10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vodoleika
Õppematerjali autor
korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.” (Eesti...1992) Sõnavabaduse puhul lähtub meie põhiseadus samuti EIÕKist: “igaühel on sellele õigus, kuid seda võib piirata avalikkuse hüvanguks ja juhul, kui see õigus riivaks teiste inimeste õigust oma perekonna- ja eraelu kaitseks”. Avalikke ja konfidentsiaalseid andmeid, inimese õigust enda kohta käivale informatsioonile reguleerivad peale põhiseaduse ka teised Eesti Vabariigi seadused: võlaõigusseadus, avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus. Kui isikuandmete kaitse seadus reguleerib üksikisikute õiguste kaitse meetmeid, siis avaliku teabe seadus teabe avaldamist avalikkuse huvides (Nõmper & Tikk 2007: 76).
Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi- mõtetega, v?
...............................................................................13 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon...........................................................................22 2 PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE................................................................27 2.1 Õigus vabadusele ........................................................................................................... 27 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.....................................................................32 2.3 Õigus vabale eneseteostusele..........................................................................................39 3 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS..............................44 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus.........................................................................................44 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus....................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad.............................................................6 3 Menet
väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest koosneb eraelu. 1.1 Mis on privaatsus? Privaatsus on isiku erasfäär. Eraelu omakorda on isiklik elu. Isikliku semantiline vastand on avalik, seega õigushüvena on kaitstav isiku eraelu. Õiguskirjanduses on eraelu defineeritud kui igaühe õigust enesemääratlemisele ning õigust elada oma soovide ja tahtmiste kohaselt minimaalse välise sekkumisega. Õigus eraelule ehk privaatsusele on eelnevast tulenevalt õigus isiklikule elule.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksuarvestuse õppetool nimi rühm RIIGIKOHTU LAHENDI ANALÜÜS ainetöö Juhendaja: 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule........
Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest ■ haldusaparaat ○ Formaalses tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsiooni tegevus sõltumata sellest, kas tegevus on materiaalses tähenduses halduse teostamine ● Avaliku halduse materiaalses tähenduses defineerimise katsed ○ positiivne definitsioon ■ avalik haldus – riigi eesmärki
sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. 5. kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…"; Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2), - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9), - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10), - tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12). 6. süü – süü ei ole nõutav
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid