Kutsehaigused ja tööõnnetused (0)

Kutsekool - Meditsiin - Tööohutus ja tervishoid

3 KEHV

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Tallinna Polütehnikum
Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja
Ott Merila
Kutsehaigused ja tööõnnetused
Referaat
Tallinn 2011
SISUKORD
Sissejuhatus

Kutsehaigused

Definitsioon

Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid

Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis

Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord

Kutsehaiguste ennetamine

Tööõnnetused

Definitsioon ja liigitamine

Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord

Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis

Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs

Kokkuvõte
Lisad
Kasutatud materjalid
Sissejuhatus
Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirjutatud riskianalüüs. Lisades on püütud näidata, millised näevad välja erinevad kutsehaigused ja mõned pildid ka tööõnnetustest.
Kutsehaigused
Definitsioon
Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguse oluliseks tunnuseks on pikkamööda järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess, mille põhjustajaks on kestvalt üle 5 aasta toiminud töökeskkonna ohutegurid .
Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid
Kutsehaigused on väga erinevad põhjustatud ohuteguri ja kulgemise iseloomu poolest. Järgnevas loetelus toodakse välja erinevad kutsehaigused ja neid põhjustavad tegurid töökeskkonnas. Loetelu pikkusest võib järeldada kui mitmekesine on kutsehaiguste ja neid põhjustavate ohutegurite nimistu. Kutsehaiguste esinemistihedus on ajas muutuv sedavõrd, kuidas neid põhjustavaid kemikaale ja materjale kasutatakse. Samuti on suur roll töökeskkonna muutumisel järjest töötaja sõbralikumaks. Näiteks on asbest tänapäeval enamus riikides keelatud materjal ja tänu sellele on asbestoosi esinemine kaduv nähtus. Tööriistad ja masinad disainitakse lähtudes sellest, et inimene peab nendega tõhusalt ja pikalt töötama. Näiteks on tänapäeva rasketehnika nagu buldooserid, ekskavaatorid, veoautod jne. juhikoht tehtud väga mugavaks ja ergonoomiliseks. Alla on viidud lubatud müratase ja vibratsioon , kogu juhtimis aparatuur on tehtud lihtsaks ja käepäraseks. Kõike seda tehakse selleks, et vältida kutsehaigusi ja tööõnnetusi, et tööline ei väsiks ja töötaks pikalt ja kaua kõrge eani. See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid.
Respiratoorsed kutsehaigused:
1) silikoos(ränitolmust põhjustatud kopsutolmustus);
2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
3) asbestoos (asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus);
4) mesotelioom , mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud);
9) kopsuhaigused , mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;
10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
11) sideroos(põhjustajaks rauatolm);
12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
13) allergiline riniit , mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;
16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes;
17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu sissehingamisest;
20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm );
22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm ;
23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad , mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.
Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon - ja parasiithaigused;
2) teetanus (bakteri põhjustatud äge nakkushaigus, kaasneb lihaskangestus);
3) brutselloos(peamiselt lammastelt inimesele leviv haigus, mis kahjustab liigeseid ja närvisüsteemi);
4) viiruslik hepatiit;
5) tuberkuloos ;
6) amöbiaas(algloomade poolt põhjustatud äge kõhulahtisus);
7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.
Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on:
1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid (silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega);
2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused;
3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;
5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;
7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;
8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit (nn. vesi põlves);
9) küünarliigese bursiit;
10) õlaliigese bursiit;
11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel;
15) rõhust põhjustatud närvihalvatused;
16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest(pööravatest) liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest;
17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;
18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst);
19) karpaalkanali(randmekanal) sündroom(valu ja tuimus randmes ja labakäes);
20) Miner’i nüstagm;
21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;
22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid.
Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis
Statistikat tehes võetakse aluseks kutsehaigestunute arv 100000 töölise kohta aastas. Kuna saada olev statistika algab 1995 aastast, on autoril raske teha üldistusi pikema aja kui 15 aasta kohta. Võib rahul olevalt öelda, et kutsehaigestunute arv on viimased kaheksa aastat olnud stabiilselt suhteliselt madal ja näidanud pigem alanemise märke, jäädes keskmiselt kuueteist haigestunu juurde 100000 töölise kohta. Enne seda toimus aga kolme aasta kestel(1999-2002) järsk langus(59-lt 20-le). Kutsehaigestumise statistika algus aastate tõusu paneks autor aga haigestumiste puuduliku registreerimise arvele kuna arvab , et tolle aegne seadusandlus ja kontroll olid kehvapoolsed. Nõukogude aegsed andmed on aga ebausaldusväärsed kuna toimus väärandmete avaldamine, et kapitalismileerile näidata asju paremas valguses kui need olid.
Viimaste aastate statistika näitab, et levinuimad kutsehaigused on põhjustatud ülepingutusest, mürast ja monotoonsetest liigutustest. Muude ohutegurite põhjustatud kutsehaigusi esineb harvem. Viimase kolme aasta enim esinenud kutsehaigus on karpaalkanali sündroom, mis esineb tihti keskealistel naistel, kes teevad füüsilist tööd. Veel võib välja tuua müratekkelise kuulmisnõrkuse, mida on samal ajal samas suurusjärgus registreeritud.
Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord
Kutsehaigestumisest teatamise, uurimise ja registreerimise kord on toodud Vabariigi Valitsuse määruses, mis on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 24 lõike 6 alusel.
Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjat, Tööinspektsiooni kohalikku asutust, kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas, ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arsti. Kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab neid töötaja kutsehaigestumisest.
Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks määratud kutsehaigestumise uurija:
1) kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõude nõuetekohast rakendamist, sealhulgas tutvub töötajale korraldatud tervisekontrolle kajastavate dokumentidega, töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega, töösuhet või töökorraldust tõendavate dokumentidega ning vajaduse korral teeb dokumentidest väljavõtteid ja koopiaid;
2) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta;
3) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud;
4) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti.
Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi. Kutsehaigestumise uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb raporti koostamisega kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale, teised aga töötajale või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise kordumise vältimiseks. Vajaduse korral uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi tööinspektor.
Kutsehaiguste ennetamine
Ennetamisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu, sest sellest sõltub töötaja tervis ja rahulolu ning seeläbi ka tööandja rahakoti sisu. Rahulolev ja terve töötaja toob tööandjale sisse raha, seevastu kutsehaiguste käes vaevleva inimese tootlikus on kesisem ja kehvemal juhul peab tööandja maksma kutsehaigusega kodus istuvale inimesele, kui kutsehaigus on tekkinud tööandja süül.
Selgitades välja töökeskkonna ohutegurid ja neid võimalusel kõrvaldades või minimeerides on kutsehaigestumine ja tööst põhjustatud haigestumine võimalik viia miinimumini. See on küll tööandjale teatud juhtudel kulukas ettevõtmine, kuid võrreldes kutsehaigustest põhjustatud kahjudega väike lõiv. Võttes kasutusele vajalikud kaitsevahendid, kvaliteetsed tööriided ja jalanõud ning head tööriistad on suur osa ennetusest juba tehtud. Mitte vähe tähtsad on ka piisavad ja õige aegsed puhkepausid ning normipiiridesse jääv tööaeg.
Kutsehaiguste ja haigestumise üldiseks ennetamiseks saab inimene ise ka väga palju teha. Tervislikud eluviisid ja õige toitumine on alati tähtsad. Kuid toitumisel tuleks arvesse võtta ka enda töö iseloomu ja keskkonda. Energia vajaduski on tehtava tööga sõltuvuses. Lihtne asi nagu võimlemine puhkepauside ajal võib nii mõnegi härra või proua säästa seljahädadest, mille põhjusteks on istuv töö kontorilaua taga. Siin kohal tuleks naljaga pooleks sirvitud kirjandusele toetudes meelde tuletada, kuidas õppis ja töötas noor V.I. Lenin .
Tööõnnetused
Definitsioon ja liigitamine
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord
Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti teatise saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;
2) tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg ;
3) sündmuse lühikirjeldus;
4) tööandja nimi ja aadress;
5) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd , ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon vms, teatab tööandja eeltoodud andmed Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist. Andmed esitab tööandja esimesel võimalusel Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Teatise vormid on saadaval internetis „Riigi Teataja“ ja Tööinspektsiooni kodulehelt.
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks selgitab tööõnnetuse uurija välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme , hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele. Samuti võtab ta seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta ja tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega. Vajadusel kaasab uurija oma toimingutesse spetsialistid.
Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode , sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil. Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks. Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjused.
Kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral ka teisi tööõnnetusi uurib tööinspektor. Uurimis kord inspektori poolt on laias laastus sama, mis muudel juhtudel. Selle, kas uurimise viib läbi tööinspektor otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja peale tööõnnetuse teatise saamist.
Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis
Samuti kui kutsehaiguste statistikaga on ka tööõnnetuste statistikaga. Usaldusväärsed andmed jäävad ajavahemikku 1995-2010. Kuna väidetavalt on tööõnnetused Eestis alaraporteeritud siis olukorra heaks indikaatoriks on surmaga lõppenud tööõnnetused. Samal ajal kui fataalse lõpuga tööõnnetuste arv näitab suhteliselt stabiilselt läbi aastate vähenemist, siis tööõnnetuste kogu arv aga tõuseb. Selle põhjal võib järeladada, et nii tööõnnetuste kui ka nende varjamine on vähenemas. Huvitav on veel see, et Tööandjate Keskliidu andmetel on 60% rasketest tööõnnetustest toimunud töötaja enda süül. Siin kohal näeb referaadi autor kitsaskohta, mida annaks parendada. Esiteks on töökohtadel läbiviidav tööohutusalane juhendamine puudulik ja teiseks on tööohutusest kinnipidamine veelgi puudulikum. Seniks kui tööohutuse juhendamist ja ohutusest kinnipidamist eelkõige ei hakata võtma tõsiselt ei ole antud statistikas paranemist oodata.
Viimasel mõnel aastal juhtis tööõnnetuste statistika tabelit ehitussektor, kuid nüüd on seoses majandus langusega see asendunud töötleva tööstuse ja toiduainete tööstusega. 2010. aasta statistika põhjal juhtus üle poole tööõnnetustest meestega (vastavalt siis 2060 meest ja 1153 naist). Enim surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus aga transpordisektoris. Seega ohustatumad ametid olid sel aastal veoautojuht, soomuki -, treileri- või rongijuht ja traktorist. Ehitussektoris toimuv õnnetusjuhtumite arvu langus võib olla ka seotud tõhustatud kontrolliga selles sektoris. Töökeskkonna kontrolli poolt külastatud ettevõtetest veerand kuulus just ehitussektorisse.
Üld joontes võib autori arvates olukorraga rahule jääda, sest tendents selle poole tundub jätkuvat, et tööõnnetustest teatatakse järjest enam samas kui surmaga lõppenud tööõnnetuste arv näitab vähenemist. Paranemist on tunda ka ennetamises ja järjest enam ettevõtteid olukorra parendamisega täiustades oma tööohutus taristut.
Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs
Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma - ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. Väga oluline on, et töötaja teaks , milliseid töökaitsevahendeid kasuteda vastavalt olukorrale. Paha ei tee infoplakatid erinevate töökohtade juures, mis teavitavad ohtudest ja tuletavad meelde töökaitsevahendite kasutamist. Enne uue seadme ja tööriista kasutusele võttu tuleks selgitada kaasnevaid riske ja ohte .
Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada . Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine.
Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.
Kokkuvõte
Referaadis sai lühidalt kokku võetud kutsehaiguste ja tööõnnetustega seonduv. Vastavat statistikat uurides jäi referaadi autorile mulje, et Eesti Vabariigis ei ole olukord sugugi nii halb kui massimeedia seda senini kajastanud on. Vaadates euroopa ja maailma vastavat statistikad on pigem põhjust rõõmustada kuna Eesti ei kuulu sugugi kõige halvemate hulka. On küll kitsaskohti, mida tuleb parandada ja seda ka pidevalt tehakse viies läbi teavitus tööd ja suurendades kontrolli. Järjest enam pööratakse tähelepanu ohutustehnikale ja töökaitsevahenditele. Kõik see võtab aga aega ja ei oleks ilus nõuda, et olukord siin oleks sama hea kui euroopa keskmine või veel parem. Arvestades, et meil on vastava alaga tegeletud sisuliselt 15 aastat samas kui naabrid põhjas ja kaugemal läänes ning lõunas on asjaga kordi kauem vaeva näinud.
Tõsisemalt tuleks läbi viima hakata riskianalüüse ettevõtetes kuna see aitab kaardistada riske ja lubab läbi viia ennetustöö vastavalt ohtudele. Ohutusse tuleks kaasata kogu kollektiiv , mitte suhtuda sellesse kui asja, mis tuleb kuidagi ära teha. Ohte, mida näeb tööline ei pruugi näha juhatus ja vastupidi.
Lisad
Asbestoosi põdeva inimese kops. Ülekoormuse tagajärjed.
Kukkumine põhjustab iga neljanda töö- Õnnetus laos.
õnnetuse.
Kasutatud materjalid
Riigi Teataja interneti väljaanne aadressil www. riigiteataja .ee
Tööinspektsiooni kodulehekülg www.ti.ee
Sotsiaalministeeriumi Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013
Tööandjate Keskliidu kodulehekülg www.tooandjad.ee
Terviseportaal Inimene.ee koduleheküljega www.inimene.ee

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 75 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ottovon Õppematerjali autor

Referaat räägib kutsehaigustest ja tööõnnetustest, nendega seotud seadusandlustest ja määrustest, statistikast.

kutsehaigus tööõnnetus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kutsehaigused ja tööõnnetused

SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14

Tööohutus ja tervishoid

docx

Tööõnnetused ja kutsehaigused

Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Eesti keel

doc

Tööohutus

töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Kutsehaigusi põhjustavad ohutegurid. Ohutegurid: ·füüsikalised, ·keemilised, ·bioloogilised, ·füsioloogilised ja psühholoogilised Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku eluega tervist. 18. Kutsehaigused. Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui (see on nimetatud §-des 24 või kui §-des 56 nimetatud) töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. 1) Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad(allergiline astma, kopsukasvaja asbestitolu tõttu jne.) 2) Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused(tuberkoloos, viirushaigused, nakkus- ja parasiithaigused)

Tööohutus

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele

Tööõigus

doc

Tööõnnetus ja keskkond

kord päevas. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (7) Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama kasutusotstarbele. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (8) Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] 11 Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööülesannet täites, tööandja loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal või muul tööandja huvides tegutsemisel. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, vaid see on liigitatud tavaliseks õnnetusjuhtumiks. Tööõnnetusest peab kannatanu kohe teatama töö otsesele

Tööohutus ja tervishoid

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

docx

Riski- ja ohutusõpetus

Töötervishoiu teenus on on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiu arst töötab töötervishoiuteenuseid osutavas asutuses Tööõnnetused on Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused pole tööõnnetused. Kes peavad uurima tööõnnetust (vt. määrust "Tööõnnetuste ja kutsehaiguste teavitamise, registreerimise...., Tööinspektsiooni kodulehelt)?

Riski- ja ohuõpetus

Rohkem sarnaseid