Kutsehaigused ja tööõnnetused
SISUKORD
:
TÖÖÕNNETUS 3
KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS 3
Respiratoorsed kutsehaigused ja -
kasvajad : 3
TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE
UURIMINE JA REGISTREERIMINE 8
STATISTIKA 9
KASUTATUD KIRJANDUS : 14
SISSEJUHATUS :
Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse
põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud
viisid kuidas neid ennetada ning vältida.
TÖÖÕNNETUSTööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus
tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval
tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja
huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata
tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis
ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või
surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust,
mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku
seisundi.
Arst
teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning
töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest
viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga
lõppenud tööõnnetusest ka politseile.
KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD
HAIGUS(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste
loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö
laad .
Respiratoorsed kutsehaigused
ja -kasvajad :
Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on:
1)
silikoos ;
2)
silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
3) asbestoos;
4)
mesotelioom , mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
5)
pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
6)
asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
7)
bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
8)
kaasuv allergiline alveoliit;
9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud
puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja
suhkruroo tolmude ja
kiudude sissehingamisest;
10) respiratoorsed haigused, mis on
põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja
grafiidi tolmu
sissehingamisest;
11) sideroos;
12) allergiline astma, mis on
põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast
sissehingamisest;
13) allergiline
riniit , mis on põhjustatud töö
iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast
sissehingamisest;
14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed
haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
15) asbestist
põhjustatud
pleura fibroossed haigused;
16) krooniline
obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad
maa-
alustes kivisöekaevandustes;
17) kopsukasvaja, mis on
põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
18)
bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või
selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
19)
bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu
sissehingamisest;
20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad
muud
eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud
(jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised
tolmud);
21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud
eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm,
asbestitolm,
tsemenditolm );
22) respiratoorsed haigused, mida
põhjustavad söetolm ja
tahm ;
23) muud respiratoorsed haigused ja
kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised
või bioloogilised
ohutegurid .
Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused :Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
1) loomadelt või
loomsetelt jäätmetelt ülekandunud
infektsioon - ja
parasiithaigused;
2)
teetanus ;
3) brutselloos;
4)
viiruslik hepatiit;
5)
tuberkuloos ;
6) amöbiaas;
7) muud nakkus- ja
parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised
ohutegurid.
Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused :Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest
põhjustatud kutsehaigused on:
1) soojuskiirgusest põhjustatud
kataraktid ;
2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta
haigused;
3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
4)
haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;
5)
osaline
kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
6)
angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud
kohtvibratsioonist;
7) liigeseümbrise
pauna haigused, mis on
põhjustatud ülepingest;
8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune
bursiit ;
9) küünarliigese bursiit;
10) õlaliigese
bursiit;
11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse
tagajärjel;
12) kõõluseümbrise haigused füüsilise
ülekoormuse tagajärjel;
13) lihaste ja kõõluste
kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
14)
põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis
töötamise tagajärjel;
15) rõhust põhjustatud
närvihalvatused;
16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on
põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest
ülekoormusest;
17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on
põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva
üldvibratsiooni tingimustes;
18) häälepaelte sõlmekesed, mis
on põhjustatud tööga seotud püsivast
pingest häälepaeltele
(häälega seotud tööst);
19) karpaalkanali sündroom;
20)
Miner’i nüstagm;
21) käte ja randmete osteoartikulaarsed
haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja
kohtvibratsioonist;
22) muud haigused, mida põhjustavad
töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid.
Kutsenahahaigused ja -kasvajad :(1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad:
1) tahm;
2)
tõrv;
3)
bituumen ;
4)
pigi ;
5) antratseen või tema
ühendid;
6) mineraalõlid ja teised õlid;
7) toorparafiin;
8)
karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;
9)
kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;
10) muud töökeskkonna
keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.
(2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud
allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.
Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud
kutsehaigused :
Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna
keemilistest ohuteguritest:
1) akrüülnitriil;
2) arseen ja
selle ühendid;
3) berüllium ja selle ühendid;
4)
süsinikmonooksiid;
5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid,
fosgeen );
6) vesiniktsüaniidhape;
7) tsüaniidid ja nende
ühendid;
8) isotsüanaadid;
9)
kaadmium ja selle ühendid;
10)
kroom ja selle ühendid;
11) elavhõbe ja selle ühendid;
12)
mangaan ja selle ühendid;
13) lämmastikhape;
14)
lämmastikoksiidid;
15)
ammoniaak ;
16)
nikkel ja selle
ühendid;
17)
fosfor ja selle ühendid;
18) plii ja selle
ühendid;
19)
tsink ja selle ühendid;
20) vask ja selle
ühendid;
21) vääveloksiidid;
22) väävelhape;
23)
süsinikdisulfiid;
24)
vanaadium ja selle ühendid;
25)
kloor ;
26) broom;
27)
jood ;
28)
fluor ja selle ühendid;
29)
alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini
süsivesinike
derivaadid ;
30) alifaatsete ja alitsükliliste
süsivesinike halogeenderivaadid;
31) butüül-, metüül- ja
isopropüülalkohol;
32) etüleenglükool, dietüleenglükool,
1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid;
33)
metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter,
dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool),
etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;
34) atsetoon,
kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon,
metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon,
diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;
35)
fosfororgaanilised
estrid ;
36) orgaanilised
happed ;
37)
formaldehüüd;
38) alifaatsed nitraatderivaadid;
39)
benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 );
40)
naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga
CnH2n-12);
41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen;
42)
aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid;
43)
fenoolid ja
nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
44) naftoolid ja
nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
45)
alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;
46)
alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;
47)
bensokinoonid;
48) aromaatsed
amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid
ning nende halogeen-,
fenool -, nitriid-,
nitraat - ja
sulfoderivaadid;
49) alifaatsed amiinid ja nende
halogeenderivaadid;
50) aromaatsete süsivesinike
nitraatderivaadid;
51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende
ühendid;
52) antimon ja selle derivaadid;
53) lämmastikhappe
estrid;
54)
vesiniksulfiid ;
55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv,
kummi,
plastmassid , tehisvaigud;
56)
antibiootikumid ja
ravimpreparaadid;
57)
pestitsiidid ;
58) keemilised ained, mida
klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks
vastavalt sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusele nr 122
«Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise,
pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» (RTL 2004, 154,
2326 );
59) orgaanilised
lahustid , millega kokkupuute tagajärjel
võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad;
60) muud
keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 1–59, kuid
mis võivad põhjustada haigestumist.
(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud
haigus.
(3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri
põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
(4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst
saadab töötaja
töötervishoiuarsti juurde.
(5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks
töötaja
terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja
varasemate tööolude ning töö
laadi kohta. Selleks nõuab
töötervishoiuarst:
1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja
eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13
lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi
tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse
jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude
ja töö laadi kohta;
2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist
6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
hiljemalt viie päeva
jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni
kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde
suunanud
arstile .
(7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja
perekonnanime , ameti;
2) haiguse
diagnoosimise kuupäeva;
3) haiguse ja selle tekkepõhjused;
4)
tööandja ja tema aadressi.
(8) Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1.
märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst
põhjustatud haigestumiste
statistilised andmed.
TÖÖÕNNETUSE JA
KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
asjaolud ja põhjused
selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles
hääleõigusega peab
osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel
töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud
teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva
eksperdi .
(11) Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust
ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud
olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega
seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega
füüsilisest isikust ettevõtjal on
lepinguline suhe.
(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku
raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni
kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja
rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
(3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud
ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed
teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule,
töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
(31) «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus
ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja
terviseseisundi kohta on delikaatsed
isikuandmed , mida töödeldakse
isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.
(4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning
vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise
vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
(41) Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt
täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse
raporti
muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi
viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
(5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse
55 aastat.
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja
uurimise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ning tööst
põhjustatud haigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu
avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning kooskõlas
isikuandmete kaitse seadusega.
(8) Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu
käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud
tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele.
(9) Tööinspektsioon esitab andmeid tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse selle
põhimäärusele vastavas
mahus ja korras.
STATISTIKARaskete tööõnnetuste arv vähenes aastaga 13,2%. Surmaga lõppenud
tööõnnetusi toimus 2008. a sama palju kui aastal 2007 – 21. 100
000 töötaja kohta on tööõnnetuste
suhtarv mõnevõrra 2008. a
kasvanud (618), 2007. a vaid 568. Kuna tööinspektsiooni eesmärk on
tagada tõhus järelevalve võimalikult paljude erinevate ettevõtete
üle, kasvas ka külastatud ettevõtete arv võrreldes 2007. aastaga
4% ehk 188 ettevõtte võrra.
Tänavu teises
kvartalis registreeriti Tööinspektsioonis 600 tööõnnetust, mis on 472
tööõnnetuse võrra vähem kui 2008. aasta teises kvartalis.
Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on registreeritud
tööõnnetuste arv vähenenud 44%, sh raskete tööõnnetuste arv
49%. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 345 võrra ning raskeid
tööõnnetusi 123 võrra vähem. Surmaga lõppes eelmisel kolmkuul
kaks tööõnnetust, mis on kordades vähem kui kahel eelmisel aastal
samal perioodil.
Tööõnnetuste üldarv vähenes peaaegu kõigis
tegevusvaldkondades, vaid
tervishoius ja sotsiaalhoolduses jäi seis
erandlikult samaks. Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga
registreeriti tööõnnetusi rohkem vaid haldus- ja abitegevuse
sektoris (+5%) töötavate turvateenistuste töötajatega. Muidugi on
kvartal üldistuste tegemiseks lühike aeg, kuid mingi pildi
tööohutuse muutustest see annab.
Suurim registreeritud
tööõnnetuste vähenemine on toimunud ehituses (–92%),
metallitööstuses (–72%) ning puidutööstuses (–46%). Rasked
tööõnnetused vähenesid enim ehituses (–59%), hulgi- ja
jaekaubanduses (–58%) ning metallitööstuses (–57%).
Töö
iseloomust sõltuvalt on tegevusalasid, mis on tööohtlikumad –
ehitus, metallitööstus, puidutööd, keemiatööstus ja
veondus-
laondus , aga ka jae- ja
hulgikaubandus . Nii juba aastaid.
Veel tõesema pildi saame, kui võrdleme tööõnnetusi tegevusalati
suhtarvus ehk 100 000 töötaja kohta. 2007. aastal oli see 142,
mullu juba 163 ning tänavu ootuspäraselt 101. Ka tööõnnetuste
nominaalarvud näitavad kõikumist – vastavalt 933, 1072 ja 600.
Jääb küsimus, kas selle taga on parem (ohutum) töökorraldus,
tööandjate usinam ennetustegevus või on vähenenud tööhõive ja
tööde maht.
Suhtarvuna oli tänavu suvel tööõnnetusi kõige
rohkem haldus- ja abitegevuses (221), töötlevas tööstuses (171),
avalikus halduses ja riigikaitses (162), mäetööstuses (147).
Ehituses vähenes
suhtarv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes
kaks korda! Üllatavalt kõrge (151) oli suhtarv majutuses ja
toitlustuses, ületades märgatavalt riigi keskmise. Järgnevalt
esitan lühinäiteid juhtunud õnnetustest.
Kannatanu sai turvatöötajat abistades kliendilt löögi
näkku.
Liikudes köögis, komistas töötaja teise
töötaja avatud lavagrilli
sahtli otsa, kukkus ja vigastas kätt.
Töötaja läks vastu kohvimasinat ja
filtrihoidja kukkus talle
käe peale. Kuna masin töötas, oli filtrihoidja kuuma
kohvipulbrit täis ning kannatanu parem käsi sai põletushaavu.
Töötaja komistas trepil ja kukkus.
Töötaja
koristas vannituba ja libastus, astudes
trapi kaanele, misjärel
kaotas ta tasakaalu ja venitas õlalihaseid.
Patsiendile
mudaprotseduuri tehes väänas töötaja tagasi astudes parema jala
hüppeliigese välja.
Külmkapist toiduainete
väljatõstmisel jäi töötaja jalg kapi põrandal oleva puitresti
külge kinni ja ta kukkus põlvili, vigastades jalga.
Raamatupidaja otsis arhiivis dokumenti ning riivas peaga
sprinklerit, mille äär vigastas ta peanahka.
Kokk hakkis paprikat. Kuna lõikelaual polnud libisemisvastaseid
stabilisaatoreid, libisesid nuga ja lõikelaud ja vigastada sai
parema käe teine sõrm.
Töötaja sõrm jäi
pendeluksest läbiminekul ukse vahele.
Peamiselt kannatavad
tööõnnetustes 20–60-aastased naised, sest nemad on
töökollektiivides ülekaalus (kokk, koristaja, protseduuritegija,
toateenija, toitlustusteenindaja, administraator, raamatupidaja jne).
Agentuur rõhutab tööandja kohustusi
Toetust tööõnnetustest
kirjutamiseks sain Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu
Agentuurilt (EU-OSHA), kes võttis aastatel 2008–2009 üheks
kampaania teemaks tööõnnetuste ennetamise hotelli-, restorani- ja
toitlustussektoris. Alates selle loomisest 1996. aastal on EU-OSHA
panustanud ohutumate, tervislikumate ja tootlikumate töökohtade
loomisse.
Agentuuri soomlasest
direktor Jukka Takala:
“Töökeskkondade muutmine loob uusi riske, millega tuleb tegeleda
uuel viisil. Teenustesektor on Euroopas praegu peamine tööandja
ning psühholoogilised ja korralduslikud nõudmised muutuvad üha
olulisemaks. Lähiaastatel tuleb meil lisaks õnnetuste ennetamisele
tegeleda oluliste tervishoiuküsimustega kogu elu jooksul.
Traditsioonilised ennetusmeetmed tuleb ehk
asendada terviklike
lähenemisviiside ja uuenduslike tavadega või tuleb traditsioonilisi
ennetusmeetmeid täiendada. Lisaks tuleb meil näha kaugemale
olemasolevast
suremust käsitlevast
statistikast . Tööga seotud
probleemide tegelik ulatus – hõlmates tööga seotud haigusi ning
mitte ainult õnnetusi – võib olla mitu korda suurem. Agentuuril
on
nendest ulatuslikematest tervisemõjudest teavitamisel täita
tähtis roll.”
Hotelli-, restorani- ja toitlustussektor on
Euroopas kiiresti kasvav
sektor , kus 2004. aastal töötas 7,8
miljonit inimest (
Eurostat , 2005), sektori käive oli üle 336
miljardi euro (Eurofound, 2005). Sektor hõlmab peamiselt restorane
ja baare, kus töötab kolmveerand valdkonna inimestest. Lisaks
kuuluvad sinna kämpingud, hostelid ning sööklad. Paljudes sektori
ettevõtetes töötab alla kümne inimese, naised moodustavad
tööjõust veidi üle poole, töökohad on tavaliselt
ajutised ,
tööaeg korrapäratu,
palgad väikesed ning karjäärivõimalused
piiratud. Samuti töötab sektoris palju noori.
Sektorile on
omased järgmised tunnused, mis võivad mõjuda negatiivselt
tööohutusele ja töötervishoiule:
suur
töökoormus;
seismine ja liikumatu tööasend pika
aja vältel;
suhtlemine (vahel problemaatiliste)
klientidega;
sage töötamine õhtuti ja
nädalavahetustel, mis häirib töötajate töö- ja eraelu
tasakaalu;
stress ;
monotoonne töö;
ahistavad ning mõnikord vägivaldsed kliendid, töökaaslased
ja ülemused;
naiste ning võõrtöötajate
diskrimineerimine .
Riskihindamine on esimene samm tööohutuse suunal
Enamasti on
tööõnnetusi võimalik ennetada tõhusa koolitusega
heast juhtimisest ja järelevalvest. Tööõnnetuste ennetamine on
lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad
paljusid tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja
kõrvaldades töökoha ohud või minimeerides nende mõju.
EU-OSHA
korraldatava tervislike töökohtade kampaania üldeesmärk on
edendada
terviklikku riskijuhtimist, kus võetakse arvesse
riskihindamise eri
etappe .
Euroopa riskihindamise kampaania
põhieesmärgid on:
julgustada kõikide tasandite
sidusrühmi võtma üleeuroopalisest kampaaniast aktiivselt osa;
suurendada teadlikkust töökoha riskihindamise õiguslikust
kohustusest ja praktilisest vajadusest selle järele;
edendada lihtsat
astmelist lähenemist riskihindamisele ning
demüstifitseerida riskihindamise protsessi;
julgustada
ettevõtteid (eriti mikroettevõtteid ja VKEsid) riskihindamist ise
korraldama (ettevõttesiseselt);
edendada arusaama,
et riskihindamine on ühine tegevus. See on iga töötaja, mitte
üksnes tööandjate või erialatöötajate kohustus;
toetada tööandjaid, töökeskkonnavolinikke, asjaomase
valdkonna töötajaid, ennetusteenistusi, poliitikakujundajaid ja
muid sidusrühmi riskihindamise parandamisel;
teadvustada, et riskihindamine on esimene samm tööohutuse ja
töötervishoiu süstemaatilise juhtimise suunal.
Töötajaid kaitseb
direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu
ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete
kehtestamise kohta.
Raamdirektiiv kehtestati 12. juunil 1989. aastal, selle üldised
põhimõtted käsitlevad kutsealaste riskide vältimist, tervishoidu
ja ohutust, riski- ja õnnetustegurite kõrvaldamist, teavitamist,
konsulteerimist ja tasakaalustatud osalust kooskõlas siseriiklike
õigusaktide ja/või tavadega ning töötajate ja nende esindajate
väljaõpet ning üldisi juhiseid kõnealuste põhimõtete
rakendamiseks. Direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui erasektori
kõikide tegevusvaldkondade suhtes (tööstus, põllumajandus,
kaubandus, haldus, teenindus,
haridus , kultuur, vaba aeg).
Samas,
direktiivi kohaldamine ei piira selliste olemasolevate või tulevaste
siseriiklike ja ühenduse sätete kohaldamist, mis töötajate
tervist ja ohutust tööl paremini
kaitsevad .
Direktiivi
teine jaotus tööandja kohustuste kohta sätestab, et tööandja
kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga
seotud
aspektides . Oma vastutuse piires võtab tööandja kasutusele
kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed,
sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe
andmine, korralduse ja vajalike vahendite tagamine.
Tööandja
rakendab meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
a)
riskide vältimine;
b) vältimatute riskide
analüüs;
c) riskide tõrjumine nende tekkefaasis;
d)
töö kohandamine üksikisiku järgi, eelkõige töökohtade
kujundamise, töövahendite valiku ning töö- ja tootmismeetodite
valiku osas, pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud
kiirusel töötamise leevendamist ning nendega seotud tervist
kahjustavate mõjude vähendamist;
e) kohandamine vastavalt
tehnika arengule;
f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või
vähem ohtlikega;
g) ühtse üldise ennetuspoliitika
väljatöötamine, mis hõlmab
tehnikat , töökorraldust,
töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite
mõju;
h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult
võetavatele kaitsemeetmetele;
i) töötajatele asjakohaste
juhiste andmine.
Kuidas vältida tööõnnetusi? Konkreetsed soovitused
EU-OSHA
annab asjakohaseid juhiseid.
Kanna kohaseid
jalatseid.
Kontrolli, et
valgustus oleks küllaldane
ja nõuetekohane.
Sulge ahju, nõudepesumasina
ja
kappide uksed.
Ära
jookse , vaid kõnni.
Redel olgu töö jaoks sobiva pikkusega ning redeli külglattide
üla- ja alaotstes olgu libisemiskindlad otsakud.
Redeli
asemel ei tohi kasutada muid abivahendeid, nagu toole, kaste või
tünne.
Trepid peavad olema hästi valgustatud ning
neil peavad olema tugevad käsipuud.
Liikumisteedel
olgu libisemist takistavad matid.
Hoiatussildid
tuletagu inimestele ohte meelde.
Tähelepanu tuleb
pöörata piirkondadele, mis jäävad nägemisulatusest välja, nt
külmkambrid, jahutus- ja hoiuruumid, laadimisplatvormid või
baarileti tagune ala.
Lõikureid, hakkureid, miksereid ja nuge kasutatakse köökides väga
palju. Enamik köökides juhtunud tööõnnetustest on lõikehaavad,
mis saadakse kas nimetatud vahendite
kasutamisel või nende
puhastamisel. Mida teha niisuguste õnnetuste ennetamiseks?
Noad peavad olema teravad ja töökorras. Pese nuge ükshaaval.
Kasuta ülesandeks
sobivat nuga.
Kasuta
sobivat mittelibisevat lõikelauda.
Nuge tuleb hoida
noahoidikus, asjakohasel noariiulil või seinale kinnitatud
magnetribal.
Kontrolli, et kõikidel seadmetel
oleksid tõkked ja kaitseseadised ning et kõik töötajad kasutaksid
neid seadmete käsitsemisel. Viilutitel peavad olema pöidlakaitsmed
ning viimase viilu lõikamise
seadised .
Väljalülitamisnupp peab olema kergesti ligipääsetav.
Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad
raskuste käsitsemist: pottide, pannide ning nõudepesumasinarestide
tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale
nende puhastamisel.
Sestap on ka vaevused seotud luu- ja
lihaskonnaga. Enamik tööga seotud luu- ja
lihaskonna vaevusi on
kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või
väiksema intensiivsusega koormusest.
Luu- ja lihaskonna
vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral
tekkivad ägedad
traumad ,
näiteks
luumurrud . Luu- ja lihaskonna vaevused esinevad tavaliselt
seljas , kaelas, õlgades ja kätes, vahel ka jalgades.
Veel
soovitusi .
Hinda kõiki oma töö
aspekte , et teha
kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste
riskid (nt kas tõstmist ja
kandmist on võimalik vältida).
Kasuta võimalikult
palju mehaanilisi abivahendeid, näiteks kahe- või
neljarattalisi kärusid.
Kohanda töökoha
planeeringut, pidades nõu teiste töötajatega.
Esemeid
tõstes või kandes hoia koorem kehale võimalikult lähedal.
Osta tarnijatelt kaupa kergemate saadetistena ja väiksemas
koguses.
Ladusta varud riiulitele ohutult.
Hotelli- ja toitlustussektori psühhosotsiaalsed
ohud
Psühhosotsiaalsed
riskitegurid on seotud töökorralduse ja
töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete
sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja juhendajate
toetuse puudumine on kõik olulised riskitegurid.
Pikk tööaeg
ning sage öösiti ja nädalavahetustel töötamine suurendab
hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajate stressi, samuti
problemaatilised kliendid.
Selle sektori töö on agentuuri
EU-OSHA kohaselt ebasotsiaalne.
47,5% töötajatest
töötab vähemalt kord kuus vähemalt 10 tundi päevas.
Töötajate töönädala pikkus on keskmiselt 43 tundi.
71% töötab õhtuti
ajavahemikus 18–22.
45%
töötab öösiti ajavahemikus 22–05.
83% töötab
laupäeviti ning 69% pühapäeviti.
36% ütleb, et
nende tööaeg ei sobi hästi kokku perekondlike ja sotsiaalsete
kohustustega.
Kui tööandjad ja töötajad oskavad vältida ja ennetada kergeid
tööõnnetusi, on suurem tõenäosus, et ka raskemate tagajärgedega
tööõnnetused jäävad juhtumata. Teisisõnu öeldes: tööohutuses
ei ole pisiasju.
KASUTATUD KIRJANDUS :https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13251221 http://www.ti.ee/index.php?page=342 http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=191:toeoeonnetusi-juhtub-mujalgi-kui-ehituses&catid=51:oktoober-2009 14
Kõik kommentaarid