Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon (0)

Q: Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed?

Vastus leiad õppematerjalist: Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Q: Mis mõttes on inimese vaim tühi valge paber?

Vastus leiad õppematerjalist: Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Q: Kust tuleb meie teadmiste materjal?

Vastus leiad õppematerjalist: Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Q: Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed aistmine?

Vastus leiad õppematerjalist: Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Q: Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast?

Vastus leiad õppematerjalist: Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Q: Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed?
Mis mõttes on inimese vaim tühi valge paber?
Kust tuleb meie teadmiste materjal?
Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed aistmine?
Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast?
Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?

Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)?
Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes. Riistad ja vahendid, mille kasulikkust või vajalikkust pole läbi mõeldud, ei ole lisaväärtuseks, et loodust rohkem avastada. Tarvilike riistade ja vahenditega saab inimene endale looduse allutada, kuid seda ka sellisel juhul, kui ta tunneb ja teab looduse korda. Ilma teadmisteta ei ole inimene võimeline end usaldama loodusele , sest loodus usaldab end inimesele siis kui on vastastikkune usaldus.

Afroismid 38-44, 59 ja 61. Mis on iidolid : millised neli iidolit on olemas; iseloomustage iga iidolit ja selgitage, milles on iga iidoli eripära (teiste iidolitega võrreldes).
Iidolid hõivavad inimeste mõistuse ning takistavad inimestel oma aru kasutada, sest iidolite mõju on inimarus sügavalt kinni. Sellega kaasneb inimmõistusele raskendatud ligipääs ning isegi kui ligipääs on taas saavutatud, mõjutavad iidolid endiselt inimaru ning inimkond , keda pole hoiatatud, ei oska end iidolite eest kaitsta. Iidoleid on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja inimsool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab seda universumini. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Igal inimesel on mingi eriline koobas, mis looduse valgust murrab ja moonutab. See väljendub ainulaadse ja iseloomuliku loomusena. Näiteks autoriteedid, kes on mingi tunnuse poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid tekivad inimeste vastastikkusest suhtlusest. Erinevates seltskondades tuleb suhelda vastavalt sellises keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sõnade oskamatul valikul võivad erinevad indiviidid aru saada erinevalt ning see viib inimesed vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Teatri-iidolid on rännanud inimvaimudesse mitmesugustest filosoofia dogmadest. Tänu erinevatele filosoofiatele ning näidenditele on tekkinud inimmõistuses mitmeid väljamõldud ja lavalisi maailmu ning neid tekib üha juurde. See ei kehti ainult filosoofiate puhul vaid ka printsiipide ja aksioomide puhul, mis on oma edu saavutanud ükskõiksuse tõttu.
Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel, koopaiidolid inimindiviidi iidolil, turuiidolid inimeste vastasikkusest suhtlusest ning teatri-iidolid filosoofia, printsiipide, aksioomide, näidendite mõjul tekkinud väljamõeldud mõttemaailmatel. Turuiidolid on neljast iidoli tüübist kõige koormavamad, sest suhtluse käigus tungivad inimmõistusesse sõnad ja nimed, mis inimmõistusele kohaselt hakkab neid käsutama. Tegelikkuses on võimalik inimestel olla tähelepanelikum ning leida jooni, mis sobivad kokku loodusega. Looduse järgi on sõnad segavad. Selletõttu lõppevad pidevalt ka suurte meeste kõned vaidlusega, sest erinevate mõistustega ja arusaamadega inimesed mõistavad sõnu ja nimesid erinevalt. Teatri-iidolid tekivad teooriate näitemängudest ning reeglitest, mis on inimmõistusesse viidud ning seal ka vastu võetud. Teooriate ümberlükkamiseks peavad olema kooskõlas teooriad ja see, mida me oleme öelnud, kuid antud juhul ei saa teooriat ümber lükata, sest see mida me oleme öelnud ongi teooria.

Afroismid 45-50. Millised on hõimuiidoli erinevad liigid (kokku 6) ehk selgitage, kuidas inimaru ja inimmeeled takistavad inimest tõde tunnetamast (vastamisel tooge iga liigi puhul välja selle eripära koos sellega, milline külg tegelikkusest jääb vastava liigi puhul tunnetamata).
Inimaru oletab kergesti asjades korda ja võrdsust, ta suudab tuua parralleele, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Teiseks on inimarule omane jääda kindlaks asjadele, mida ta juba kord on otsustanud. Ta jääb endale kindlaks ka siis kui vastupidised väited ja näited kaaluvad tema mõtte üle. Vastandlikud mõtted põlgab inimene ära, sest kardab oma autoriteeti kahjustada. Inimestele meeldib kuulda jaatusi rohkem kui eitusi, sest oma mõttele jaatava vastuse saamine on parem ja lõbusam kui eitav vastus. Kolmandaks meeldib inimarule lihtsus. Mõtted, mis tunduvad loogilised ehk põhinevad fantaasial, on lihtne mõelda. Kui aga on tarvis leida näited ja reegleid, miks mingi asi nii on, siis inimaru on aeglane ja saamatu. Sellistel puhkudel tuleb teda sundida selleks, et inimmõistusele saaks arusaadavaks mingi mõtte olemus. Neljandaks on inimaru ihaldav ning ei peatu ega puhka , vaid tungib oma mõttega kaugemale. Mõte jõuab maailma ääre juurde, kuid järgmisel hetkel avastatakse, et siiski on veel midagi kaugemat, kuid tegelikkuses ei ole kaugemale mõtlemine vajalik, sest maailma äärest kaugemal olevale ei leita põhjust ning seega ei ole võimalik ka inimmõistusel tõestada, et kaugemal on veel midagi. Kuid inimmõistusele nagu eelnevalt mainitud ei meeldi oma mõtetele vastu astuda, nad väldivad seda. Viiendaks ei ole inimaru kuiva valgusega , vaid toimub pidev eelistuste loomine. Selleks, et eelistus oleks tõsi, peab ta sellesse uskuma ning selle tõttu astub ta üle rasketest aegadest , sest ta peab näitama, et tema eelistus ei tegele tühiste ja mööduvate asjadega. Kuuendaks on inimaru loomuses ka tema nüridus, kõlbmatus ning pettus, mis meeli sageli tabavad . Sellised asjad on nähtamatud ning neid ei uurita ega tooda päevavalgele. Ilma loodusest tõlgendamiseta ning katseteta ei ole võimalik midagi tõestada.

Õige induktsiooni meetod- esitage kolme tabeli kirjeldus (koos soojuse näitega) ja selgitage, milline on iga tabeli roll/ tähendus uuritava nähtuse tunnetamisel
Õige induktsiooni meetodi tabelid aitavad mõista asjade lihtaomaduste põhjuseid, miks on asjad nii nagu nad on. Kohaloleva tabelisse koondatakse juhtumid, millel on olemas uuritav omadus, kuid on kõige muu suhtes erinevad. Tuleb leida ühine omadus, kuid koondatakse need nähtused, mis on kõik samal ajal erinevad. Puuduva tabelisse koondatakse need juhtumid, mis on kohaloleva tabelis täiesti sarnased, kuid neil puudub ühine uuritav omadus. Kõikidest nähtustest peavad alles jääma paratamatud nähtused, mis ei ole absoluutselt üksteisega seotud. Astmete tabel aitab mõista, milline on asjade lihtomaduste ja nende vormide vaheline põhjuslik seos. Näidatakse uuritava omaduse minimaalset ning maksimaalset astet. Bacon leidis, et soojuse vorm on keha väikeste osakeste kiire hajutatud liikumine seestpoolt väljapoole, püüdlusega nende poolt asustatud ala laiendada. Seega kohalolevasse tabelisse koondati kõik soojust kiirgavad nähtused, mille puhul väikesed osakesed liikusid kiiresti, kuid nähtused polnud omavahel seotud. Puuduva tabelisse lisati need nähtused, mille puhul erinevad osakesed kiiresti liikusid, kuid neil puudus ühine joon. Ning Astmetabelis aidatakse mõista lihtomaduste ja nende vormide vahelist seost põhjustega.
John Locke . Essee inimarust

Mis seab väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed?
Inimestel on kaasa sündinud ideed ja märgid. Inimene on teadlik, et ta mõtleb ning selle käigus ta tegeleb ideede töötlemisega, kuid ideid ei saa töödelda, kui need pole eelnevalt seal juba eksisteerinud. Ideed tulenevad kogemustest ja teadmistest ning seega on väljaspool kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed.

Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmiste materjal?
Inimese vaim on tühi seni kuni seal pole ühtegi märki ehk ühtki ideed. Ideede tekkimisel on ettekujutusjõu osaks ideede edasi arendamine ja seda kogemuste ja teadmiste abil. Teadmiste materjal tuleb kogemusest. Kogemuse all mõtlen ma väliseid ja seesmisi tunnetusi ehk on asju, mida me tajume ja on asju, mille üle me mõtiskleme.

Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed ( aistmine )?
Kuna meeled puutuvad kokku erinevate objektidega, siis selle tulemusena inimese vaim viib omavahel kokku erinevad omadused, kuidas vastav objekt meeli mõjutab. Selle mõjul saab inimene arusse meelte poolt ideid objektide vaimust , kas objekt on kollane, mõru, pehme, kuum jms.

Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?
Ideede teiseks allikaks on vaimu sisemine tegevus ehk hinge tegevus, kui ta hakkab aru täitma teistlaadi ideedega nagu näiteks tajumine , mõtlemine, kahtlemine, uskumine jne. Locke on nimetanud ka nn sisemist meelt reflektsiooniks, sest ta toob välja ainult need ideed, mis saavad toimuda ainult vaimu sees. Sõnale tegevus annab Locke tähenduse, et lisaks vaimu toimingutele ideedega toimub tegevuse käigus ka omamoodi kire tekkimine ideede poolt nagu näiteks rahuldustunne ja ebamugavustunne.

Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?
Välismaailmast saab vaim meelelised kvaliteetsed ideed ning sisemaailmast saab vaim ideed omaenda tegevusest ning mõlemad kokku hõlmavad meie ideede tagavara ja pole ühtki ideed, mis poleks tulnud välis- või sisemaailma mõjul. Võib küll leida ideid, mis ei ole konkreetselt meelte või reflektsiooni objektid, kuid sellisel juhul on aru erinevaid ideid ühendanud või avardanud.

Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus?
Lapsed täituvad ideedega järk-järgult peale oma sündi. Laste enamik ideid on esialgu kvaliteetide ideed ning sageli ei suuda mälu veel arvet pidada, kuid ajapikku tekib lapsele mälu, mis salvestab ebameeldivate kvaliteetide kogemused ning täiskasvanuks saades on tal võimalik tegeleda rohkem oma reflektsiooni objektidega. Reflektsiooni objektid aga on tuletatud ideedest ja kogemustest, mida laps on saanud meeltega tunnetatud füüsilistest objektidest .

Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?
Vaimus olevad ideed saavad rikkamaks siis kui ideed hakatakse tähelepanelikult uurima . Kui ei pöörata tähelepanu mingile ideele konkreetselt, siis on see lihtsalt idee, kui aga hakatakse ideele tähelepanu pöörama, siis saadakse aru idee erinevatest koostisosadest ning on võimalik uurida edasi erinevaid ideede koostisosasid osadena.

Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi?
Vastsündinud laste jaoks on kõik uus ja huvitav, seda just välismaailma näol. Uued objektid ärritavad ja tõmbavad nende vaimu enda poole ning lapsed hakkavad erinevaid objekte nautima ja tekib aistitavate objektide mitmekesine maailm. Kuna pideva tähelepanu all on aistingud ja ei pöörata tähelepanu vaimu sisemistele tegevustele, siis inimese kasvades ei taju nad ära seda hetke, mil peaks märkama ka vaimu sisemist tegevust. Sageli inimesed ei jõuagi sinna, sest uute väliste tegurite tajumine on palju huvitavam ja neid tuleb pidevalt juurde.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 5 allalaadimist

Baconi õpetus meetodist-õige induktsioon #1

Baconi õpetus meetodist-õige induktsioon #2

Baconi õpetus meetodist-õige induktsioon #3

Baconi õpetus meetodist-õige induktsioon #4

Baconi õpetus meetodist-õige induktsioon #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alundver Õppematerjali autor

Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon
1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)?
Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes. Riistad ja vahendid, mille kasulikkust või vajalikkust pole läbi mõeldud, ei ole lisaväärtuseks, et loodust rohkem avastada. Tarvilike riistade ja vahenditega saab inimene endale looduse allutada, kuid seda ka sellisel juhul, kui ta tunneb ja teab looduse korda. Ilma teadmisteta ei ole inimene võimeline end usaldama loodusele, sest loodus usaldab end inimesele siis kui on vastastikkune usaldus.
2. Afroismid 38-44, 59 ja 61. Mis on iidolid: millised neli iidolit on olemas; iseloomustage iga iidolit ja selgitage, milles on iga iidoli eripära (teiste iidolitega võrreldes).
Iidolid hõivavad inimeste mõistuse ning takistavad inimestel oma aru kasutada, sest iidolite mõju on inimarus sügavalt kinni. Sellega kaasneb inimmõistusele raskendatud ligipääs ning isegi kui ligipääs on taas saavutatud, mõjutavad iidolid endiselt inimaru ning inimkond, keda pole hoiatatud, ei oska end iidolite eest kaitsta. Iidoleid on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja inimsool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab seda universumini. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Igal inimesel on mingi eriline koobas, mis looduse valgust murrab ja moonutab. See väljendub ainulaadse ja iseloomuliku loomusena. Näiteks autoriteedid, kes on mingi tunnuse poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid tekivad inimeste vastastikkusest suhtlusest. Erinevates seltskondades tuleb suhelda vastavalt sellises keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sõnade oskamatul valikul võivad erinevad indiviidid aru saada erinevalt ning see viib inimesed vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Teatri-iidolid on rännanud inimvaimudesse mitmesugustest filosoofia dogmadest. Tänu erinevatele filosoofiatele ning näidenditele on tekkinud inimmõistuses mitmeid väljamõldud ja lavalisi maailmu ning neid tekib üha juurde. See ei kehti ainult filoso

iidolid inimaru vaimus bacon filosoofia Baconi õpetus

Sarnased õppematerjalid

docx

Bacon. Novum Organum

Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:

Filosoofia

docx

Essee inimarust

Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui

Filosoofia

doc

Locke essee inimarust

ärkvel oleva inimese mõtted. Bacon, F: Novum Organum, ilmus 1620 1) Nimetage kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Inimene on liiga enesekindel. Ta arvab, et kui tal on teadmised, siis omab ta võimu looduse üle. Teisalt ta ei kasuta oma aru. Tähelepanu oleks vaja rohkem juhtida mõttetööle, mitte harjumustele. Kuna inimesed ei oska oma võimu looduse üle õigesti kasutada, peaks ta kasutama oma aru, et sellega toime tulla. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Baconi meetodi mõte rajaneb sellel, et tuleb mõelda kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada

Filosoofia

docx

LOCKE Essee inimarust

lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab. Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61

Filosoofia

odt

Filosoofia 4 kodutöö - Locke. Esee inimarust

ideeks ja seda ei saa hiljem kasutada. 14. Mõtlemise eesmärgiks on asitingute kaudu saadud esmaseid ideid töödalda ning siduda omavahel ja saada seeläbi uusi ideid mida saab hiljem uuesti kasutada ning siduda uue ideedega. 15. Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega. Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid. Bacon. Novum Organum Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid

Filosoofia

docx

Bacon - Uue Organoni Sissejuhatus, Locke

7. Väljastpoolt ideede rohkus oleneb objektidest, millega kokku puutuvad ja kui mitmekesised need objektid on. Seestpoolt tulenevate ideede rohkus oleneb oma vaimu tegevustest ja palju uurib inimene oma mõteid. 8. Inimesel on raske vaimu abil teadlikuks saada, kuna harva mõeldakse, mis toimub nende sees. Tavaliselt hoitakse tähelepanu välistel aistingutel ja inimese tegevused ei tekita piisavalt sügavaid muljeid. Bacon - Uue Organoni Sissejuhatus Probleem on aru kasutamine, inimesed on kinni oma igapäevaharjumustes ja kindlates tajumistes. Hoopiski oleks vaja mõttetööd, mis haaraks rohkem, kui etteantud ideed. Selline aru kasutamine aitab meid tööga loodus. Ideed kinnitab ajalugu, kui mehhaanilise töö teostamiseks leiutati masinad. Selleks, et midagi saavutada tuleb varem loodud mõtteid täiendada, juurde ideid lisada. Lisaks ei pea

Filosoofia

docx

John Locke, Francis Bacon

sedasi, et mida rohkem näiteks mina mõnda köögikombaini uurin, seda rohkem saan ma teada tema tööpõhimõtetest. Ma tean küll seda, et nupule vajutades hakseldab kombain porgandi ära, aga uurides väiksemaid detaile, saan ma teada, kuidas täpselt tööprotsess toimub. Selle võrra olen ma niiöelda ideederikkam, kui mõni teine, kes ei vaevu pilkugi heitma sellele, kuidas masin toimib või mis tema sees on. Francis Bacon Bacon esitab oma töös uut teaduslikku meetodit, mis põhineb süstemaatilisel teadmiste kogumisel füüsilisest maailmast vaatluste ja katsete teel. Bacon mõistab hukka ,,iidolid", mis takistavad tõeste teadmiste omandamist. Bacon ütleb, et iidolid ja väärad mõisted on inimaru juba hõivanud ja on selles sügavalt kinni. Iidolid on Baconi sõnul tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik

Filosoofia

docx

Referaat: Baconi iidolite teooria

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe

Filosoofia

Rohkem sarnaseid