Säästev Eesti 21 (2)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Säästev Eesti 21
referaat
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus..................................................................................................................................3
Eesmärk........................................................................................................................................4
Eesti säästva arengu strateegia eesmärk...........................................................................4
Eesmärk 1.........................................................................................................................4
Eesmärk 2.........................................................................................................................5
Eesmärk 3.........................................................................................................................5
Eesmärk 4......................................................................................................................5,6
Eesti arenguvalikud.....................................................................................................................7
Arenguvalik jätkustsenaarium......................................................................................7,8
Konservatiivne arengutee ................................................................................................8
Sotsiaalne partnerlus .....................................................................................................8,9
Sünteesstsenaarium: Eesti kui teadmusühiskond......................................................................10
Stsenaariumi tunnused...................................................................................................10
Positiivne mõju.........................................................................................................10,11
Ohud..............................................................................................................................11
Kokkuvõte................................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus..................................................................................................................13
Sissejuhatus
Säästev Eesti 21 on riiklik strateegia. See on ühiskonna ja Eesti riigi arendamise strateegia kuni aastani 2030. Selle siht on ühendada globaalset konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Strateegia koostati Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel tihedas koostöös ekspertide ja huvigruppidega ning selle heakskiitmisele eelnes põhjalik avalik arutelu. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ kiideti Riigikogu poolt heaks 2005. aasta septembris.
Rahvusliku strateegia aluseda tulevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.
EESMÄRK
Eesti säästva arengu strateegia eesmärk
Strateegia seab pikaajalised eesmärgid ning ei hõlma konkreetseid tegevusi. Seda viiakse ellu valdkondlike arengukavade ja nendes sisalduvate meetmete ja tegevuste kaudu. Strateegia eesmärgiks on tagada Eesti ühiskonna edukas ja tasakaalustatud toimimine pikemas vaates, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Arengus ühendada globaalset konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel.
Selline riiklik strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis.
Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  
• inimese heaolu kasv
  
• Sotsiaalselt sidus ühiskond
  
• Ökoloogiline tasakaal
  

EESMÄRK 1 – Eesti kultuuriruumi elujõulisus
2030. aastaks soovitava seisundi kirjelduses on rõhutatud Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumist, hääbumishirmu kadumist, Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemist, virtuaalset eestlust ning panustavat globaliseerumist. Kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid :
Eesti kultuuriruumi ulatus. Indikaatorid: Eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine Eestis ja väljaspool Eestit, eesti kultuuri materialeerumise määr, eesti kultuuri tuntus, tõlgitavus ja levik väljapool Eestit.
Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: Eesti kultuurielementide kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades, Eesti kultuurivaramu ja eestilikud traditsioonid, käitumis ja suhtlemismudelid on juurdunud.
Eesti kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus . Indikaatorid: kultuurimälu võime toimida minevikukogemuse sidujana tulevikuga, rahvuskultuuri avatus uuele, rikastumis- ja tõlgendamisvõime muutuvas maailma kultuuripildis.
EESMÄRK 2 – Healolu kasv
Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-,töö- ja eneserealitsiooni kohana piisavalt väärtustatud. See on omakorda eelduseks kultuuriruumi elujõulisusele ja teiste eesmärkide realiseerimisele.
Heaolu on jagatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise
alaeesmärkidena. Kolm komponenti ja nende indikaatorid:
Majanduslik jõukus. Indikaatorid: rahaliste sissetulekute suurus pereliikmete kohta ja sissetulekute struktuur, tarbimiskulude suurus pereliikmete kohta ning nende kulutuste struktuur.
Turvalisuse tase. Indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr.
Võimaluste mitmekesisus . Indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus, võimalused arendavaks ajakasutuseks.
EESMÄRK 3 – sidus ühiskond
Sellel eesmärgil on soov jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad toodetust ka õiglasel moel osa. Ühiskondliku sidususe hindamiseks on esitatud kolm alaeesmärki ja nende indikaatorid.
Sotsiaalne kaasatus. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna tähtsus.
Regionaalne tasakaal. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, haridussüsteemist välja langejad ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu-ja tööpaiga valikul.
Tugev kodanikuühiskond. Indikaatorid: kodanikuühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika.
EESMÄRK 4 – ökoloogiline tasakaal
Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks:
Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Indikaatorid: taastuvate loodusressursside tarbimise osakaal loodusvarade kogukasutusest, pärandmaastike osakaal.
Saastumise vähendamine. Indikaatorid: õhu kvaliteet, jäätmemajanduse tase, kogu toote elutsükli keskkonnamõju aste, transpordi struktuur.
Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal, investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse.
EESTI ARENGUVALIKUD
SE21 ekspertide hinnangul on Eesti jätkusuutlikkuse keskne eeldus arengukiirendus järgmistel kümnenditel, mõeldes selle all kiirendatud liikumist kõigi nelja arengueesmärgi suunas. Põhjus on eelkõige seotud meie poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna muutusega, tulenevalt astumisest Euroopa Liitu. Avatud euroruumis on jätksuutlik vaid Eesti, kes suudab nii riigina kui ühiskonnana toimida samaväärselt nii vana Euroopaga kui ka Ameerika ja Aasia arenenud riikidega. See ülesanne ei ole lahendatav senise arengutee lihtsal ja mehaanilisel jätkamisel. See ülesanne eeldab uute arengufaktorite teadlikku sissetoomist ja jõulist kultiveerimist.
Arenguvalik jäktustsenaarium
Motiiv
Läbiproovitud skeem, ei eelda oluliste muudatuste sisseviimist praegusesse elukorraldusse. Lootus, et turupõhine majanduskasv aitab lahendada ka stsenaariumiga seotud kitsaskohad, eelkõige sotsiaalse sidususe osas.
Tunnused
Turukeskne ühiskonnakäsitlus, aluseks on usk üksikindiviidi ratsionaalsusesse ja algatusvõimesse. Efektiivsus, otstarbekus ja kasumlikkus on kesksed mõõdupuud kõigis eluvaldkondades. Suund avalike kulutuste vähendamisele, ettevõtluse toetamine , erakapitali rakendamine ka seni valdavalt avaliku sektori valdkondades. Soov jagada riigi ja ühiskonna toimimiseks vajalikud funktsioonid EL institutsioonide ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Toetajad
Stsenaariumi realiseerimist soodustab Eesti kiire lülitumine maailmamajandusse ning selle hea käekäik. Liberaalne turumajandus annab Põhjamaade sotsiaaldemokraatlikus naabruses mitmeid eeliseid, suurendades mh välisinvesteeringute sissevoolu ja heaolu kasvu. Arengutee selgeteks toetajateks on ettevõtjad, välisinvestorid, aga ka noorem elanikkond ja riskialtid inimesed.
Positiivne mõju
Stsenaarium mõjub soodsalt majandusarengule ja heaolu kasvule, küll mitte pikaajalises perspektiivis. Kodanikeühiskonna kujunemist stsenaarium ühelt poolt soodustab, teisalt ei pöörata riigi ja ettevõtluse poolt rohujuuredemokraatiale aga erilist tähelepanu. Siiski, eratoetused kolmandasse sektorisse suurenevad. Eesti inimeste konkurentsivõime suureneb, Eesti integreerub tugevamalt.
Ohud
Eesti kultuuriruumi püsimine ei ole selle stsenaariumi kontekstis esmatähtis küsimus, individualistlik eluorientatsioon rahvuskesksust ei soosi. Samuti ei suurene sotsiaalne sidusus, rühmadevahelised lõhed süvenevad jätkuvalt. Materiaalsele edule orienteeritud ja samas tugevasti kihistunud ühiskonnas on soodus pinnas kuritegevusele.
Konservatiivne arengutee
Motiiv
Olukorras, kus väliskeskkonna määramatus tõuseb, on konservatiivsus kui püsimajäämise strateegia ennast ajaloos korduvalt õigustanud. Euroopa Liitu minek suurendab oluliselt määramatust ka Eesti jaoks, mis teeb põhjendatuks ettevaatliku ja säilitamisele suunatud strateegia omaksvõtu.
Tunnused
Sihiks on stabiilsus, mitte muutumine ega areng. Valdav on enesekaitseline hoiak, soov tõkestada negatiivseid välismõjusid ja võõraste kultuuride, eriti ameerikaliku massikultuuri, ja tarbimisühiskonna mõjusid
Toetajad
Ka senise arengutee siirdumine veelgi liberaalsemale rajale koos tarbijalikkuse kasvuga võib vastureaktsioonina kujundada soodsa pinnase isolatsionismi ja traditsionalismi tugevnemisele ühiskonnas, mis toetab konservatiivse stsenaariumi käivitumist.
Positiivne mõju
Positiivne on stsenaariumi mõju mitmete alaeesmärkide osas – sotsiaalne sidusus suureneb, kultuuriruumi hoidmine saab erilise tähelepanu osaliseks , regionaalsed erisused vähenevad, loodusseisund paraneb . Oluliselt paraneb inimeste turvalisus.
Ohud
Vastupidiselt ootustele demograafilist kriisi stsenaarium ei lahenda, mõju on pigem vastupidine . Emigratsioonisurve, eriti noorema põlvkonna hulgas, on tuntav. Konservatiivne ja järelevalvest
huvituv riik tekitab teisitimõtlejate rühmitusi, kes panevad valitseva mõtteviisi kahtluse alla. Tarbimisvajaduste allasurumine loob aluse salakaubanduse suurenemiseks ja korruptsiooniks.
Sotsiaalne partnerlus
Motiiv
Arusaam, mille kohaselt üha keerukamateks muutuvates tegevustingimustes ei ole võimalik edukalt hakkama saada ilma ühiskonnas peituvate väga erinevate huvide ja kompetentside kaasamiseta otsustamisse, teisalt soov ületada võõrandumisnähtused radikaalse detsentraliseerimise ja demokratiseerimise kaudu.
Tunnused
Erinevalt turukesksest jätkustsenaariumist ja riigikesksest konservatiivsest stsenaariumist on sotsiaalse partnerluse arengutee tugevalt kodanikuühiskonna keskne. Otsustusprotsess on avalik ja läbipaistev. Avalikku sfääri puudutavad otsused kujundatakse riigi ning kodanikuühiskonna partnerluse põhimõttel, tugev on erasektori, riigi ja kolmanda sektori koostöö majanduses, eriti teenuste pakkumisel .
Toetajad
Stsenaariumi käivitumise tõukejõuks võib olla Põhjamaade poliitilise kultuuri mõju jätkuv tugevnemine Eestis, aga ka „nähtamatu käe“ või siis konservatiivse stsenaariumi ülevõimendamine. Teisalt on stsenaariumi eelduseks riigi ning majandusolude stabiilsus, piisav heaolu tase ning
lai ja toimiv kodanikeühiskond. Kohanevad ka inimeste hoiakud: usaldamatus väheneb ja barjäärid
madalduvad.
Positiivne mõju
Kaasamine ja partnerlus mõjub inimeste enesetundele tervendavalt, ka majanduslikke raskusi tajutakse kergematena olukorras, kus on olemas sotsiaalne toetus ja võimalus oma olukorda selgitada. Sotsiaalse kapitali kasv soodustab positiivselt mõjuva sotsiaalse keskkonna kaudu inimressursi efektiivsemat rakendamist ning inimkapitali kvaliteedi lisandumist.
Ohud
Stsenaarium käivitub aeglaselt, kuna eeldab ühiskonnas kindlate kvaliteetide kriitilist massi, aga ka heaolu sellist taset, mis lubab inimestel kulutada rohkem aega sotsiaalsele dialoogile. Keskne oht on seotud ajakaotusega (otsuste tegemise protsess muutub pikaajaliseks, läbirääkimised venivad, paljude otsuste vastuvõtmine võib jääda hiljaks ).
SÜNTEESSTSENAARIUM: EESTI KUI TEADMUSÜHISKOND
Stsenaariumi tunnused
Antud stsenaarium kujutab endast püüdu sünteesida kolme eelnevalt esitatud stsenaariumi tugevaid külgi. Sünteesstsenaariumi ideeks on lähendada Eestit maailmas kujunemisjärgus olevale teadmusühiskonna põhimõttele. Eesti šansiks on sihiteadlikult kombineerida ühiskonnas juba olemasolevaid algeid ja huvisid teadmusühiskonna mudeli elementidega.
See on mudel, mille sisuks on:

• Teadmusjuhtimise ja õppiva organisatsiooni põhimõtete omaksvõtt ja rakendamine nii riigivalitsemises kui avalikus ja erasektoris, poliitiliste otsuste allutamine otstarbelisele kaalutlemisele ja tagasisidestatud analüüsile.
  
• Kompetentse asjaolude uurimise ja avalikustatud tagasiside jõuline sisseviimine valitsemisse, sihiga avastada ja parandada ohtlikke trende ja vigu, viia sisse arenguvajadustest lähtuvaid parandusi nii finantspoliitikasse kui teiste valdkondade otsustustesse, sõltumata seejuures erakondlikest ja grupihuvidest.
  
• Tagasisidestatud ja teadmuspõhise juhtimise aluseks on kokkulepped Eesti arengusihtide osas, samuti neid sihte toetavad strateegilised arengukavad. Arengukavade ja neil põhinevate poliitiliste otsuste (sh seaduste) ettevalmistamine toimub koostöös sõltumatute uurimis - ja analüüsikeskustega nii kodu kui välismaalt, samuti koostöös kodanike-ühenduste ja omavalitsustega. Lühiajaliste taktikaliste otsustuste ning “keskpikkade” kavade aluseks on pikaajalised arenguanalüüsid ja strateegiad.
  
• Juhtimise aluseks olevad kokkuleppelised arengukavad kujunevad eri osapoolte dialoogi tulemusena, dialoogi sisuks pole mitte niivõrd huvide konkurents , kuivõrd terviklike ideede ja visioonide võrdlemine ja ühitamine. Dialoogi aluseks on vastava valdkonna (maailma) parim teadmine, rahvusvahelise kogemuse analüüs, Eesti kohta käiv usaldusväärne andmestik ja selle üldistused.
  
• Toimub ratsionaalse , informeeritud valikutel ja õppimisvõimel põhinev inimese- ja ühiskonnakäsitluse kultiveerimine, teadmiste ja analüüsi väärtustamine. Teadmiste ja harituse juurdekasv ja selle efektiivne rakendamine arenguressursina leiab tunnustust rahvusliku prioriteedina.
  

Positiivne mõju
Otsustuste kujunemisel väheneb kodukootud tarkuse, emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks.
Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule.
Ohud
Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh inglise keele muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Eesti atraktiivsuse suurenemisega suureneb ka surve kultuuri globaliseerumisele ja rahvusvahelistumisele, mis toob adekvaatsete vastumeetmete puudumisel kaasa ohu emakeelse kultuuri muutumiseks “museaaliks”.
Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud “vanadekultuuri” marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas.
Kokkuvõte
Need kirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide strateegiates.
Jätkustsenaariumi positiivne mõju on Eesti arengule ennast ammendamas, nihe uue arenguskeemi suunas on paratamatu. Ühiskonnas on täna selgelt rohkem ootust ja valmisolekut liikuda konservatiivse mudeli suunas, samas Eesti jätkusuutlikkuse vaatepunktist omab just partnerlusühiskonna tee mitmeid eeliseid.
Kasutatud kirjandus
http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf