Sissejuhatus metafüüsikasse (0)

Q: Mis on tõetagamise maksimalism?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus metafüüsikasse

Q: Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus metafüüsikasse

Tartu Ülikool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on tõetagamise maksimalism?
Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu?

SISSEJUHATUS METAFÜÜSIKASSE
Kodutöö küsimused (tähtaeg 18. november 2014)

Quine ütleb, et nii fenomeniline kui füüsikaline mõisteskeem on omamoodi lihtsad. Selgitage, milles seisneb kummagi skeemi lihtsus.
McX mõisteskeemi kohaselt, sellised asjad nagu „punane“ eksisteerivad. Quine’i kohaselt eksisteeriad objektid üldiselt ja „punased objektid“, aga mitte „punasus“ ise.
Ontoloogia on siin eeldatud kui mõisteskeemi osa, sest inimene tõlgendab oma kogemusi selle kaudu, isegi ka kõige tavalisemaid. Keel teadvustab mõisteskeeme, me saame mõista ainult nende struktuuri ja tingimustel, kuidas need on lingvistiliselt väljendatud. Mõisteskeemid, mis on seotud keelega, on tuletatud kogemustest. Kõik keeled peavad olema üle kantud sisemistele mõistetele. Keel on väline ning inimeste mõiste-tähendused keelest on sisemised.
Meta -tasemel lähenes ta asjale nii, et ta polnud huvitatud sellest „mis seal on“, aga et pigem analüüsida seda, et „mis me ütleme, et seal on“.
Fenomeniline skeem räägib ainult mõtte kogemustest ja nende omadustest. Füüsikaline skeem tegeleb aga tavaliste füüsikaliste objektidega. Füüsilised objektid on importitud nii, et teha ühtne ja järijepidev arusaamine kogemustest.
Füüsikaline: lihtusustamine rääkides füüsikalistest objektidest , mis on vastutavad kogemuste regulaarsuses(tunnetuslike kogemuste korraldamine).
Fenomeniline: lihtsustamine vähendades entiteetide liike seoses individuaalsete subjektiivsete tunde või peegelduse sündmustega.

Mis on tõetagamise maksimalism? Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi?
Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline-ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad reaalsust selle alusel, kuidas me tegusid ette võtame. need teod on tõhusad selle ulatuseni kui täpne on kaardistamine/ esindamine . Ta võtab vastu versiooni tõe vastavusteooriast, mis ütleb, et uskumused on tõesed kui kindlad asjalood maailmas vastavad neile. Paraku kõik tõesed uskumused pole teadmised. Uskumused,mis on tõesed juhuslikult ei ole teadmised. Ainult need uskumused, mis kujutavad endast u...... Tõde, mida usutakse, on määratud vastavusest uskumus seisundist ja reaalsuse vahel. Teadmine on usaldusväärne reaalsuse kaardistamisel.
Tõe vastavusteooria vajab tõetagajat. Samuti see tunnustab realistlikku ideed, et on olemas maailm, mis eksisteerib mõtetest ja väidetest iseseisvalt – tehes viimase valeks või tõeseks. Armstrong väidab, et võib tunnustada koondamise teooriat(tõepredikaatide semantika vms), aga vastavusteooria on ontoloogilisel tasemel ütleb, et kuna tõed vajavad tõetagajat, siis on maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele.
Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust- tulevikust ja ka matemaatilised tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga ka näitab, et pole muid olulisi diskursusi väljaspool tema kaalutlusi ja et poleks olemas neil tõetagajat.
Ta leiab, et tõetagaja teooria on vajalik, et anda nii tõe päris definitsioon kui ka tõe nominaalne definitsioon. Tõetagajad on siis asjalood. Igal tõesel väitel peab olema tõetagaja.
Objektiivselt tõene propositsioon peab olema tõene mõnest reaalsuse aspektist . Tõetagaja eksisteerimine paratamatult hoiab endas seda, et väide on tõene(tõetagaja printsiip). See printsiip on oluline, et karakteerida tõetagamist kui sisemist, vajalikku seost.
Propositsioon saab olla tõene siis kui sellel on tõetagaja, miski millest tulenevalt on propositsioon tõene. Tema käsitluses on „vaba tahte eitamine “ vajalik osa tõetagaja suhtes. See suhe pole propositsiooni vahel, vaid pigem tõetagaja(meelest sõltumatu reaalsus ) ja propositsiooni vahel(tõde).
Propositsioonid on tahtlikud objektid uskumustest, mõtetest ja väidetest. Tõetagajad leiavad oma tõde olema vajalikuks. Seega propositsioonid on pigem võimalikud kui päriselt tahtlikult objektid. Kui Armstrong tahaks väita vastupidist, siis peaks tõetagaja pidama vajalikuks ka päris uskumusi, mõtteid ja väiteid . Olemasolev või puuduv reaalsus mängib suurt osa tõetagaja ja tõdede puhul.

Selgitage, mida tähendab väide, et „aktuaalne“ on indeksikaal.
Aktuaalne maailm tähendab lihtsalt „see maailm“. Seega, igas maailmas, nende elanikud tajuvad oma maailma kui aktuaalset. Igal võimalikul maailmal(ka aktuaalne) on sama reaalsuse staatus.
Kolmest väitest, millest Lewis kirjutab, tuleb välja, et kui me räägime oma maailmast kui ainsast aktuaalsest maailmast, siis ei saa väita, et meie maailmal oleks eriline omadus, mida teistes maailmades pole – aktuaalsuse omadus – kuid me peame kasutame sõna „akuaalne“ sama palju kui kasutatakse sõna siin ja nüüd, et saaks näidata meie positsiooni.
Kusiganes maailmas keegi on, siis nende aktuaalsus eraldub sellest maailmast.
Võimalikud maailmad on konkreetsed, kus eksisteerimine ja aktuaalsus pole samad – on olemas asju, mis pole aktuaalsed ja individuaalid eksisteerivad ainult ühes maailmas.
On olemas lõplikuid eksisteerivaid universume, kus nt eksisteerivad ükssarved, aga mitte meie maailmas. Me räägime, et eksisteerivad mingid asjad, aga need asjad eksisteerivad maailmas, kus räägitakse nendest asjadest.
Kui ma ütlen millegi kohta, et see on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see on osa sellest maailmast – maailmast, kus mina(rääkija) on. Maailma-analüüs on siis selline, et kui öelda, et miski on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see miski on ruumis-ajaliselt seotud minuga(rääkijaga). Ma tean, et ma olen aktuaaln(triviaalne tähenduse küsimus): ma tean triviaalselt, et ma olen osa sellest maailmast, milles ma olen. Teadmine, et ma olen aktuaalne, on siis analoogne teadmisele, et ma olen siin, mis on samuti triviaalne, analüütiline teadmine. Ma tean, triviaalselt, et ma asun siin, kuhu ma(rääkija) on asendatud – aktuaalne olemine ja siin olemine.
Aktuaalne on relatiivne asjaolu. Mitte ükski maailm pole täielikult aktuaalne. Iga maailm on aktuaalselt relatiivne iseendaga ja selle elanikele. Mitteaktuaalne on relatiivne teistele maailmadele ja selle elanikele. Modaal -realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt.

Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu?
Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi . Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid.
Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane teadmine tegeleb erandlikult universaalide suhetega , ja sõltub faktidel, mis on avastataud mõtiskluses, nii et vahel näeb neid suhteid enesestmõistetavalt. Tõed, mis üknes märgivad seda, mis on antud tunnetega, on samuti enesestmõistetav.
Universaal on puhas olemus, mis kõikidel kindlatel asjadel on ühine. Universaal ei saa eksisteerida maailma mõttes – see pole muutuv nagu asjad mõttes. See on tema ise, hävitamatu. Universaali ei saa anda tunnetes, sest see, mis antakse tunnetes on eriline. Universaal pole ei materiaalne ega mentaalne , aga samas on miski. Mõtted, mõistused ja füüsilised objektid eksiteerivad, aga universaalid ei eksisteeri selles mõttes. Seega universaalide maailma võib kirjeldada kui olemise maailma.
Universaalide olemasolu tõestamine sisaldab endast skeptitsismi ümberlükkamist universaalide suhtes(Berkeley ja Hume ). Ehk ründab positsiooni, et universaalid ei eksisteeri.
Russell teab, et ei saa tõestada, et on olemas omadused(universaalid, mis on esindatud oma- ja nimisõnadega), aga saab tõestada nende suhete olemasolu. Kui uskuda punasesse värvi, universaali, siis saab öelda, et punased asjad on nii, sest nad jagavad punase värvi abtraktset kvaliteeti. Berkeley ja Hume eirasid abtraktsete ideede olemasolu. Nad leidsid , et see, mis tegelikult juhtub kui mõeldakse punasest, on see, et isoleeritakse kindel pilt punasest asjast . Russell võrdleb seda näidet käsitledes kui kolmnurka geomeetrias. Arutletakse nii nagu Berkeley ja Hume kirjeldasid. Kuigi kui valida, et kuidas teada, et kas miski on punane või kolmnurke, siis peab olema mingi muu alus, mis on punane või kolmnurke, ja kasutama seda kui mingit kriteeriumit, et öelda „peab olema õige sarnasus valitud asjaga“. Seega, sarnasus on eelduseks , et valida mingi kindel asi ja sarnasus on universaalne. See on seos, mis hoiab kõiki paare , mis on punased. Empirismi alterantiiv kaudselt viitab abtraktsele universaalidele. Sarnasuse seos on tõene universaal. Sarnasuse mõiste ei ole tavaline, millel on tegemist nt välimusega. Pigem on see tehniline ja filosoofiline sarnasus – eripära jagamine.
Kui võtta kindel kuju või värv nagu punane, ja me tahame õppida, kuidas seda tingimust teisele kujule-värvile rakendada, siis me peame nägema, et esimene sarnaneb teisele kindlale kujule või värvile. Seega tuleb täpsustada õiget sarnasust , et kasutada seda võrdlemisel. Kuna on olemas palju sama värvi või kujuga asju, siis sarnasus peab olema paljude kindlate punaste paaride vahel. Kui on olemas sarnasus kindlate paaride vahel, siis peab olema universaalne sarnasus ning seega on olemas tõeseid universaale nagu sarnasus.

Williamsi järgi võivad troobid olla üksteisega seotud kahel moel. Selgitage, mismoodi kasutab Williams neid suhteid oma käsituses .
Kaks seost – sarnasus ja koosesinemine.
Konkreetsed üksikasjad on loodud troopidest läbi ruumilis -ajalise kokkulangevuse.
Troopidel on kindlad rollid – kindlate kvaliteetide ja seoste juhud kui olemise fundamentaalsed elemendid, millest kõik muu luuakse . Tuttavad kindlad objektid on troopide kimbud ühendatud koosesinemisega: tuttavad omadused on troopide kogumid seotud sarnasusega. Pole olemas universaalseid, sest troobid on kohesed objektid tajumisest. Troobid on kõikide seoste tingimusteks.
Troobid on aluseks kõigele, ka individuaalsetele objektidele, omadused, universaalid. Individuaalid on koosesinevate troopide kogumid; troobid, mis on nö kogumikus tänu koosesinemise seostele. Näiteks valge värv, kuubiku kuju, suurus, tekstuur ja selle positsioon, on seotud teineteisega koosesinemise seostega – koosesinevalt on need nt suhkrutükk. Omadused või universaalid on täpselt samade või sarnanevate troopide klassid . Punane värv on just täpselt sama punasuse klass.
Troop on abtraktne üksikasi. Need on fundamentaalsed elemendid olemisele ja olemistele, millest kõik muu saab luua. Troop on ainus fundamentaalne kategooriana. Kindlad üksikasjad on selgitatud kui troopide kogumid – troopide kollektsioon komplekteeritud kokku sarnasuse seosest. Kindlad üksikasjad on kvaliteetide kogumid seotud koosesinemise seosega.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 2 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kmiller Õppematerjali autor

Sissejuhatus metafüüsikasse kodutöö vastused

metafüüsika kodutöö filosoofia tartu ülikool tõetagaja universaalid aktuaaln aktuaalne propositsioon uskumus üksikasjad troobid mõisteskeem kogumid armstrong

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja filosoofia ülevaade

Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese i

Filosoofia

pdf

Aprioorsus

Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed Me peame teatud tõdesid (tõeseid väiteid) enesestmõistetavaks. Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis väidet tõ

Filosoofia

pdf

Aprioorsus

Ayer mis lisaks epistemoloogilistele raskustele, mida me juba puuduta- sime, ainult lükkab mõistatuse ühe astme võrra kaugemale. On selge, et iga selline järeleandmine ratsionalismile lükkaks ümber selle raamatu põhiargumendi. Sest mööndus, et maail- ma kohta on olemas fakte, mida on võimalik teada kogemusest sõltumatult, ei sobiks meie fundamentaalse väitega, et lause ei ütle midagi, kui see ei ole empiiriliselt verifitseeritav. Ning seega hävitataks meie metafüüsika pihta suunatud rünnaku kogu jõud. Seetõttu on meie jaoks otsustava tähtsusega suuta näidata, et üks või teine loogika ja matemaatika propositsioonide empiristlikest käsitlustest on õige. Kui meil see õnnestub, oleme ratsionalis- mi alused hävitanud. Sest ratsionalismi fundamentaalne õpetus ütleb, et mõtlemine on sõltumatu teadmisallikas ning on lisaks sellele usaldusväärsem teadmisallikas kui kogemus; mõned rat-

Filosoofia

docx

Filosoofia konspekt

· Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia) · A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus · Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on) · A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine,

Filosoofia

docx

Universaalide tüli keskaja filosoofias

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstraktsed objekte-omadusi, suhteid ja

Filosoofia

docx

Eksamimaterjal - filosoofia

Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala

Filosoofia

docx

FILOSOOFID

eksistents. RENE DESCARTES Eluaeg: 1617 saj Rahvus: prantslane Tsitaadid: "Ma mõtlen, järelikult ma olen" "Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt" Teosed: Arutluses meetodist; Meditatsioonid; Filosoofia printsiibid Filosoofia olemus: Rene Descartes oli loodusteadlane ja matemaatik, kelle arvates sarnanes filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ning puuoksad rakendusteadused. (Nagu ka õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures). Ta rajas uue matemaatikaharu, mille tuumaks oli algebra kasutuselevõtt geomeetrias. Ühtlasi leiutas ta graafiku (x ja y telge nimetatakse tema järgi kartesiaanlikeks koordinaatideks). Ta mõtles, et see, mis annab

Filosoofia

doc

Mõtte mõttest

Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm .

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Rohkem sarnaseid