Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon. 3) Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat
4) Ideede teine allikas on nn vaimu tegevused ehk meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees kui me saame välistelt asjadelt mingid ideed, hakkame me neid sisemiselt analüüsima või edasi andma(reflekteerima). Selle protsessi tulemusena tekivad hoopis teist liiki ideed, nn seesmised ideed. Tegemist on omapärase seesmise tajumisega. Nendeks seesmisteks toiminguteks, mis ideid tekitavad, on mõtlemine, kahtlemine, uskumine jmt. Locke annab sõnale tegevused väga laia tähenduse, mis hõlmab nii vaimu toiminguid oma ideedega(mõtlemine, kahtlemine jmt) kui ka tundeid ja kirgi, mis mõtlemise tulemusel tekivad. 5) See on põhjendatud sellega, et uurides oma ideid, ei leia me nende seas ühtegi sellist, mis pole tekkinud kas ühel või teisel viisil. Need kaks allikat on niivõrd universaalsed, et täidavad meie vaimu kõikvõimalike ideedega. Seega põhjendab Locke nende allikate ainupärasust vaatluse ja uurimisega
Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt aistingute kaudu, elades ja kasvades, sealt saame me informatsiooni ja seejärel meie vaimutegevus. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)? See tekib meie meele ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde.
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3
loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogide ennustustesse, ennetesse (n-ö saatuse märguannetesse) jms. Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Bacon mõtestas omamoodi Platoni koopamüüti ning leidis, et iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike moonutab. Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel see koguni puudub. Näiteks pole tähendust sõnal saatus. Selliste sõnade kasutusviis kujuneb turuplatsil ehk foorumil, kus keegi ei pööra tähelepanu mõtete täpsusele.
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta
Kõik kommentaarid