhna olemasolust. Väidete (1)ja (2) puhul lünka pole, kuna on esitatud mehhanism, mis täidab soojuse-vee põhjuslikku rolli. Lisaks sellele midagi seletada pole vaja. Vee mõiste on antud põhjusliku rolliga, vaimsete kvaliteetide mõisteid põhjuslik roll ei ammenda. Valu kui mittejäik tähistaja? Smarti teemalt neutraalne analüüs eeldab, et valu pole jäik tõhistaja. Selle analüüsi järgi on võimalik, et ühes võimalikus maailmas vastab c-kiudude ergastus sellele seisundile, mis sarnaneb sellele seisundile, milles ma olen, kui mind torgata terava asjaga, kuid teises maailmas vastab sellele mingi muu füüsikaline seisund nt n-kiudude ergastus. Kripke järgi puudubvalu puhul see vahepealne
· Reklaam selle kõigis vormides · Tootepaigutus, · Sponsorlus · "word of mouth","kõikjal olev sõna", selle juhtimine (PR) Reklaamteate põhimõtteline struktuur TEKST: REKLAAMI KIRJUTAMISSTRATEEGIA e Copy platform 1. MIS tootega on tegemist? Tekstiplatvorm peab lähtuma toote omadustest, erisustest, võimalustest jne. 2. KES peaksid seda toodet tarbima? Tekstiplatvorm peab defineerima tarbija demograafiliste, psühhograafiliste ja biheivioristlike/käitumuslike kvaliteetide piires. Kui võimalik tuleks kirjeldada tüüpilise tarbija isiksust. 3. MIKS peaks tarbija seda toodet ostma? Apellatsiooni määratlemine - kas tarbijal on spetsiifilisi soove või vajadusi millele tuleks apelleerida. 4. MIDA peaks reklaami vahendusel loodetavale tarbijale ütlema? Selge ja üheselt mõistetava ning eesmärgipõhise sõnumi koostamine. 5. KUIDAS peaks selle sõnumi vormistama? Sõnumi vormistamine lähtudes põhjendatud stiilist, kõneviisist, kujundlikkusest, ..
Aeternum`i mis läheb Jumala armastuse juurest otse edasi ning mille põhikomponendiks on Jumala kartmine." (JUNG 2002:125) Kuivõrd hea pool on eelnevalt ,,jõudu kogunud", saab vastandite ühinemine lõppeda edukalt- hieros gamos`ega, mis Taevases Pulmas Kristuse ja Pruudi vahel aset leiab. (ibid) Täpsustamaks Jungi seisukohti, saab need kokku võtta järgnevalt: algses mõttes sisalduvad Jumalas nii Kurja kui Hea printsiip. Need printsiibid on tema loomuses pigem filosoofiliste kvaliteetide kui konkreetsete väljendusviisidena. ,,Me ei tea, kas taoline mõju või sund on ära teeninud selle, et teda nimetada heaks või kurjaks, kuigi me ei suuda ennast takistada seda tervitamast või needmast; andma sellele head või halba nime, vastavalt meie subjektiivsele olukorrale." (JUNG 2008:218) Siit näeme, et Jung esiteks kinnitab, et Jumala teod on meile mõistetamatud ja pigem tunduvad heade või kurjadena. Teisal läheb ta ,,Jumala üldises mõttes" kirjeldamisel veelgi kaugemale.
tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete jne mitmekesisusest; kahel tasemel- eristame aistingute materjali, teeme selle terviklikuks; mõnikord see tervik võib olla tõlgendatav eri moel; selgemini eristuv=objekt, ebamäärasemalt eristuv=foon), kontekstist sõltuvus, konstantsus (ül pole mitte olla täpne, vaid anda edasi püsivaid omadusi, mis on pidevalt objektile omane, tegemist on muutustega), kategoriaalsus, üldistatus (tervik, mis saadakse üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel, lihtsam aste on äratundmine), ökoloogiline põhjendatus, intensiivsus (objekti eraldumine foonist- määrav on suhteline tugevus võrreldes fooniga), liikumine (liikub objekt eraldub foonist), eesmärk (kindel eesmärk millegi tunnetamiseks, objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired,
annaabi.ee 
