Inimese kujunemine (0)

Q: Millised on põhilised võtmesõnad soovitud tulemuse saavutamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimese kujunemine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on põhilised võtmesõnad soovitud tulemuse saavutamiseks?

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Annika Mõisnik
T11K
ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE
Referaat
Juhendaja : Kiis Mare
Tallinn 2008
SISUKORD

Sisukord.............................................................. 2

Sissejuhatus ....................................................... 3

Inimvajadused .................................................... 4

Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5

Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5

Küpse inimese käsitlused ................................... 7

Sotsialiseerumine ............................................... 8

Sotsialiseerimise agendid ................................... 8

Kokkuvõte ......................................................... 11

Kasutatud kirjandus ........................................... 12
SISSEJUHATUS
Isiksus kujunemine saab alguse juba väiksest peast.Põhimõtteliselt juba sellest hetkest kui ta siia sünnib toimub sotsialiseerumine. Ta kohtub oma ema-isaga, kes temaga suhtlevad ning tänu kellele saab väikesest juba suur. Ei maksa arvata, et kui laps sünnib, siis hakkavad kõik tema kehalised ja vaimsed omadused korraga arenema. Igal omadusel on oma aeg, millal tema areng algab, millal kulgeb kiiresti ja millal aeglustub või lakkab. Küpse isiksuse kujunemiseks kulub aega (u 20 aastat)
Enesehinnang on muudetav uute enesekohaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist,
emotsioone.
George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid , missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust.
Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves.
Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud.
INIMVAJADUSED
Maslow ` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Vajadusi võib jagada mitmeti, kuid levinuim on A. Maslow` vajaduste hierarhia . Vajadusi võib jagada materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks.
Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari , puhkus, soojus . Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu.
Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu…
Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu…
Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus , kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus…
Viiendaks: eneseteostus , looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus…
Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile.
Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras:
• 1 – 2 aastastel on kõige olulisemad esimese astme vajadused, mis hakkavad taanduma lapse liikumisvõime arenedas ja enese eest hoolitsemise võime kasvades, asendudes

• turvatunde vajadusega.
• Kooliea saabumisega muutub oluliseks sõpruse ja tähelepanu vajadus.
• Murdeiga toob esile vajaduse armstuse ja lugupidamise järele.
• Murdeea kriisist väljudes tugevneb soov eneseteostamise järele.
MASLOW VAJADUSTE PÜRAMIID
VII:Enese- aktuali- seerimise vajadus
VI: esteetilised vajadused
V: intellektuaalsed vajadused
IV: sotsiaalse tunnustuse vajadus
III: kuuluvusvajadus
II: turvalisuse vajadus
I. füsioloogilised vajadused
Antud püramiidis nimetatakse esimest kolme, so. füsioloogilisi-, turvalisuse-, ja kuuluvusvajadusi ka PUUDUSVAJADUSTEKS. Ülejäänud nelja ARENEMISVAJADUSTEKS, millest intellektuaalseid-, esteetilisi- ja eneseaktualiseerumisvajadusi eneserealiseerimisvajadusteks.
ISIKSUSE KUJUNEMINE LAPSE JA NOORUKIEAS
Ei maksa arvata, et kui laps sünnib, siis hakkavad kõik tema kehalised ja vaimsed omadused korraga arenema. Igal omadusel on oma aeg, millal tema areng algab, millal kulgeb kiiresti ja millal aeglustub või lakkab. Küpse isiksuse kujunemiseks kulub aega (u 20 aastat)
• Isiksuse väljaarenemise periood koosneb neljast järgust:
0 – 3 aastat: kujuneb välja temperamendi tüüp;
3 – 10 aastat: arenevad tajud, kujutlused, mälu, mõtlemine, kujunevad välja õppimise alusoskused;
10 – 16 aastat: omandab süsteemsed teadmised, oskused, vilumused;
16 – 20 aastat: omandatud teadmised integreeruvad terviklikuks maailmapildiks, moodustub suhtumiste süsteem, maailmavaade.
• Üks järk läheb üle järgmiseks arengukriisi kaudu;
• Iga järk on eelisaeg mingi valdkonna väljakujunemiseks;
• Iga hilisem järk toetub eelmisele ja hilisema väljakujunemine eeldusele vastavaks sõltub eelmise väljakujunemise ulatusest, iga “alumise “ kõikumine võtab “ülemisi” arenguvõimalusi vähemaks.
• Igas suures arengujärgus on kõige edukamalt selle arengut mõjutavaks kindel tegevus, mis järgmisse ajajärku jõudes muutub seda valdkonda enim mõjutavaks, säilitades endas ka varasema.
0- 3 aastat: TREENING kui tegevuse lihtne kordamine;
3 – 10 aastat : HARJUTAMINE (oluliselt ka mängu kaudu) kui tegevuse tulemust teadvustav kordamine;
10 – 16 aastat: ÕPPIMINE kui seose loomine omandatu ja omandatava vahel;
16 - 20 aastat: (ENESE)KASVATUS kui seose loomine omandatu ja isiksuse kui terviku vahel.
Lapse vanus:1 – 3 aastat eelisarengus :Temperamendi omadused, ealised ja soolised iseärasused TEGEVUS TREENING
KRIIS Mina- kriis
Lapse vanus:3 – 10 + aastat eelisarengus: Üksikute psüühiliste protsesside individuaalsed omadused
TEGEVUS HARJUTAMINE
KRIIS Eelpuberteedi alguskriis
Lapse vanus:10 – 16 aastat eelisarengus: Omandatud teadmised, oskused, vilumused, harjumused TEGEVUS ÕPPIMINE
KRIIS Puberteedi lõpu kriis
Lapse vanus: 16 – 20+ aastat eelisarengus Maailmavaade (suhtumised, isiksuse kõlbelised omadused) TEGEVUS: (ENESE)KASVATUS
Igal ajahetkel on üks valdkond eeliarengus, kõik teised arenguvaldkonnad arenevad samuti, kuid sel ajal vähemal määral.
TUNDEELU ARENG ERIKSONI JÄRGI
Analoogselt isiksuse arengupüramiidile võib läheneda tundeelu ja MINA arengule. Igas vanuseastmes on lapsel omad vajadused, millede täitmisel või täitmatajätmisel on lapse arengu seisukohalt väga oluline tähendus.
Teades eenevat on ääretult oluline hakata arendama isiksuse tundeelu püramiidi lapse sünnist peale. Kindel alustugi, mis on saavutatud lapse esimestel eluaastatel, tagab harmoonilise arengu edaspidi kuni küpse eani välja. Millised on põhilised võtmesõnad soovitud tulemuse saavutamiseks?
1. 0 - 1 eluaasta .
Vajalik on saavutada USALDUS, mis siin tähendab, et laps võib usaldada maailma enda ümber, võib loota abile ja tähelepanule, saada tunnustust sellele, et laps on väärtuslik ja oodatud. Esmaseks usalduse tekitajaks on lapsele EMA olemasolu. Ema on siin mõistetud laiamalt – see on üks isik, kes oleks lapsega koos, kes vastaks tema nutule, kes reageerib lapse “nõudmistele” toidu, kuiva mähkme või lihtsalt seltsi suhtes. Selleks isikuks ongi tavaliselt ema, kuid olude sunnil võib selleks isikuks olla näiteks vanaema, kasvataja või keegi muu isik. Nende vajaduste rahuldamine tekitab lapses aktiivsuse, heaolu tunde, laps on rahulik ning samas julgeb alati ka märku anda, kui tal on tekkinud uusi vajadusi. Ta teab, et sellele reageeritakse kiiresti ja heatahtlikult. Vastupidisel juhul, hoolimata sellest, kui häälekalt või pikaajaliselt laps “abi palub”, ei järgne sellele ema kiiret ja sõbralikku sekkumist, muutub laps passiivseks, tema nõudmised jäävad aina vaiksemaks ja tagasihoidlikemaks. Halvim , mis sellisel juhul võib tekkida, on RESIGNATSIOON, leppimine halvaga, allumine sellele, laps on ükskõikne oma vajaduste suhtes, kuna miski ju ei muutu. Sellel perioodil oleks lapse arengule parim, kui tal oleks tõesti ainult üks “ema”, kellesse kiinduda ja keda usaldada. Sage hoidjate vahetumine võib samuti rikkuda lapse kindlustunde tekkimise, kuna teda “jäetakse pidevalt maha”, hüljatakse. Vaevalt jõuab laps kiinduda, kui tuleb uus inimene, kellega on vaja harjuda.
2. 1 – 3 eluaasta.
Sel perioodil on intensiivne kõne ja liikumise areng ning olulisemaks kasvatusülesandeks ISESEISVUSE kujundamine. Õpetaja- kasvataja ülesandeks on kinnitada lapse iseseisvuspüüdeid, mida laps väljendab tahtmises kõike ISE proovida, teha ja katsetada. Täiskasvanu jälgib ja suunab last, et tema püüdlused oleksid ohutud lapsele kuid ei tohiks kogu aeg keelata ja hurjutada sõnadega “sa ei tohi!, see on ohtlik!, sa ei oska” jne. Kui last sedasi pidevalt keelata ja ka karistada tema “eksimuste” eest, võib lapsel kujuneda KARISTUSVALMIDUS, mille puhul on lapsel arusaam, et ükskõik, mida ta ka teeks, karistada saab ta niikuinii. Pideva kartliku keelamise korral muutub laps kahtlevaks, ebakindlaks, tal on pidev häbitunne, mis võib isiksust jääda saatma kogu eluks.
3. 3 – 6 eluaasta. Laps on omandanud elementaarsed toimetulekuoskused ja püüab neid ise aktiivselt rakendada. Pedagoogi ja vanema ülesandeks on toetada ALGATUSVÕIMET. Suurimaks ohuks ja pidurdajaks sel perioodil on KIIRUSTADA LAST TAGANT. Lapse tegevused ja liigutused on kohmakad ja aeglased, kuid vanemal on alatasa kiire- kiire ning lapse eest tundub, et on ise lihtsam ära teha kui oodata, millal ta oma tempos , kuid ise, alustatuga hakkama saab. Olgu see siis riietumine, mänguasjade koristamine vms. Halvim, mis võib lapse arengule olla, on AKTIIVNE JA DOMINANTNE EMA, kes kõik kiiresti ja ise lapse eest otsustab ja ka ära teeb. Lapsel võib sellisel juhul tekkida SÜÜTUNNE, selle pärast, et ta on saamatu, rumal, aeglane ja kohmakas .
4. 7 – 11 eluaasta. Periood lapse arengus, kus tuleb hakata endale kohustusi võtma ja neid ka täitma, kooli algusaastad, uued kohustused ja hinnangud nende täitmisele. See, kas lapses areneb PÜÜDLIKKUS, soov millegiga toime tulla, sõltub siin suuresti tema töödele antavast hinnangust. Positiivselt peab hindama lapse tahet ja soovi tööd alustada ja see ka lõpetada. Tulemus ei pruugi ju kohe eriti õnnestunuda kuigi laps on püüdnud, lihtsalt oskustest jääb veel puudu. Kui nüüd aga hinnata ainult töö tulemust, mis ei ole kõige parem, võib lapsel tekkida ALAVÄÄRSUSTUNNE, kahtlemine oma võimetes ja oskustes. See loomulikult ei välista eakohast kriitikat, kuid viimane tuleb esitada alavääristamata lapse isiksust ja puudutama vaid tehtud tegu koos juhenditega, mida ja kuidas teha paremini.
5. 12 – 15 eluaasta, murdeiga. Hakkab toimuma üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Suured muutused nii seesmiselt kui välimiselt, lastes tavaliselt valitseb suur segadus. Nad püüavad määratleda oma olemust, olla keegi ja kuigi sageli püütakse seda saavutada justkui protestides kõige ja kõigi vastu, mis senini on kehtinud, ootavad teismelised oma vanematelt ja õpetajatelt pidevalt kinnitust sellele, et nad on keegi, keda aksepteeritakse ja tunnustatakse. Sel perioodil kujuneb IDENTITEET .
6. Eeltäiskasvanuiga. Antud perioodil muutub olulisimaks vajadus sõprus- ja armastustunnete järgi ning kui lapsel on eakohaselt arenenud kõik eelnevad arenguetapid , ei tohiks olla takistusi ka LÄHEDUSTUNDE tekkeks. On normaalne, et noorukil on palju sõpru, mitmeid seltskondi, kus ta viibib ja kus tal on oma “seisus”. Samuti lähedasemad suhted ühe partneriga. Vastupidisel juhul kujuneb ISOLEERITUS , kus lähisuhteid ei osata luua ega hoida, on raskusi seltskonda sisseelamisega, inimene on üksik, võib-olla tõrjutud.
7 ja 8 periood: Alates juba eeltäiskasvanu east ja siit edaspidi ei ole vanemate ja pedagoogide osa isiksuse kujunemisel enam nii määrava tähtsusega. Alus isiksuse arengule on pandud kuni murdeeani. See tähendab, et soodne arengukeskkond on selleks ajaks loonud kõik eeldused LOOVUSE ja MINA- TERVIKLIKKUSE kujunemisele küpses eas. Ebasoodsate arengutingimuste korral võib olla LOOVUS PÄRSITUD ja inimest võib vallata LOOTUSETUS ja MEELEHEIDE.
KÜPSE INIMESE KÄSITLUSED
MASLOW ( 1908 - 1968)
Maslow uuris murdeealisi ja leidis kuivõrd ebaküpsed nad on .
Põhiliseks lähtekohaks: KUIDAS INIMENE SUUDAB REALISEERIDA OMA LOODUSLIKKE VÕIMEID, POTENSIAALI, REAALSES KESKKONNAS. Igaühel on oma reaalne keskkond, kuhu ta on sündinud, kus ta areneb ja elab. Näitajaks ongi see, kuidas inimene end hindab antud reaalses keskkonnas ja nendes funktsioonides, millesse ta on paigutunud.
1. Inimene peab ennast selles keskkonnas realistlikult hindama, nii head kui ka nõrgad küljed.. Samal ajal kui näeb end positiivses nägemuses, näeb ka oma nõrku külgi.
2. Küps inimene suudab ennast adekvaatselt hinnata st. ei kiida ennast üle ega tee end ka maha. End ülehindav inimene ei ole küps. Sisemiselt tundes, et ta on aus, tubli jne. siis ta saab sellise sisenduse ja saabki elus hästi toime tulla.
3. Orienteeritus kultuurile. Küps inimene ei ole suunatud ainult oma kodule , poele, kitsale maailmale. Küpse inimese teadvusesse jõuavad ka maailma kultuurisündmused.
4. Stereotüübi spontaansus. Mitteküps inimene on piiratud, kinni reeglites . Vaba, küps inimene on piirideta, mõtleb oma peaga, julgeb oma arvamusega ka maailma minna. Vabaduse annab õppimine. Piiratud inimesed on krambis. Kramp-käitumine näitab välja kasvatamatust ja piiratust. Ta on kinni oma reeglites, millest ta ka ise hästi aru ei saa. Loomulik, vaba kõlbeline ja spontaanne käitumine on alati parem kui kramplik reeglite järgimine.
5. Orienteeritus ülesandele. (vs. orienteeritus iseendale ) Inimene tuleb vabastada sellest, et urgitseb iseendas , häbeneb end, enda piirangud. Alates noorukieast peab inimene tegutsema maailmas. Sõprus- ja lähedussuhetes nähakse allikat iseenda tundmaõppimiseks, et ära tunda endas selle, mille pärast ma olen teistele kallis, armastusväärne, noorte suhted on terveks eluks väga vajalikud ja olulised. 6. Füsioloogiliste funktsioonide, lähisuhete, seksuaalsuse jms. tunnistamine ja aksepteerimine. Kõik on loomulik elu juures ja ei ole vaja neid häbeneda. 7. Küps isik ei ole dogmaatiline
SOTSIALISEERUMINE
Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Rolliõppijal on rollidega kaasas käivate normide ja reeglite kohta on vaja informatsiooni. Esmase pildi annavad: vanemad (perekond). Need kõige väärtused ja hoiakud on püsivamad. Veel annavad informatsiooni omataoliste grupp (sõbrad), kusjuures kõige olulisimad teismeea sõbrad ning kool (õpetajad) ning massimeedia. Rollide õppimiseks on vaja:

asjakohast informatsiooni (rollijuhiseid)
võimalust harjutada
tagasisidet
sotsiaalset toetust

Enesehinnang on muudetav uute enesekohaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist, emotsioone. Peegelpildi -mina teooria järgi on "mina" inimese ettekujutuste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas teised inimest näevad ja kuidas teised inimest seda hindavad. Samuti inimese arvamus teiste hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma mina-pilti. Enesehinnang on mina-käsitluse hinnanguline osa, mis on põhiliseks inimese psühholoogilist heaolu mõjutavaks teguriks. Inimese enesehinnangu kujundamisel on suurim roll vanematel.
Soole omased käitumisjooned (soorollid) omandatakse sotsialiseerumise käigus suuresti läbi rolliõpetajate kiitmise ja laitmise. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess.
SOTSIALISEERIMISE AGENDID
Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur).
Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste ( emotsionaalsed , vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel, väliskeskkonna mõjude vahendamisel ning perekondliku keskkonna loomisel. Perekonna olulisim kvaliteedifaktor kodus valitsev emotsionaalne kliima, mis on rea lapse arenemise seisukohast oluliste kvaliteetide summa. See kogum sisaldab nii püsivaid, kahepoolseid kui varieeruvaid suhteid. Kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus. Kooli üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. Kool rajab lähetuse ellu, pehmendades ja ühtlustades perekondade sotsiaalseid erinevustest tulenevaid lahknevusi. Koolielu üks pool on õpetajad. Omavanustega suheldes õpib laps rohkem demokraatia algeid kui vanematega suheldes, sest viimaste puhul rajaneb suhe autoriteedil. Lapse isoleerimine eakaaslastest võib tuua kaasa kohanematust praktilises elus täiskasvanuna.
Massikommunikatsioonil on tänapäeval eriline roll mitte ainult laste, vaid kõikide ühiskonnaliikmete sotsialiseerumisel.
Sotsialiseerumiseteooriad
George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust.
Margaret Mead tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt.
Erving Goffmann töötas 1959 aastal välja sotsialiseerumise dramaturgilise mudeli, mis tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri väljaselgitamisega rollimängude kirjeldamise abil ning aitab mõista mehhanisme, mille abil me loome ja säilitame endast kujundatud muljet, ja seda, kuidas me konkureerime ja teeme koostööd teistega oma rollide täitmisel.
Sigmund Freud uuris teadvuse tasandeid:

teadvus - see millest inimene parajasti teadlik on;

eelteadvus - see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada;

alateadvus selline info mida inimene pole võimeline teadvustama, aga mis tema käitumist ja teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga.
Isiksuse struktuur:

ID (miski, tema) - kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama.
EGO (mina) - see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist.
SUPER -EGO (ülimina) - sotsialiseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma.

Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves.
Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad.
Inimese arengustaadiumid:

usaldus– usaldamatus (0.–1,5. eluaasta)

iseseisvus –häbi (1,5.–3. eluaasta)

initsiatiiv–süü (3.–6. eluaasta)

töökus–alaväärsus (varane puberteet: 6.–12. eluaasta)

identiteet–identiteedi segadus ( noorukiiga : 12.–18. eluaasta)

intiimsus –isolatsioon (varane täisiga 18.–24. eluaasta)

loovus– stagnatsioon (keskiga: 25.–50. eluaasta)

terviklikkus–meeleheide (vanadus: 50.– eluaasta)
Sotsialiseerumisprobleemid

isolatsioonis elanud lapsed
lastekodulapsed
keelt mitteoskavad inimesed

KOKKUVÕTE
Iga laps, kes maailma sünnib, saab kaasa “oma kaasavara ”, milleks on
• ARENGUEELDUSED esivanematelt
• UURIMISE JA AVASTAMISE TUNG;
• Arengu SOODUSAEGADE RIDA, mis on omavahel kindlal viisil seotud. Need on asjad, mida kasvatajad muuta ei saa. Iga laps on eriline, ainukordne.
Samas sünnib laps KASVUKESKKONDA
• Mis võib olla arenguks soodne
• Võib arengut pidurdada
• Võib arengut pärssida Pedagoogid ja vanemad, kes lapsega tegelevad tema sünnist alates kuni isiksuse küpsemiseni peavad hoolitsema selle eest, et see kasvukeskkond , kuhu iga konkreetne laps on sündinud, oleks võimalikult soodne tema igakülgseks arenguks. Teades seda, kuhu peaks laps oma arengus jõudma, millised on lapse vajadused, kuidas neid rahuldada nii, et nende kaudu ja abil areneks emotsionaalselt, intellektuaalselt ja füüsiliselt küps isiksus, on pedagoogil oluliselt lihtsam organiseerida oma igapäevast tööd . Sama oluline on näha last tema ainukordsuses , individuaalsuses, uskudes tema võimetesse ja arengusse.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.kosela.ee/index.php?main_id=38&lang=est
http://74.125.39.104/search?q=cache:WViZNiVBsAgJ:www1.pshg.edu.ee/failid/osa6.ppt+%22isiksuse+kujunemine%22&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee&client=firefox-a
http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialiseerumine
12

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 86 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

typsik Õppematerjali autor

tähtsad mehed jne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond

Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate

Sotsioloogia

docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

- Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia). Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele.

Arengupsühholoogia

docx

Arenguteooriad

· Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725)

Psühholoogia

docx

Arengupsühholoogia konspekt

Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke

Üldaine arengupsühholoogia

docx

Sotsioloogia

Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt. Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud. Määrav roll teadlastel ja erapooletul seletusel. Milles seisneb Karl Marxi arusaam ühiskonnast (ajalooline determinism, klasside- vaheline konflikt, sotsiaalne võõrandumine) ühiskond areneb ja toimub evolutsioon. Ajalooline determinism inimese käitumise ajalooline ettemääratus, ehk ajalugu kulgeb oma kindlat rada. Klassikonflikt, kus proletariaadid soovivad haarata võimu Kirjeldage Herbert Spenseri ühiskonna käsitlust. Võrdelb ühiskonda bioloogilise organismiga. Nii nagu meie keha nii muutub ka ühiskond,toimub mitmekesistumine. Inimene peab kohanema väliskeskkonnaga, et muuta oma elu paremaks. Kuidas erinevad tema arvates sotsiaalsed ja bioloogilised organismid? Bioloogilise

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

524

doc

Arengupsühholoogia

 Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut?  Kuidas just see materjal läheneb arengupsühholoogiale kui ainele võrreldes teistega?  Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel?  Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest?  Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi?  Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni surmani

Arengupsühholoogia

docx

Psühholoogia - isiksus

,,Unenägude tõlgendamine" tõrjutud soovide varjatud täideminek. Tekkepõhjusteks on välised ärritajad, sisesed ärritusseisundid, meelelundite kõrgendatud ärritusseisund, psüühilised (neid uuris kõige rohkem). On olemas tüüpunenäod, mida inimesed on korduvalt näinud. Loob mõiste oidipuse kompleks. Unenägusid analüüsides saab teada alateavusest, sest unenäod tulevad sealt. Neid tuleb lõpust algusesse tõlgendada. Kõik unenäod on kokkusurutud ja peavad arvestama inimese sisemist tsensuuri, toimub materjali teistkordne töötlemine ja sellel on omad väljenduselemendid ( nägemine kõige tähtsam). Enamik unenägusid seotud erootiliste ilmingutega. Vanemate sümbol on tähtis, toast tuppa käimine = abielu jne. Tal on 3 liiki teadvusi teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Eelteadvusest saame tuua teadvusesse asju ja neid väljendada, aga alateadvus on teadvustamatus väljatõrjutud emotsioonid jne.

Enesejuhtimine

doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid