Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on: 1) silikoos; 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos; 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit; 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;
Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos). Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututakse kokku peamiselt ehitustöödel. Soodustavad tegurid Pneumokonioosi soodustavad tegurid on räni-, kivisöe-, asbesti-, berülliumi-, raua-, alumiiniumi- ja puuvillatolmune keskkond ning respiraatorite puudumine nendega
........................................................................................................8 1.5.1. Asbestist põhjustatud haigused.............................................................................8 1.5.2. Pleuranaastud.......................................................................................................8 1.5.3. Pleura paksenemine..............................................................................................8 1.5.4. Asbestoos..............................................................................................................9 1.5.5. Mesotelioom..........................................................................................................9 1.5.6. Asbestist põhjustatud kopsuvähk.........................................................................10 3.VANAÕLI..........................................................................................................................
savinõude tugevdamiseks • 17. saj Peeter I alustas asbestpaberi tootmise • 19. saj tootmine hoogustus Itaalias • 20. saj tõusis tootmine mitmete masinate tootmiseks • II MS tõstis veelgi sõjatehnika tootmiseks • 1960-70 avastati asbesti mõju tervisele Miks on ohtlik? • Asbesti töötlemisel tekib mikroskoopiline tolm, mis sissehingamisel satub organismi. • Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. • Haiguse kulg on pikaajaline. Kaitse • Hingamisteede kaitsemask, ohutusriietus • Ohutu transport jäätmekohta • Loobuda suitsetamisest • Maha matta Tootmine Kasutatud kirjandus • http://www.bbc.co.uk/news/world-10 623725 • http://www.tooelu.ee/et/Tookeskkond/ ohutegurid/asbest • http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ eterniidi-kaitlemise-teeb-kalliks-ved u?id=51147058 • http://www.cbc.ca/news2/interactives
Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. On teada, et mitmesugustes materjalides sisalduv asbest on ohutu seni, kuni materjalidest ei eraldu tolmu, millega tekiks oht asbestikiudude sattumiseks hingamisteedesse või süljega seedeelunditesse. Kõige ohtlikum on abest rabedal kujul, mil on ta käeda murtav (nt isolatsiooniks kasutatav asbest). (Tööinspektsioon, 2000). TERVISEKAHJUSTUSED Asbestikiudude sattumisega keskkonda seostatakse 3 esmast tervisekahjustust: · Asbestoos (raske, krooniline mittekantserogeenne hingamisteede haigestumine, mille tulemuseks on kopsukoe armistumine ning selle tagajärjel hingamisest osavõtva kopsupinna vähenemine ning hingamispuudulikkus) · Kopsuvähk ( soodumus tekkeks on suur inimestel, kes on otseselt seotud asbesti tootmise, kaevandamise ning asbesti sisaldavate materjalide pideva kasutamisega; esimesed haigusnähud ilmnevad 5-10 aastat pärast kontakti asbestiga)
tumise risk veelgi. Materjalide kasutamisel, kulumisel ja käitlemisel, mis sisaldavad asbesti, satub õhku asbestitolmu, mis ei sadestu, ning on seepärast ohtlik. Asbesti sisalduvate materjalide lammutamisel võib õhku sattuda vastavat tolmu väga palju. Lammutustööde kohta on kehtestatud ranged reeglid. Lisaks asbestiga kooselamisele, võib ka temast lahtisaamine olla probleemne. Asbestist tulenevad haigused on pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos,mesotelioom ja kopsuvähk. Pleuranaastud on piiritletud tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel kopsukelme lestmel. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 aasta jooksul. Kui asbestikiud satuvad kopsu, siis võib tekkida kopsukelme põletik, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aastat peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnuseks on õhupuudus, valu hingamisel ja hingeldus
2) mõju teisele tootele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist; 3) toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave; 4) võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele Kuidas märgistatakse asbesti sisaldavaid tooteid? Missugust haigust põhjustab asbest organismis? Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk Kuidas vältida asbestiga kokkupuudet? Asbestiga kokkupuute vältimiseks kasutatakse isikukaitsevahendeid kaitseriietus, kaitsekindad, kaitsejalatsid ja hingamisteede kaitsevahendid
paljudes kaasaegses tehnoloogias. Kuigi loomade poolt eluks vajalik räni kogus on kaduvväike, on ta siiski bioloogias väga oluline element. Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. NB! Räniühendite üleküllus keskkonnas, eriti tolmuna, põhjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja asbestoos! Neoon (Ne) Keemiline element Neoon on keemiliste elementide perioodilisussüsteemitabelis VIIIA rühmas ja 2.perioodis, väärisgaas. Neooni järjenumber on 10, aatommass 20,18 amü. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 20, 21 ja 22. Neoon kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit ja tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega).
See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid. Respiratoorsed kutsehaigused: 1) silikoos(ränitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud); 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;
10. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, uv-kiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus, elektromagnetväli. Õhu liikumise kiirus, temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad osad, valgustuse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (asbest tulemuseks asbestoos, mis tapab aasta jooksul) Bioloogilised ohutegurid mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiline tolm: õietolm, puidutolm, karvad, nahaosakesed. Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus, sundasendid, sama tüüpi liigutuste kordumine ehk sundliigutused
asendamatuks mitmes majandusharus. Probleemid tekivad asbesti sisaldavate materjalide purunemisel, lagunemisel kulumisel, taaskasutamisel ja töötlemisel, kui asbestikiud võivad sattuda õhku. Mõju tervisele. asbestikiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. Otsene äge asbesti toime põhjustab nahaärritust, kuid palju tõsisemad on pikaajalised tagajärjed, nagu kopsuvähk ja asbestoos. Asbestile lisab ohtlikkust aine kumuleerumine. Haigus areneb ka pärast seda, kui kokkupuude asbestitolmuga on lõppenud. Radoon- lõhnatu, maitsetu ja värvusetu radioaktiivne väärisgaas, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites. See on üks vaheprodukt uraani lagunemisel ja muutumisel pliiks. Siseõhku tungib radoon enamasti hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Mõju tervisele Seotuna õhus
Kuumuskindlus halb, kolletub temperatuuril 150C. Niiskusesisaldus väike. Valmistatakse riiet, trikookangast, võrku. supelrõivad, spordirõivaid, suka- sokitooteid, soonikuid. Anorgaanilised kiud Looduslikud- Asbest(AS)- Mineraalidest saadavad kristallid, mida saab kedrata.Tähtsaimad kaevandajad on SRÜ ja Kanada.Tähtsaim omadus põlematus. Raske kiud, jäik ja habras. Hea kemikaalikindlus. Kasutatakse puhtal kujul ja segatuna. Toodetakse riiet, paelu, köisi, paberit. Põhjustab haigust asbestoos. Keemilised- klaaskiud(GF)- sulast klaasmassist läbi filjeeride surudes või puhudes või klaaspulgast venitades valmistatud kiud. Esimene siidi imiteeriv keemiline kiud. Kiud tugevad, tugevus säilib ka ülikõrgetel temperatuuridel. Kuumuskindlad, mittepõlevad, hea kemikaalikindlusega, ilmastikukindlad. Metallikiud(ME)- metallist või metalli ühenditest venitatud lõngad või metalliribast lõigatud ribad, mida saab tekstiilides kasutada. Niitide pinna katmiseks kasutatakse
annaabi.ee 
