Tööohutus ja töötervishoid piletid (1)

Tööohutus ja töötervishoid
Pilet1
1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab.
Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised,
füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega
muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht
ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal
juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend , tööriist või muu tööks kasutatav vahend.
Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.
Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
2. TÖÖÕNNETUS- Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
ÕNNETUSOHT- Õnnetused võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ja pikaajalise töövõimetuse. Õnnetusoht oleneb konkreetsest olukorrast ega pruugi esineda pidevalt. Õnnetuste ennetamiseks saab palju ära teha, hoides töökohal korda, mõeldes läbi töömeetodid ja tehnilised lahendused ning tagades asutuses hea käitumise ja juhtimise.
KÄITUMINE OHUOLUKORRAS- Õnnetusohu korral on töötaja kohustatud:
teavitama sellest koheselt nii töökaaslasi kui ka töö vahetut korraldajat või
struktuuriüksuse juhti; vajadusel seiskama ja lülitama vooluvõrgust välja töövahendid ja seadmed ;
mitte jätkama tööd enne, kui töö vahetu korraldaja või struktuuriüksuse juht on
selleks loa andnud;
võtma vajadusel omal algatusel tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja
kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks, kui
see ei ohusta töötaja elu ega tervist;
. lahkuma kiiresti ja ohutult vastavaid evakuatsioonipääsusid kasutades oma
töökohalt või ohualalt, kui oht on tõsine ja ähvardav;
andma töökohalt või ohualalt lahkumisest esimesel võimalusel teada töö
vahetule korraldajale või struktuuriüksuse juhile.
3. NAKKUSHAIGUSED- Nakkushaigus on haigus (või haigustunnusteta kandlusseisund), mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigusi nimetatakse ka infektsioonhaigusteks.
Bakterid  põhjustavad bakteriaalseid haigusi (näit. tuberkuloos, borrelioos , gonorröa, angiin jt.)
Viirused  põhjustavad viirushaigusi (aids, gripp , marutõbi jt)
Seened avalduvad haigusena tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. NB! Jalgade seenhaigused levivad üldkasutatavates duširuumides, võõraid jalanõusid kandes ja liiga sagedasti higistavate jalgadega. HI-viiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus.
Parasiidid  on elusorganismid , kes elavad soolestikus , veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid , kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja.
Pilet 2
1.Töökeskonna ohutegurid ja ohutusjuhendid - Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised.
Ohutusjuhendid on esmaabijuhend, sissejuhatav juhendamine ja tuleohtusjuhend .
2. Tööga seotud kaela ja ülajäsemete- Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused on organismi
osade (nt lihased, liigesed, kõõlused, sidemed, närvid, luud ja
vereringe ) kahjustused, mille põhjused või tüsistused on
esmajoones seotud tööülesannete ja töökeskkonnaga.
Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste sümptomid
võivad ilmneda pika aja jooksul ja nendeks võivad olla valu,
ebamugavustunne, kangestus või kihelus. Lisaks võib esineda
liigeste tursumist, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemist,
käelaba või sõrmede nahavärvi muutusi.
Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevusi nimetatakse mõnikord
nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks
traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsed näited on randmekanali
sündroom, kõõlusepõletik ja Raynaud’ sündroom (valgesõrmsus).
luu- ja lihaskonna vaevused- Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused on tööst või vahetu
töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad
lihaste, liigeste, kõõluste, sidemete, närvide, luude ja kohaliku
vereringe häired.
Enamik tööga seotud luu-lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed
ning tulenevad suure või väikese intensiivsusega koormuse
korduvast talumisest pika aja jooksul. Luu-lihaskonna vaevusteks
võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad , näiteks
luumurrud .
Vaevatud on tavaliselt selg, kael , õlad ja käed, kuid mõnikord ka
jalad. Mõned luu-lihaskonna vaevused (nt randmetunneli
sündroom) on oma konkreetselt määratletud nähtude ja
sümptomite tõttu spetsiifilised . Teised aga ei ole, sest nad
tekitavad vaid valu või ebamugavust, kuid konkreetse vaevuse
selged nähud puuduvad.
Viirus ja selle omapära- Oma elutegevusega viirus sõna otseses mõttes mürgitabki organismi. Viirus eksisteerib ja paljuneb vaid meie organismi rakkude eluenergia toel !
Viirused on elusorganismide  siseparasiidid. Viiruse mõju saame tunda tema paljunedes, kus ta hakkab erinevates kehaosades tekitama kõrvalekaldeid tavapärastes elutegevuse protsessides.

• Nakkushaiguste kulg- Peiteperiood e. inkubatsiooniperiood on aeg, kus inimene on nakatunud haigustekitajatega, kuid haigustunnuseid veel ei ole, samas on aga teistele nakkusohtlik.
  

• Eeljärk e. üldised haigusnähud, kus täpset diagnoosi esialgsel vaatlusel panna on raske (tunnused sarnanevad teise haigusega).
  

• Haigusnähtude periood on teatud haigusele omaste tunnustega aeg.
  

• Paranemisperiood haigusnähud kaovad, tervenemise periood.
  

Pilet3
Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas ja head näited- (mehhaanilised, tehnilised)
- müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli
- õhu liikumise kiirus (tuuletõmme), õhutemperatuur ja –niiskus, kõrge ja madal õhurõhk
- masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad
- valgustuse puudused
- kukkumis- ja libisemisoht
- elektrilöögi oht
- ning muud samalaadsed tegurid
Töökeskkonnaspetsialist- korraldab ettevõtte töökeskkonnaalast tööd
- esindab tööandjat nendes küsimustes
Volinik - jälgivad töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmist oma töölõigus
- esindavad töötajaid
Isikukaitsevahendid- Isikukaitsevahend on kandja seljas , peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.
Mis on vaktsineerimine ?- Vaktsineerimise eesmärk on kogu elanikkonna või teatud riskirühma kaitsmine tähtsamate (ka ohtlike) nakkushaiguste eest.
Mis on vaktsiin ?- Vaktsiiniga viiakse organismi viiruse osiseid.
Pilet4
Psühholoogilised ohutegurid- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö
- halb töökorraldus
- pikaajaline töötamine üksinda
- kiirus
- vägivald töökohas
- klienditeenindus
- töötamine vahetustes
- pikk töövahetus
- töötamine öösel
- sundtaktis töötamine
- otsuste vajadus
- vastutus
- pidev valvsus ja sündmustevaesus
- pidevalt muutuv situatsioon
- suhted kollektiivis
Riskianalüüs- Näitab, kus tulevikus võib oodata kutsehaigestumisi või ohtlikke olukordi ja aitab nende esinemise tõenäosust vähndada.
Näitab töökeskkonnale kulutavate vahendite ratsionaalse kasutamise kohad .
Tööõnnetuse registeerimine- (1) Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi ;
2) töötaja ametinimetus ;
3) tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg );
4) tööõnnetuse toimumiskoht ;
5) tööõnnetuse lühikirjeldus;
6) tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus) ja
7) tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.
(2) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, registreerivad tööõnnetuse mõlemad tööandjad.
Tööõnnetuse uurimise eesmärk
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on:
1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused;
2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks ja
3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.
Tööõnnetusest teatamine
1) töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) tööõnnetuse toimumiskoha aadress;
3) tööõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;
4) tööõnnetuse lühikirjeldus;
5) tööandja nimi, aadress ja kontakttelefon ning
6) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Vaktsineerimise kõrvaltoimed-
Kõrvaltoimed

• sagedasem on punetus, süstekoha hellus;
  

• üldreaktsioonina võib avalduda palavik , sügelev nahalööve, ka lapse/noore ärritunud olek;
  

• edasi jälgida vaktsineeritu seisundit , mõnel võib tekkida ülitundlikkus antibakteriaalsete ravimite, kanamuna või vaktsiinikomponentide suhtes.
  

Vastunäidsutused-

• palavikuga kulgev infektsioon ;
  

• ei soovitata kohe ja kiiresti pärast haigusest paranemist vaktsineerida ;
  

• epideemiaolukorras pole palavikuga infektsioon vastunäidustuseks;
  

• immuunsüsteemi häired ja elus vaktsiinid;
  

• immuunsüsteemi erinevad haigused (pahaloomulisest kasvajast tingitud immuunpuudulikkus; HIV-infektsioon);
  

• raskekujuline reaktsioon eelnevale vaktsineerimisele ( sama vaktsiin; kui esines anafülaksia, šokk, entsefaliit, entsefalopaatia, krambid )
  

• varasemad febriilsed krambid ei ole vastunäidustuseks ( vaktsinatsiooni järel tuleb anda palavikualandajaid );
  

• rasedus ( esimesel rasedustrimestril eriti vältida);
  

• ülitundlikkus antibiootikumide suhtes;
  

Pilet5
Keemilised ohutegurid-
- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
Töötaja kaitse: ( soovitav on määrata igas ettevõttes kemikaaliohutusega tegelev töötaja)
- tööprotsessi muutmine
- hermetiseerimine
- vähemohtlike kemikaalide kasutamine
- töötajate teavitamine , kasutamise väljaõpe
- individuaalsete kaitsevahendite kasutamine
- eelnev ja perioodiline tervisekontroll
Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes-
Töötervishoiu eesmärgiks on:
ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on.
Töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist, nende ohutegurite mõju ja kestust töötajale tööpäeva või töönädala jooksul, samuti töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aega. Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialistiga,võimalusel töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega.
Tööohutuse korraldus- Ettevõtte töökeskkonna seisund sõltub suures osas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamise tasemest ettevõttes.Lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TT0S) ja selle rakendusaktide nõuetest tuleb kõigil äriühingute juhatustel ja asutuste juhtidel (edaspidi tööandjatel) kontrollida kas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus ettevõttes (asutuses) vastab nõuetele.
Oluline on seejuures koostöö arendamine töötajate esindajatega, s.h. seaduses sätestatud töökeskkonnastruktuuride moodustamine ja töölerakendamine.
Gripp- Gripp on väga nakkav viirusinfektsioon.
Sümptomid on:

• järsk enesetunde halvenemine
  

• kõrge palavik (üle 38 kraadi 40-ni välja)
  

• külmavärinad
  

• peavalu
  

• põletikuline kurk
  

• väsimus ja nõrkus
  

• tunda on lihase- ja /või liigesevalud
  

• kuiv köha
  

Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.

• Ravi- Enamik gripiviiruseid on vastuvõtlikud viirusevastastele ravimitele.
  
• Kuna viirusevastased ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi haigele arst.
  
• See ravim  ei hävita viirust, vaid vähendab selle paljunemisvõimet.
  
• Ravimid toimivad paremini, mida varem neid tarbima hakatakse.
  
• Vähendavad gripi sümptomeid, lühendavad haigusperioodi ja kahandavad tüsistuste tekke riski.
  
• NB! Antibiootikumidest gripiviiruse puhul abi ei ole.
  

Pilet6
Bioloogilised ohutegurid - bakterid , viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid
- parasiidid, putukad
- bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada allergiat, mürgistust
Tuleohutusjuhend - Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad.
Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise käigus töökohal tutvustatakse töötajale objekti tuleohtlikkust, tuleohutusrežiimi nõudeid, olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms.

• Tule ohutus- Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta!
  
• Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale!
  
• Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt. Kui majal on korsten, siis tuleb seda regulaarselt puhastada . Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tahmakiht, mis on tuleohtlik.
  

Elektri ohutus- Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus -, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele.
Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas.
Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid Töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse I grupi eksami.
Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed).
Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema teistest juhtmetest erinev.
Tulekustutusvahendid- Pulberkustuti, tulekustutustekk, vahtkustuti,käsikustuti
Gripi ohtlikkus- kopsupõletik, keskkõrvapõletik, põsekoopapõletik, neeruvaagnapõletik, südamelihasepõletik, südamepaunapõletik
Mõnedel inimestel on grippi nakatudes suurenenud risk eluohtlike komplikatsioonide tekkeks, näiteks eakad ning täiskasvanud ja lapsed, kellel on diabeet, astma , kroonilised südame-, kopsu- või neeruhaigused .
Pilet7
Füsioloogilised ohutegurid-
- füüsilise töö raskus
- sama tüüpi liigutuste kordumine
- üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös
- jm samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni
- raskuste tõstmine, raskuste teisaldamine käsitsi
Ergonoomilised ohutegurid-
Ebasobivad istumisasend, töökoha kujundus, seadmed,
töökorraldus
Ebasobivad töökeskkonna füüsikalised ohutegurid
Töötajate väljaõpe ja juhendamine- ööandja peab koostama ja kinnitama  ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama.
Ohutusjuhendid peavad olema töötajatele kogu aeg kättesaadavad ning üldiselt võiksid nad olla ka emakeeles.
Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb:

• sissejuhatavast juhendamisest;
  
• esmajuhendamisest;
  
• väljaõppest;
  

• täiendjuhendamisest.
  

• Kuidas ennetada grippi- Kanna hoolt oma immuunsüsteemi eest eriti viirushaiguste ohtlikul ajal ning tugevda seda teadlikult.
  

• Vaata üle oma igapäevane toidumenüü (toit olgu mitmekülgne, täisväärtuslik ja vitamiinirikas).
  

• Liigu igapäevaselt piisavalt värskes õhus, spordi ning karasta organismi.
  

• Maga piisavalt.
  

• Väldi stressi.
  

• Joo piisavalt vedelikke.
  

• Väldi võimalusel rahvarohkeid kohti, ei soovitata korraldada suuri koosolekuid või reisida muudesse "gripiriikidesse".
  

• Väldi gripisümptomitega inimesega lähedast kontakti!
  

• Hoidu eemale köhivast ja aevastavast kaaskodanikust ruumis vähemalt 1 m.
  

• Tööaladel, mis nõuavad suhtlemist, kata oma suu ja nina näomaskiga.
  

• Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
  

• Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud .
  

• Nakatunud inimene peaks katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügikasti.
  

• Pabertaskkurätiku puudumisel sobib suu ja nina katmiseks  varrukas . Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
  

• Gripiviirused levivad väga hästi just halvasti õhutatud ruumides või ühissõidukites. Vabas looduses ja värskes õhus nad hajuvad ning nakatumise
  

oht on minimaalne.

• Haigena ole kodus, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks.
  

• Kodus peaks haigel olema võimalus oma tõbi eraldi toas läbi põdeda, et mitte levitada viirusi teistele pereliikmetele.
  

Pilet8
Tööandja ja töövõtja kohustused ja õigused-
Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Õigused-kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
Esmaabi korraldus ettevõttes-Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.
Külmetushaiguste ennetamine- korralikult magamine , tervislikult toitumine, trenni tegemine, tee joomine, korralikult käsi pesta, vitamiinide söömine
Pilet9
. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus. Seadusandlikud aktid . Töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil. –
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
(3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega .
Seadusandlikud aktid-
Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ja selle alamaktidega:

• Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord;
  
• Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;
  
• Töötajate tervisekontrolli kord;
  
• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord;
  
• Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;
  
• Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  
• Esmaabi korraldus ettevõttes;
  
• Tuleohutuse üldnõuded;
  
• Ohumärguannete kasutamise nõuded töökojas
  
• jt.
  

Samuti reguleerivad töötervishoidu ja tööohutust kehtivad töökeskkonna tegurite normatiivaktid ning muud kehtivad eeskirjad ja lepingud .
Töökorraldus riigi tasandil-
EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO
TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA
TÖÖKESKKONNAFOND
KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD
TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON
TÖÖKOHT
TÖÖANDJA – TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST
TÖÖTAJA – TÖÖKESKKONNA VOLINIK
TÖÖKESKKONNA BÜROO – kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille eesmärgiks on ohutu ja tervisliku töökeskkonna väljaarendamine, ühtse tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi loomine.
TÖÖTERVISHOIUTEENINDUS – nõustab ja abistab ettevõtet tööohutuse ja töötervishoiu meetmete rakendamisel ( http://www.qvalitas.ee/ , töötervishoiu arstid)
TÖÖINSPEKTSIOON – korraldab riiklikku järelvalvet töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle
TÖÖKESKKONNA NÕUKODA – on valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes
TÖÖKESKKONNA FOND – LOODAV FOND, TÖÖÕNNETUSTE JA KUTSEHAIGUSTE KINDLUSTUSE SEADUSE ALUSEL
Töökorraldus ettevõtte tasandil-
Tööohutusalane side:
Haldus- ja tehnilised töötajad (osakonna juhatajad)
Töötaja(d)
Üksuste juhid
Töökeskkonna volinikud
Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnaspetsialist
Direktor
Enamesinevad seaduse täitmisega seotud probleemid ettevõtetes
Töökeskkonnaalase töö korraldamisega seotud probleemid
Riskianalüüsi läbiviimisega seotud probleemid
Töökeskkonnaalase töö korraldamine on süsteemne meeskonna töö!
Töövahend ja selle ohutu kasutamine. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid.-
Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks:
· masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.);
· käsitööriistad (kruvikeerajad, noad , käsisaed, liharaiumiskirved, jne.);
· tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid , tropid, jne.);
· muud vahendid ( redelid , survepesurid, jne.).
Ohutu kasutamine:
· - kasuta tööks õigeid töövahendeid;
· - veendu masinate ja seadmete turvalisuses;
· - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised;
· - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus;
· - vii hooldustöö läbi turvaliselt;
· - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid.
Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid.-
Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada:
■ kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest
tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine, nt alaseljavalu;
■ ägedaid traumasid, näiteks õnnetustes tekkinud haavad või
luumurrud.
Mis on hepatiit ? Ja millised võivad olla selle haiguse tagajärjed?-

• on tõsine ja väga nakkav haigus!
  

• Eri tüüpi viirused põhjustavad maksapõletikku.
  

• On sagedamini põhjustatud A- või B tüüpi viiruste poolt, kust tuleb ka nimetus vastavalt A-hepatiit või B-hepatiit jne.
  

• Maksahaiguse või -kahjustuse teke tähendab, et see organ ei tööta korralikult.
  

Tagajärjed:

• Hepatiidiviirused ei tunne riigipiire ega tee vahet sootunnuste ja rahvusliku kuuluvuse alusel.
  

• Väljaravimata, kroonilised hepatiidivormid ja ka pidev alkoholi tarbimine võivad põhjustada tõsiseid maksahaigusi, maksatalitluse häireid,maksatsirroosi (maksa armistumist) ja maksavähki
  

Pilet10
Tööolme-
(1) Olmeruumid on riietus-, pesemis -, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.
(2) Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu.
(3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja/või duššidega ning sooja ja külma veega.
(4) Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi , milles peavad olema lauad ja seljatoega istmed. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada.
Ergonoomia - on üks uuematest teadustest, mille abil püütakse muuta töö ja töötingimused selliseks , et inimene suudaks kaua ja kvaliteetselt tööd teha. Ergonoomia on tihedalt seotud tööohutusega ja töötervishoiuga. Esmajoones tegelebki ergonoomia inimesega, töötamise ja töötingimustega. Ka kodused toimetused saab tänu ergonoomia tundmisele muuta kergemaks ja vähem väsitavaks kui teame ja arvestame ergonoomide soovitusi.
Terviseedendus töökohal-
Tervise edendamine töökohal tähendab tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomist.
Töökoha tervist edendavate tegevuste tulemuste hulka kuuluvad näiteks töötajate enesetunde paranemine, töölt puudumise vähenemine, töötajate motivatsiooni tõus, suurem tootlikkus . Lihtsam on uusi töötajaid värvata ning väheneb personalivoolavus, kuna tööandjal kujuneb positiivne ja hooliv maine.
Tervist edendava töökoha peamised tegevussuunad:

• füüsilise, vaimse ja sotsiaalse töökeskkonna parendamine
  
• töötaja tervise edendamine
  
• organisatsiooni kui terviku arendamine
  
• paikkonnapõhise tervisealase koostöö toetamine
  
• sotsiaalse vastutuse jagamine
  

Tervisekontroll- Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
Haigekassa-
korraldab ravikindlustust, tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise;
 2) täidab ravikindlustuse seadusest ja muudest seadustest tulenevaid ülesandeid;
 3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest ning ravikindlustuse seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks ravikindlustuse andmekogu kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega
kontrollib haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust;
 5) korraldab ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist;
 6) osaleb tervishoiu planeerimisel ning avaldab arvamust haigekassaga ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta;
 7) annab nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes
Kätepesu tehnika ja pindade desinitseerimise vajalikkusest
Tuleb koguaeg käsi pesta, enne kodust välja minemist ja tulemist.
Oluline ennetusmeetod nakatumiste vältimiseks erinevates kollektiivides on  koristamine ja pindade desinfitseerimine .
Pilet11
Sissejuhatav juhend
Sissejuhatava juhendiga tutvumine tööle asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava juhendamise eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse korraldamisest ettevõttes.
Kutsehaigused ja tööga seotud haigestumised-
Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus
Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel. Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures.
Respiratoorsed kutsehaigused ja –kasvajad
Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused
 Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
Kutsenahahaigused ja –kasvajad
Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
Tööga seotud haigused- Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigust diagnoosib töötervishoiuarst.
Alaealiste töötingimused ja nõuded-
EI TOHI alla 18aastastel lubada teha tööd:
• mis pole neile füüsiliselt või vaimselt jõukohane;
• mille käigus nad puutuvad kokku mürgiste või kantserogeensete ainetega;
• mille käigus nad puutuvad kokku kiirgusega;
• mis toimub suures kuumuses, müras või vibratsioonikeskkonnas;
• mis sisaldab riske, mida nad tõenäoliselt ei tunneta või ei oska vältida, sest neil
puudub kogemus, koolitus või nad ei pööra ohutusele piisavalt tähelepanu.
Nõuded- • võtaksid arvesse kogemuste puudumist noortel, nende teadmatust ametialastest
tervise- ja tööohutuse riskidest, füüsilist ja vaimset ebaküpsust, kui nad hindavad
ohtusid oma tervisele ja turvalisusele;
• hindaksid riske ENNE, kui noor alustab tööd;
• arvestaksid riskianalüüsiga, kui määratakse kindlaks, kas teatud töö on noorele
keelatud või mitte;
• teavitaksid kooliealiste laste vanemaid ja seaduslikke hooldajaid riskianalüüsi
tulemustest ja riskide vähendamiseks võetud kaitsemeetmetest.
Hepatiit-A ja- B, nende omapära, ennetus ja ravi!-

• nimetatakse ka nn. pesemata käte haiguseks.
  

• Viirus levib fekaal-oraalsel ülekandel.
  

• Nakatunud isikud eritavad haigustekitajaid roojaga.
  

• Igal aastal haigestub ülemaailmselt 1,4 miljonit inimest!
  

• Leidub kogu maailmas, kuid see on enam levinud piirkondades, kus on ebapiisavad hügieenitingimused.
  

• Nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud.
  

• Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus  (saastunud veeallikad).
  

• Headeks nakkusallikateks on koorikloomad saastunud veekogudest; saastunud toored puu-ja köögiviljad ning piim ja piimatooted .
  

• NB! Vaktsineerimisega ennetatav haigus (soovitatav eriti enne reisima minekut).
  

1. VAKTSINEERI ENNAST! (soovitatav eriti enne reisima minekut).
2. PESE ALATI KÄSI

• pärast tualetis käimist;
  

• pärast "linna pealt" , kauplustest, ühistranspordist koju (reisil hotelli) jõudmist;
  

• enne toidu valmistamist ;
  

• enne söömist jne.
  

B-hepatiit-

• võib olla väga raske haigus, mis lõpeb kuid kestva haiglaraviga.
  

• Viirust leidub nakatunud inimese veres ja teistes kehavedelikes (sülg, uriin ja sperma ).
  

• Seega kandub tervele inimesele üle seksuaalsel teel või meditsiiniliste protseduuride vahendusel.
  

• Ülekandeks piisab väikestest kriimustustest, mis võivad jääda tähelepandamatuks ( või piisab kontaktist 0,00004 ml nakatunud verega).
  

• Viirus võib püsida nakatamisvõimelisena näiteks lauaplaadil, žiletiteral, vereplekkides.
  

• on 100 korda nakkavam kui HIV viirus.
  

• Peiteperiood võib ulatuda isegi kuni poole aastani
  

• Eesti riik alustas alates 1999. aastast teismeliste B-hepatiidi vastase vaktsineerimisega.
  

• Kuna 20.aastased ja vanemad isikud ei ole riikliku vaktsineerimiskava alusel B-hepatiidi vastu vaktsineeritud, on soovitav nende vabatahtlik vaktsineerimine.
  

• Parim kaitse hepatiit A või B vältimiseks on profülaktiline nn. „kaks ühes“ ehk kombineeritud vaktsiiniga.