ÕPIKÜSIMUSTIK 1 (0)

1. Nimeta inimese meeled
ja kirjelda eraldi iga 
meeleprotsessi toimimist 
täpselt (nt milline elund, 
kus asuvad retseptorid, 
nende nimetused, mida 
nad teevad   jne).   Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv,
retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud.  Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid,
mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli 
võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, 
kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras.
Peale seda on transduktsioon ning info 
kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega 
tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on 
sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad 
tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. 
Tasakaalumeele  toimimiseks on vajalik vedeliku 
liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu 
vajaliku informatsiooni.   Maitsemeel-  maitsemeele elundiks on keel, kus 
paiknevad maitsmispungad ning nendes omakorda 
maitseretseptorid. Retseptorid võtavad vastu 
informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse 
ajukeskusesse. Inimestel on erinev arv 
maitseretseptoreid, seega iga inimene ongi erineva 
toidu maitsega harjunud erinevalt. Maitsemeel 
eristab :Mõru, soolane, magus, hapu ja umami Haistmismeel- haistmismeele elundiks on nina, kus 
asub u 400-800 retseptorit, mis reageerivad 
lõhnamolekulile, mis aktiveerib retseptorit. 
Retseptorid saadavad teabe edasi ja toimub info 
töötlus. See on väga tugevalt seotud mälestuste ja 
emotsioonidega Puutetundlikkus ja valu- puutetundlikkuse 
meeleelundiks on nahk, mis jaguneb kolmeks: 
epidermis (marrasnahk), dermis (pärisnahk) ja 
subkuutis (alusnahk). Nahas paiknevad retseptorid,
kuid olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile 
tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha 
venitusele), Meissneri kehakesed (reageerivad 
õrnale puudutusele), Vater-Pacini kehake 
(vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks 
neile on ka soojale ja külmale reageerivad 
termoretseptorid. See on eluliselt vajalik, eriti valu.
Nägemismeel- nägemiselundiks on silmad mis 
asuvad silmakoopas ning kus retseptoriteks on 
kolvikesed ja kepikesed. Nägemise stiimul on 
valgus. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk 
valguse värvile ning kepikesed reageerivad 
amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu 
tekkemehhanismi. Kas 
valutunnet  nt nõelatorkest
on võimalik ise    Valu tekkemehhanismiks on vabad närvilõpmed ja 
notsitseptorid. Valutunnet on võimalik vähendada 
erinevate ravimitega, näiteks valuvaigisti, ning seda


vähendada, kuidas? Tänu 
millisele mehhanismile? läbi valuedastaja raku. 3. Kirjelda põgusalt 
kõigile meeltele ühiseid 
füsioloogilisi protsesse 
(neid on 3).    1. Meeleelundite talitluse on aluseks aistingute ja 
taju tekkele  2. Sensoorne kodeerimine on protsess, mille käigus
objekti omadused kodeeritakse eristuvateks 
representatsioonideks närvisüsteemis.  3. Sensoorne adaptatsioon on neuraalse ergastuse 
vähenemine sama stiimuli esitamisel aja möödudes. Kirjelda sensoorse 
kodeerimise kahte 
teooriat.   1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate 
sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri 
neuronid.   2. Mustriteooria on, kui erinevused erinevate 
stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse 
neuronite koostöötamise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju 
erinevused? Too 
kummagi kohta oma 
näide.   Aisting on füsioloogiline reaktsioon keskkonna 
ärritajale, taju on protsess, mille kaudu 
meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse 
terviklik pilt. Aistingul on üksikelementide 
äratundmine nt valge värv. Taju abil saab ära tunda 
terviku, et tegu pole valge + ovaal vaid on muna. 5. Miks tekivad tajuvead? 
Kirjeldage ühe illusiooni 
tekkemehhanismi.   Teekond väliskeskkonnast inimese tajukujundi 
tekkeni on keerukas protsess ja kohti, kus viga võib 
tekkida on väga mitmeid alustades retseptorite 
tiheduse erinevusest ja lõpetades, et  teatud 
retseptorid puuduvad täielikult. Üheks illusiooniks 
on heledusillusioon, kus mängib rolli varjuefekt. 
Aju eeldab, et kõik, mis jääb varju, peaks olema 
tumedam. Automaatselt tajume pindu valesti. 6. Kuidas jõuavad 
teadmised psüühikasse 
I.Kanti ja J.Locke 
arvates? Milline on 
tänapäevase teadusliku 
psühholoogia seisukoht?     I.Kanti arvates on teadmised juba sündides. 
J.Locke idee oli, et kõik kättesaadab peaks 
tulema väliskeskkonnast ning inimesed infot ei
moonuta, vaid tuleb info otse meieni. Tema 
arvates on kaasasündinud võimekus 


kategoriseerida ja tõlgendada psüühika jaoks. 
Tema arvas, et vaid meeltest ei piisa. 
Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, see et
kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise 
keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne 
homunkulus ja mida see 
kirjeldab?   Sensoorne homunkulus on sensoorse töötlemisega 
seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne 
kaart. See kirjeldab kontralateraalse külje taktiilset 
esitust.  8.Mis on retseptor?   Retseptor on organismi talitlev osa, mis võtab vastu
ärritusi ja stiimuleid. 9. Kui suur hulk 
inimestest on 
ülimaitsetundlikud? Mida 
tähendab 
ülimaitsetundlikkus?   Ülimaitsetundlikkus on olukord, kus maitsenäsade 
arv keelel on suurem kui teistel inimestel e nende 
jaoks tunduvad maitsed intensiivsemad. Lausa 25%
elanikkonnast võivav olla ülimaitsetundlikud. 10. Mis on kinestees?      Kinestees/propriotseptsioos (lihasmeel) – 
teadlikkus enda kehast. Saavad aru kus teatud 
jäsemed nt on, teiste lihaste suhtes.   11. Kirjelda välis-, kesk- 
ja sisekõrva ehitust ja 
helilainete 
ülekandemehhanisme.   Signaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ning 
siis sisekõrva. Alguses hakkab rõhumuutusest 
vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva 
väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja 
signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis 
hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks 
jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine. 
Kui jalus on pannud võnkuma sisekõrva 
keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal 
liigub teosse. Teos hakkab vibreerima 
basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal 
paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad 
karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile 
võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev 
vedelik perilümf. See avaldab mõju endolümfile, 
mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on 
kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb 
karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see 


signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse 
ajju. 12.Kuidas toimub 
sisekõrvas erineva 
kõrgusega helide signaali 
eristamine?   Sisekõrvas paikneb tigu võtab erineva kõrgusega 
helisid vastu erineva piirkonnaga, nt madalad helid 
teo tipus oleva piirkonnaga ja kõrged helid võtab 
vastu keskkõrvale kõige lähemal olev piirkond 13. Mis on heli? Millist 
helivahemikku suudab 
inimkõrv eristada? (Hz)   Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline 
võnkumine. Inimkõrv suudab eristada 
helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse 
detsibellides?   Detsibellides mõõdetakse heliintensiivsust ehk heli 
tugevust. 15. Kuidas toimib 
tasakaalumeel ja kuidas 
on see seotud 
nägemisega?   Tasakaalumeele vajalikuks toimimiseks on 
vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas , just 
poolringkanalis. Gravitatsioon muudab 
vedeliku asendit, karvarakud võtavad 
informatsiooni vastu ja saadab selle edasi ajju. 
Nägemine on seotud tasakaalumeelega, näiteks 
toodi, kus poksijad näevad tähti. 
Spetsiifilususteooria näide – koljus toim 
vibratsioon, silmamunad vibreerivad ja käivad 
silmapõhja, kus paiknevad retseptorid, kus seal 
on ka nägemisnärv, mis võtab informatsiooni 
vastu ja edastab ajju. 16. Nimetage valguse 
omadused. Millist nähtava
valguse lainepikkuste 
vahemikku suudab 
inimene eristada? (nm)   Valguse omadused on neeldumine, peegeldumien ja
murdumine. Inimene suudab eristada vahemikku 
400 – 700 nm. 17. Kirjeldage lühidalt, 
kuidas toimub 
transduktsioon 
nägemismeeles?   Transduktsioon on protsess, kus väliskeskkonnast
tulev   signaal   muundatakse   närvisignaaliks.
Retseptorid   paiknevad   silma   põhjas,   teiste
rakukihtide   taga.   Valgus   peab   läbima   need
rakukihid kuni jõuab retseptoriteni. Valgussignaali


võtavad   vastu   kolvikesed   ja   kepikesed   ning
saadavad   selle   edasi   horisontaalrakkudele,
bipolaarsetele   rakkidele,   seejärel   aktiveeruvad
amakriinrakud.   Retina   närviedastuse   lõpetavad
ganglionirakud,   mille   aksonid   saadavad   signaali
edasi   ajju.   Ganglionirakkude   aksonid   kokku
moodustavad optilise närvi. 18.Mis on eristuslävi?   Eristuslävi on minimaalne mõõdetud erinevus kahe 
ärritaja vahel, mida aisingutes on võimalik ka 
eritada e eristuslävest väiksemat eritust pole enam 
võimalik aista 19. Selgitage, kuidas 
määrata kuulmise 
absoluutläve?    Kuulmise absoluutläve saab määrata mitmel viisil. 
Näiteks kuulates suure sagedusega helisid liikudes 
vaiksema poole. Sel viisil saab inimene öelda, 
millal ta heli kuuleb ja millal mitte, see olekski 
tema absoluutlävi.Sama katset saaks teha ka 
vastupidiselt või siis vahemike kaupa. Kõige 
tähtsam katse juures on testida väärtusi kindel arv 
kordi. 20. Millise matemaatilise 
funktsiooni kujuline on 
tajuelamuse ja füüsikalise 
stimulatsiooni vaheline 
seos Weberi-Fechneri 
seadusest lähtuvalt? 
Selgitage seda seost ühe 
näitega.   Tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline 
seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt on kui me
saame stiimuli,  siis neid stiimuleid rohkem saades, 
ei muutu stiimul arvuliseks kordajaks. Ehk Stiimuli 
jõud ei võrdu stiimul korda kogus. Näiteks kui 
kuuleme kaht inimest laulmas, siis me ei kuule neid
kahekordselt e nende hääled ei kõla valjemalt, sest 
neid on kaks. kui meil on pime ruum ja inimene on 
seal mõnda aega istunud ja siis panna 1 lambipirn 
põlema, siis see füüsikaline stimulatsioon (lambist 
tulev valgus) mõjutab meie taju keskkonnale 
(silmad hakkavad valutama vm). Ütleme, et see 
mõju on S. Kui nüüd panna teine lamp veel põlema,
siis füüsikaline stimulatsioon suureneb 2x aga S ei  suurene 2x. Weber tegi valemi:   21. Mis on visuaalne 
agnoosia?   Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära 
visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks 
sidumise ideed 
tajuteooriatest.   Tervikuks sidumise idee ehk  
sõlmimisprobleem.Tänu aistingule saame aru, et 
tegu on kindla omadusega (värv, pikkus, kuju). 
Taju seob selle tervikuks ning punasest ümarast 
kerast saab tänu tervikuks sidumisele sellest tomat. 


Meeleorganitelt saadakse info :nägemismeelelt 
saadakse info objekti kohta, pannakse tajuprotsessis
kokku üksikutest tunnustest, teistest meeltest ja 
mälestustest. lõppproduktiks on teatud pildi 
loomine objektist. 23. Mis on ülalt-alla ja 
alt-üles töötluse 
erinevused?   Ülalt-alla töötluse puhul minnakse tervikult 
detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt 
püstitatakse varasematele kogemustele tuginedes 
hüpotees ning seejärel kontrollitakse stiimuli 
omaduste vastavust sellele. Alt-üles töötluse puhul 
aga arvestatakse kõigepealt üksiktunnuseid - tajutav
pannakse tükk-tüki haaval kokku. Keskkond 
mõjutab ja kujundab kohanemisprotsesse. 24. Selgitage tajulise 
grupeerimise printsiipe.   Taju   üheks   omaduseks   on   tunnuste   alusel
tervikpildi   osadeks   lahutamine   ehk   grupeerimine.
Grupeerimise   aluseks   on   vihjed.  Teatud   vihjed
stiimulis viivad omaduste tervikuks grupeerimiseni.
Paljudest   geomeetriliselt   võimalikest organisatsioonidest   võetakse   tajus   aluseks   see,
millel   on   parim,   lihtsaim   ja   stabiilseim   kuju.   Nt:
sarnasus, lähedus, hea jätkuvus,
suletus,   sümmeetria,   perioodilisus. Geštalprintsiipideks on näiteks ühendatus, sarnasus,
lähedus, ühine (taust) ala, suletus, hea jätkuvus 25. Kuidas toimub 
kauguste ja kiiruse 
tajumine?     Kaugusetajumiseks on mitmeid viise nt. 
ülekattumine, kui üks asi on teise peal, siis see on 
meile lähemal. Samuti ka silmalihaste abil (objektid
tekivad erineval kaugusel silmade erineval kohal 
reetinale), valguse ja varju abil, lineaarperspektiiv e
kui jooned kauguses sügavusse  kooonduvad, 
joonte tiheduste muutusest. Kiiruse tajumine on 
hoopis staatiliste piltidena, mille vahel on pausid. 
Kiiruse tajumine käib väliskeskkonna muutuse 
võrdlemisel. Kiirust tajutatakse ka võrdlusega 
eelmise mineviku pildist. 26. Mis on lateraalne 
pidurdus? Tooge selle 
kohta näiteid.   Lateraalne pidurdus on vastastikmõju neuronite 
vahel, kus ühe neuroni aktiivsus pidurdab kontaktis 
olevate neuronite aktiivsust. Näiteks valu nõelaga 
torkamisel nahka, aga kui survestad sama pinda, 
siis tunned vähem valu.


27. Mis on sakaad?   Vabalt ringivaatamisel liiguvad silmad väikeste 
nõksatused ehk sakaadid 28. Mida tähendab 
tajuline püsivus?   Tajuline püsivus tähendab, et on olemas omadus 
luua objektist püsiv ja stabiilne kujutis ka stiimuli 
omaduste muutudes. 29. Kuidas on 
tajuprotsessid seotud 
mälu, tähelepanu ja 
teadvuse protessidega?   Tajuprotsessid seotud mäluga: Kui inimene meenutab 
teatud sündmust oma minevikust, siis ei saa rääkida 
selle tajumisest, aga kui inimene meenutab, siis on 
teada, et on kunagi seda ka tajunud. Samas mälu aitab 
ka tajul õppida e kui näed midagi esimest korda siis 
järgmisel hetkel tajud asju tänu mälu koostööle 
paremini.  Tajuprotsess vajab töötamiseks tähelepanu, 
et teatud objekt või sündmus saaks tähelepanu. Kui 
tähelepanu sellele ei suundu, on keeruline seda ka 
töödelda. Et teadlikuks saada on vaja, et stiimul saaks 
tähelepanu, seejärel on tähtis et see äratuntaks ja sellele
reageeritaks.