Kutsehaigused ja tööõnnetused (3)

Kutsehaigused ja tööõnnetused
SISUKORD :
TÖÖÕNNETUS 3
KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS 3
Respiratoorsed kutsehaigused ja - kasvajad : 3
TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE 8
STATISTIKA 9
KASUTATUD KIRJANDUS : 14
SISSEJUHATUS :
Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid ennetada ning vältida.
TÖÖÕNNETUS
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.
KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS
(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad .
Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad :
Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on:
1) silikoos ;
2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
3) asbestoos;
4) mesotelioom , mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
8) kaasuv allergiline alveoliit;
9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;
10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
11) sideroos;
12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
13) allergiline riniit , mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;
16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes;
17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu sissehingamisest;
20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm );
22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm ;
23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid .
Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused :
Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon - ja parasiithaigused;
2) teetanus ;
3) brutselloos;
4) viiruslik hepatiit;
5) tuberkuloos ;
6) amöbiaas;
7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.
Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused :
Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on:
1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid ;
2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused;
3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;
5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;
7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;
8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit ;
9) küünarliigese bursiit;
10) õlaliigese bursiit;
11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel;
15) rõhust põhjustatud närvihalvatused;
16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest;
17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;
18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst);
19) karpaalkanali sündroom;
20) Miner’i nüstagm;
21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;
22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid.
Kutsenahahaigused ja -kasvajad :
(1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad:
1) tahm;
2) tõrv;
3) bituumen ;
4) pigi ;
5) antratseen või tema ühendid;
6) mineraalõlid ja teised õlid;
7) toorparafiin;
8) karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;
9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;
10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.
(2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.
Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused :
Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest:
1) akrüülnitriil;
2) arseen ja selle ühendid;
3) berüllium ja selle ühendid;
4) süsinikmonooksiid;
5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen );
6) vesiniktsüaniidhape;
7) tsüaniidid ja nende ühendid;
8) isotsüanaadid;
9) kaadmium ja selle ühendid;
10) kroom ja selle ühendid;
11) elavhõbe ja selle ühendid;
12) mangaan ja selle ühendid;
13) lämmastikhape;
14) lämmastikoksiidid;
15) ammoniaak ;
16) nikkel ja selle ühendid;
17) fosfor ja selle ühendid;
18) plii ja selle ühendid;
19) tsink ja selle ühendid;
20) vask ja selle ühendid;
21) vääveloksiidid;
22) väävelhape;
23) süsinikdisulfiid;
24) vanaadium ja selle ühendid;
25) kloor ;
26) broom;
27) jood ;
28) fluor ja selle ühendid;
29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid ;
30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid;
31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;
32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid;
33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;
34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;
35) fosfororgaanilised estrid ;
36) orgaanilised happed ;
37) formaldehüüd;
38) alifaatsed nitraatderivaadid;
39) benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 );
40) naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12);
41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen;
42) aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid;
43) fenoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
44) naftoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;
46) alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;
47) bensokinoonid;
48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning nende halogeen-, fenool -, nitriid-, nitraat - ja sulfoderivaadid;
49) alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid;
50) aromaatsete süsivesinike nitraatderivaadid;
51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende ühendid;
52) antimon ja selle derivaadid;
53) lämmastikhappe estrid;
54) vesiniksulfiid ;
55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv, kummi, plastmassid , tehisvaigud;
56) antibiootikumid ja ravimpreparaadid;
57) pestitsiidid ;
58) keemilised ained, mida klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusele nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326 );
59) orgaanilised lahustid , millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad;
60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist.
(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
(3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
(4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
(5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst:
1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;
2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist
6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile .
(7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanime , ameti;
2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;
3) haiguse ja selle tekkepõhjused;
4) tööandja ja tema aadressi.
(8) Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed.
TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE
(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi .
(11) Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe.
(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
(3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
(31) «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed , mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.
(4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
(41) Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
(5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ning tööst põhjustatud haigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
(8) Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele.
(9) Tööinspektsioon esitab andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse selle põhimäärusele vastavas mahus ja korras.
STATISTIKA
Raskete tööõnnetuste arv vähenes aastaga 13,2%. Surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus 2008. a sama palju kui aastal 2007 – 21. 100 000 töötaja kohta on tööõnnetuste suhtarv mõnevõrra 2008. a kasvanud (618), 2007. a vaid 568. Kuna tööinspektsiooni eesmärk on tagada tõhus järelevalve võimalikult paljude erinevate ettevõtete üle, kasvas ka külastatud ettevõtete arv võrreldes 2007. aastaga 4% ehk 188 ettevõtte võrra.
Tänavu teises kvartalis registreeriti Tööinspektsioonis 600 tööõnnetust, mis on 472 tööõnnetuse võrra vähem kui 2008. aasta teises kvartalis. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on registreeritud tööõnnetuste arv vähenenud 44%, sh raskete tööõnnetuste arv 49%. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 345 võrra ning raskeid tööõnnetusi 123 võrra vähem. Surmaga lõppes eelmisel kolmkuul kaks tööõnnetust, mis on kordades vähem kui kahel eelmisel aastal samal perioodil.
Tööõnnetuste üldarv vähenes peaaegu kõigis tegevusvaldkondades, vaid tervishoius ja sotsiaalhoolduses jäi seis erandlikult samaks. Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga registreeriti tööõnnetusi rohkem vaid haldus- ja abitegevuse sektoris (+5%) töötavate turvateenistuste töötajatega. Muidugi on kvartal üldistuste tegemiseks lühike aeg, kuid mingi pildi töö­ohutuse muutustest see annab.
Suurim registreeritud tööõnnetuste vähenemine on toimunud ehituses (–92%), metallitööstuses (–72%) ning puidutööstuses (–46%). Rasked tööõnnetused vähenesid enim ehituses (–59%), hulgi- ja jaekaubanduses (–58%) ning metallitööstuses (–57%).
Töö iseloomust sõltuvalt on tegevusalasid, mis on tööohtlikumad – ehitus, metallitööstus, puidutööd, keemiatööstus ja veondus- laondus , aga ka jae- ja hulgikaubandus . Nii juba aastaid.
Veel tõesema pildi saame, kui võrdleme tööõnnetusi tegevusalati suhtarvus ehk 100 000 töötaja kohta. 2007. aastal oli see 142, mullu juba 163 ning tänavu ootuspäraselt 101. Ka tööõnnetuste nominaalarvud näitavad kõikumist – vastavalt 933, 1072 ja 600. Jääb küsimus, kas selle taga on parem (ohutum) töökorraldus, tööandjate usinam ennetustegevus või on vähenenud tööhõive ja tööde maht.
Suhtarvuna oli tänavu suvel tööõnnetusi kõige rohkem haldus- ja abitegevuses (221), töötlevas tööstuses (171), avalikus halduses ja riigikaitses (162), mäetööstuses (147). Ehituses vähenes suhtarv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaks korda! Üllatavalt kõrge (151) oli suhtarv majutuses ja toitlustuses, ületades märgatavalt riigi keskmise. Järgnevalt esitan lühinäiteid juhtunud õnnetustest. 
   Kannatanu sai turvatöötajat abistades kliendilt löögi näkku.
   Liikudes köögis, komistas töötaja teise töötaja avatud lavagrilli sahtli otsa, kukkus ja vigastas kätt.
   Töötaja läks vastu kohvimasinat ja filtrihoidja kukkus talle käe peale. Kuna masin töötas, oli filtrihoidja kuuma kohvipulbrit täis ning kannatanu parem käsi sai põletushaavu.
   Töötaja  komistas trepil ja kukkus.
   Töötaja koristas vannituba ja libastus, astudes trapi kaanele, misjärel kaotas ta tasakaalu ja venitas õlalihaseid.
   Patsiendile mudaprotseduuri tehes väänas töötaja tagasi astudes parema jala hüppeliigese välja.
   Külmkapist toiduainete väljatõstmisel jäi töötaja jalg kapi põrandal oleva puitresti külge kinni ja ta kukkus põlvili, vigastades jalga.
    Raamatupidaja otsis arhiivis dokumenti ning riivas peaga sprinklerit, mille äär vigastas ta peanahka.
    Kokk hakkis paprikat. Kuna lõikelaual polnud libisemisvastaseid stabilisaatoreid, libisesid nuga ja lõikelaud ja vigastada sai parema käe teine sõrm.
   Töötaja sõrm jäi pendeluksest läbiminekul ukse vahele.
Peamiselt kannatavad tööõnnetustes 20–60-aastased naised, sest nemad on töökollektiivides ülekaalus (kokk, koristaja, protseduuritegija, toateenija, toitlustusteenindaja, administraator, raamatupidaja jne).
Agentuur rõhutab tööandja kohustusi
Toetust tööõnnetustest kirjutamiseks sain Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurilt (EU-OSHA), kes võttis aastatel 2008–2009 üheks kampaania teemaks tööõnnetuste ennetamise hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris. Alates selle loomisest 1996. aastal on EU-OSHA panustanud ohutumate, tervislikumate ja tootlikumate töökohtade loomisse.
Agentuuri soomlasest direktor Jukka Takala: “Töökeskkondade muutmine loob uusi riske, millega tuleb tegeleda uuel viisil. Teenustesektor on Euroopas praegu peamine tööandja ning psühholoogilised ja korralduslikud nõudmised muutuvad üha olulisemaks. Lähiaastatel tuleb meil lisaks õnnetuste ennetamisele tegeleda oluliste tervishoiuküsimustega kogu elu jooksul. Traditsioonilised ennetusmeetmed tuleb ehk asendada terviklike lähenemisviiside ja uuenduslike tavadega või tuleb traditsioonilisi ennetusmeetmeid täiendada. Lisaks tuleb meil näha kaugemale olemasolevast suremust käsitlevast statistikast . Tööga seotud probleemide tegelik ulatus – hõlmates tööga seotud haigusi ning mitte ainult õnnetusi – võib olla mitu korda suurem. Agentuuril on nendest ulatuslikematest tervisemõjudest teavitamisel täita tähtis roll.”
Hotelli-, restorani- ja toitlustussektor on Euroopas kiiresti kasvav sektor , kus 2004. aastal töötas 7,8 miljonit inimest ( Eurostat , 2005), sektori käive oli üle 336 miljardi euro (Eurofound, 2005). Sektor hõlmab peamiselt restorane ja baare, kus töötab kolmveerand valdkonna inimestest. Lisaks kuuluvad sinna kämpingud, hostelid ning sööklad. Paljudes sektori ettevõtetes töötab alla kümne inimese, naised moodustavad tööjõust veidi üle poole, töökohad on tavaliselt ajutised , tööaeg korrapäratu, palgad väikesed ning karjäärivõimalused piiratud. Samuti töötab sektoris palju noori.
Sektorile on omased järgmised tunnused, mis võivad mõjuda negatiivselt töö­ohutusele ja töötervishoiule:
   suur töökoormus;
   seismine ja liikumatu tööasend pika aja vältel;
   suhtlemine (vahel problemaatiliste) klientidega;
   sage töötamine õhtuti ja nädalavahetustel, mis häirib töötajate töö- ja eraelu tasakaalu;
    stress ;
    monotoonne töö;
   ahistavad ning mõnikord vägivaldsed kliendid, töökaaslased ja ülemused;
   naiste ning võõrtöötajate diskrimineerimine .
Riskihindamine on esimene samm tööohutuse suunal
Enamasti on tööõnnetusi võimalik ennetada tõhusa koolitusega heast juhtimisest ja järelevalvest. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad paljusid tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või minimeerides nende mõju.
EU-OSHA korraldatava tervislike töökohtade kampaania üldeesmärk on edendada terviklikku riskijuhtimist, kus võetakse arvesse riskihindamise eri etappe .
Euroopa riskihindamise kampaania põhieesmärgid on:
   julgustada kõikide tasandite sidusrühmi võtma üleeuroopalisest kampaaniast aktiivselt osa;
   suurendada teadlikkust töökoha riskihindamise õiguslikust kohustusest ja praktilisest vajadusest selle järele;
   edendada lihtsat astmelist lähenemist riskihindamisele ning demüstifitseerida riskihindamise protsessi;
   julgustada ettevõtteid (eriti mikroettevõtteid ja VKEsid) riskihindamist ise korraldama (ettevõttesiseselt);
   edendada arusaama, et riskihindamine on ühine tegevus. See on iga töötaja, mitte üksnes tööandjate või erialatöötajate kohustus;
   toetada tööandjaid, töökeskkonnavolinikke, asjaomase valdkonna töötajaid, ennetusteenistusi, poliitikakujundajaid ja muid sidusrühmi riskihindamise parandamisel;
   teadvustada, et riskihindamine on esimene samm tööohutuse ja töötervishoiu süstemaatilise juhtimise suunal.
Töötajaid kaitseb direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta. Raamdirektiiv kehtestati 12. juunil 1989. aastal, selle üldised põhimõtted käsitlevad kutsealaste riskide vältimist, tervishoidu ja ohutust, riski- ja õnnetustegurite kõrvaldamist, teavitamist, konsulteerimist ja tasakaalustatud osalust kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega ning töötajate ja nende esindajate väljaõpet ning üldisi juhiseid kõnealuste põhimõtete rakendamiseks. Direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui erasektori kõikide tegevusvaldkondade suhtes (tööstus, põllumajandus, kaubandus, haldus, teenindus, haridus , kultuur, vaba aeg).
Samas, direktiivi kohaldamine ei piira selliste olemasolevate või tulevaste siseriiklike ja ühenduse sätete kohaldamist, mis töötajate tervist ja ohutust tööl paremini kaitsevad . 
Direktiivi teine jaotus tööandja kohustuste kohta sätestab, et tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides . Oma vastutuse piires võtab tööandja kasutusele kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine, korralduse ja vajalike vahendite taga­mine.
Tööandja rakendab meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
a)  riskide vältimine;
b)  vältimatute riskide analüüs;
c)  riskide tõrjumine nende tekkefaasis;
d)  töö kohandamine üksikisiku järgi, eelkõige töökohtade kujundamise, töövahendite valiku ning töö- ja tootmismeetodite valiku osas, pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud kiirusel töötamise leevendamist ning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude vähendamist;
e)  kohandamine vastavalt tehnika arengule;
f)  ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega;
g)  ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnikat , töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju;
h)  kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele;
i)  töötajatele asjakohaste juhiste andmine.
Kuidas vältida tööõnnetusi? Konkreetsed soovitused
EU-OSHA annab asjakohaseid juhiseid.
   Kanna kohaseid jalatseid.
   Kontrolli, et valgustus oleks küllaldane ja nõuete­kohane.
   Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed.
   Ära jookse , vaid kõnni.
    Redel olgu töö jaoks sobiva pikkusega ning redeli külglattide üla- ja alaotstes olgu libisemiskindlad otsakud.
   Redeli asemel ei tohi kasutada muid abivahendeid, nagu toole, kaste või tünne.
   Trepid peavad olema hästi valgustatud ning neil peavad olema tugevad käsipuud.
   Liikumisteedel olgu libisemist takistavad matid.
   Hoiatussildid tuletagu inimestele ohte meelde.
   Tähelepanu tuleb pöörata piirkondadele, mis jäävad nägemisulatusest välja, nt külmkambrid, jahutus- ja hoiuruumid, laadimisplatvormid või baarileti tagune ala.
Lõikureid, hakkureid, miksereid ja nuge kasutatakse köökides väga palju. Enamik köökides juhtunud tööõnnetustest on lõikehaavad, mis saadakse kas nimetatud vahendite kasutamisel või nende puhastamisel. Mida teha niisuguste õnnetuste ennetamiseks?
    Noad peavad olema teravad ja töökorras. Pese nuge ükshaaval.
   Kasuta ülesandeks sobivat nuga.
   Kasuta sobivat mittelibisevat lõikelauda.
   Nuge tuleb hoida noahoidikus, asjakohasel noariiulil või seinale kinnitatud magnetribal.
   Kontrolli, et kõikidel seadmetel oleksid tõkked ja kaitseseadised ning et kõik töötajad kasutaksid neid seadmete käsitsemisel. Viilutitel peavad olema pöidlakaitsmed ning viimase viilu lõikamise seadised .
   Väljalülitamisnupp peab olema kergesti ligipääsetav.
Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: pottide, pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel. Sestap on ka vaevused seotud luu- ja lihaskonnaga. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väiksema intensiivsusega koormusest.
Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad , näiteks luumurrud . Luu- ja lihaskonna vaevused esinevad tavaliselt seljas , kaelas, õlgades ja kätes, vahel ka jalgades.
Veel soovitusi .
   Hinda kõiki oma töö aspekte , et teha kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste riskid (nt kas tõstmist ja kandmist on võimalik vältida).
   Kasuta võimalikult palju mehaanilisi abivahendeid, näiteks  kahe- või neljarattalisi kärusid.
   Kohanda töökoha planeeringut, pidades nõu teiste töötajatega.
   Esemeid tõstes või kandes hoia koorem kehale võimalikult lähedal.
   Osta tarnijatelt kaupa kergemate saadetistena ja väiksemas koguses.
   Ladusta varud riiulitele ohutult.
Hotelli- ja toitlustussektori psühhosotsiaalsed ohud
Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja juhendajate toetuse puudumine on kõik olulised riskitegurid.
Pikk tööaeg ning sage öösiti ja nädalavahetustel töötamine suurendab hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajate stressi, samuti problemaatilised kliendid.
Selle sektori töö on agentuuri EU-OSHA kohaselt ebasotsiaalne.
   47,5% töötajatest töötab vähemalt kord kuus vähemalt 10 tundi päevas.
   Töötajate töönädala pikkus on keskmiselt 43 tundi.
   71% töötab õhtuti ajavahemikus 18–22.
   45% töötab öösiti ajavahemikus 22–05.
   83% töötab laupäeviti ning 69% pühapäeviti.
   36% ütleb, et nende tööaeg ei sobi hästi kokku perekondlike ja sotsiaalsete kohustustega.
Kui tööandjad ja töötajad oskavad vältida ja ennetada kergeid tööõnnetusi, on suurem tõenäosus, et ka raskemate tagajärgedega tööõnnetused jäävad juhtumata. Teisisõnu öeldes: tööohutuses ei ole pisiasju. 
KASUTATUD KIRJANDUS :
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13251221
http://www.ti.ee/index.php?page=342
http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=191:toeoeonnetusi-juhtub-mujalgi-kui-ehituses&catid=51:oktoober-2009
14