Nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka arvamusi selle kohta, kui neilt seda küsida. Küsisin oma sõbranna käest, mis tema arvab, et mis on jätkusuutlik areng. Tema vastas ilma pikemalt mõtlemata, et see, kui toimub pidevalt areng, mis ei peatu. Kuid kas ikka saab nii lühidalt sellele küsimusele vastata? Selles referaadis üritangi vastust saada küsimusele, millele on nii palju erinevaid vastuseid. Mis on siis jätkusuutlik areng? Lisaks toon esile Eesti jätkusuutliku arengu strateegia ja Euroopa Liidu jätkusuutliku strateegia. Jätkusuutliku arengu mõiste ja kasutuselevõtmise aeg Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal.
keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna- kaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eestis aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise , vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Eesti keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. SE21 fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele- mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on järgmised:
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Teema Teema Teema Kokkuvõte Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga seletan lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toon selle kohta näiteid nii Eestist kui maailmast. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. (1) ÜRO (Brundtlandi tegevusraport) on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise
Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................
loodussäästlikke meetodeid, et selle kaudu juhtida ka oma rahvast mõtlema tuleviku peale. Jäkusuutlik areng on väga oluline meie kõigi tuleviku jaoks, sest soovitakse ka oma järgmistele põlvkondadele võimalikult palju võimaldada. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade mitmetahulisest mõistest jätkusuutlik areng. Järgnev referaat kirjeldab jätkusuutliku arengu mõiste tähendust ning kasutuselevõtu algust. Samuti on välja toodud maailma, Euroopa Liidu ja Eesti säästliku arengu rakendusviisid ning näited kuidas täpsemalt jätkusuutlikku arengut rakendatakse. Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt Eesti keeles on erinevaid tõkeid inglisekeelsest sõnast sustainable developement. Erinevateks tõlgeteks võivad olla: jätkusuutlik areng, säästev areng, kestlik areng kui ka tasakaalustatud areng. Kasutatud mõisteid on mitmeid, kuid idee jääb kõigi puhul ikkagi samaks
näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe.
Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas. Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks: jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu; jätkusuutlik areng maailmas; jätkusuutlik areng Eestis. Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutliku arengu põhimõtteid Eestis iseloomustab „Säästev Eesti 21“. Maailmas on need põhimõtted kirja pandud Agenda 21. Kasutatud allikateks valisin internetiallikad ja raamatud „Keskkonnaetika võtmetekste“, mille on koostanud Aire Vaher, Riste Keskpaik ja Külli Keerus, „Eesti 21.sajandil, Arengustrateegiad; Visioonid; Valikud“, mille on koostanud Ahto Oja ja „Kohalik Agenda 21“, mille koostasid Ülle Vaht, Piret Kuldna ja Ahto Oja. Valisin sellised allikad, sest neis on hea orienteeruda ja info on asjakohane.
Kõik kommentaarid