Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale
Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks (pildil). Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati
Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul
eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa- Laulasmaa-Klooga teelt tehti mõisasüdamesse 400 meetri pikkune sihitee, mis suundus otse peahoone keskteljele. Enne jõudmist peahoone esisele auringile ääristasid sihiteed sisehooviga talli- ja aidakompleksid, mis meenutavad keskaegseid kindlustusi. Tornide otsas paiknesid algselt kahurid. Talli ja karjakastelli vahele, sihitee keskele püstitati väike väravahoone koos kaunite malmpostidega. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale. Üle jõe püstitati kaarjas malmsild ning teisele poole jõge rajati avar metsapark. Selle
ujutades kõik madalamad kohad ja tuues viljakat mulda. • Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Niiluse jumal Püramiidid • Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. • Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. • Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptuse jumalad • Egiptlaste usund oli polüteistlik, mis tähendab seda,et austati paljusid jumalaid. • Paljudel loodusnähtustel, esemetel ja muul oli nende ettekujutuses oma jumal. • Sageli kujutati jumalaid looma peaga või mõne looma kujul. • Jumalatele püstitati templeid. Pühad loomad
·Lapsed: Mathilde(1869-1953) Max(1871-1938) Rudolf(1874-1918) Hildegard(1873-1877) Linda(1877-1956) Helmi(1879-1881) Aumärgid · 1888 kuldne rinnal kantav jutlustajarist · 1900 Stanislause ordeni II järk · 11.02.1905 Konstantini medal (Keiserliku Vene Geograafia Seltsi kõrgeim autasu) Elutee lõpp · Surnud: 13.01.1907 Sankt-Peterburg · Maetud: 17.01.1907 Tartu Maarja (Raadi) kalmistu. ___________________ · 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk · J. Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994. aastal
Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega
Pärast Assuani paisu ehitamist oleks tempel vee alla jäänud, seetõttu saeti see kaljust välja ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele tugisambad. Nende baas ja tüves olid lihtsad, kapiteelid olid rohkem kaunistatud, Peamiselt oli nelja tüüpi sambaid kapiteel kinnine papüürusleht,kapiteel lahtine papüürusleht, lootossammas, palmisammas. Templite lähedusse püstitati ka monoliitseid obeliske, tavaliselt paarikaupa. Need olid 10-32 m kõrged sihvakad ja teravatipulised kiviplokid, püstitati jumal Ra auks. Varem püstitati nn. Benben-monumente- kiviplokkidest tornid, tipud ahenesid püramiiditaoliselt.
Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. · 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas
Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas 1973 püstitati mälestussammas Kullamaale 1924 nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks 1973 anti Tobiase nimi Kärdla muusikakoolile Memoriaalmajamuuseum Täname tähelepanu eest :) Allikad http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/co mposers/tobias/elu.htm
suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas PõhjaTammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel.
juhtpositsioonilt. Sellest hoolimata ei loobunud Hurt rahvusliku liikumisega tegelemisest. Tal oli suur mõju Eesti Üliõpilaste Seltsis ja 1884. aastal pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai 1924. aastal Eesti ametlik riigilipp. Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907.aastal Peterburis. Alates 1992. aastast antakse Jakob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989. aastal püstitati talle Põlvasse mälestusmärk. Jakob Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994. aastal. Üks tema kuulsaim tsitaat kõlab nii: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab."
Linn "jäi kadunuks" kolmeks sajandiks, kuni ta 1911. aastal taasavastati. 5) Petra kaljulinn Araabia kõrbe äärealadele kaljude sisse ehitatud linn on juba kaks aastatuhandet vana. Suur kõrberahvas Nabataeanid olid tuntud oma oskuse poolest erinevate veetehnoloogiate rakendamisel. Kaljudesse on ehitatud nii suur tempel kui ka näiteks 4000-le inimesele mõeldud teater. 6) Rooma kolosseum Samuti üsna laialdaselt tuntud ehitis Rooma südalinnas. See võimas ehitis püstitati esimesel sajandil Roomas tähistamaks Rooma impeeriumi kõikvõimsust. Täna oleme filmide ja raamatute põhjal õppinud tundma seda julmust, millega rahvast tol ajal lõbustati. 7) Taj Mahal See kuulus mausoleum püstitati Indiasse Agra linna Shah Jahani eestvedamisel. Kaunist valgest marmorist püstitatud ehitis on moslemi kunsti üks tõelisi pärle Indias. Kandidaatide seas, mis võitjate sekka ei mahtunud, olid veel Ateena Akropolis, Eiffeli
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva
Juba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila-Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. Uue mõisahoone projekti tellis Alexander von Benckendorff Peterburi arhitektilt Hans (Andrei) Stackenschneiderilt. Hoone püstitati joa kõrvale jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused
Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused.
Oleviste kirik Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa
eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim
Selleks rajati šaduffe ehk veetõstukeid. Peamine teravili oder. Koduloomad veised, lambad, sead. 3000 eKr Tekkis ühtne Egiptus kahe väikeriigi asemele. Riiki juhtis kuningas Menes. Pealinnaks Memphis. Vaarao oli egiptuse piiramatu võimuga valitseja, keda jumalikustati. Püramiid on ehitis, mille sisemuses üeitusid vaaraode hauakambrid. Asuvad Memphise lähedal Niiluse lääne kaldal. Iga püramiidi juurde ehitati 2 templit. Algul püstitati astmikpüramiide (2750 eKr), mille hauakambrid olid kaevatud püramiidi alla maapõue. Giza püramiidid on kõige suuremad. Asuvad Giza asula lähedal. Hauakambrid rajati püramiidi sisse. Ureopsise püramiid on kõige suurem. Ehitatud 25 000 eKr. Kõrguseks 147m. Chepreni püramiid 143m. Mykerinose püramiid kõige väiksem. Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi, mis ehitati püramiidi juurde. Elulaad
tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit, murti ära mõõga käepideme üks pool. 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staazikas skulptor Endel Taniloo. 4,6 meetri kõrgune ja 2,6 tonni kaaluv pronkskuju valmistati Tallinnas Ars Monumentaali töökojas. Mälestussammas avati 13
ikaldused ja nälg. Koos vaaraodega aitasid juhtida riiki ka asevalitsejad,preestrid ja kirjutajad,nemad olid Egiptuse ühiskonna ülemkiht. Preestrid koostasid maailma ajaloos esimese üsna täpse päikesekalendri. Surnud vaaraodadele rajasid egiptlased hiiglaslikke püramiide. Need on hiiglaslikud ehitised,mille sisemuses peitusid vaaraodele hauakambrid.Kõige suuremad ja kuulsamad püramiidid rajati umbes 2600-2500 eKr. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest.Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju-sfinks.See on inimese peaga lõvi. Koos riigiga tekkis egiptlastel ka kiri.Algul tekkis piltkiri, ajajooksul arenesid välja kirjamärgid ehk hieroglüüfid. Kõige tähtsamad tekstid rajusid egiptlased kivisse,vähem pidulikke tekste kirjutati papüürusele. See on papüürusetaimest valmistatud paberitaoline materjal. Täiskirjutatud papüürusetükid kleebiti üksteise järel pikaks ribaks ja keerati rulli. Need ribad olid sageli mitme meetri pikkused.
ESIAEG Ürgaeg jaguneb kolmeks järguks: - PALEOLIITIKUM ehk KIVIAEG - MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM - PRONKSI- JA RAUAAEG Esimene lihtsam onn võidi püstitada PALEOLIITIKUMI ajastu lõpul u 12000 aastat eKr. Kuna inimesed olid liikuva elustiiliga ( ei oldud paiksed ja elatuti küttimisest), siis onnid püstitati materjalidest, mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja koobastes. Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega
rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Skulptuuri kujuriks on Mati Karmin. Martin Kleini monument asub Viljandi spordihoone ees
Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik- Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks
tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud, istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud. Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. 4. Kus on avastatud kuulsaimad koopamaalid Euroopas? Nimeta need. Altamira Prantsusmaal, Lascau´x Hispaanias. 5. Milleks püstitati dolmeneid? Dolmeneid püstitati hauakambriteks. 6. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki need esindavad? Menhir on püstine üks kivi, dolmen on kaks püstist ja üks horisontaalne kivi, kromlehh on rida dolmeneid. Need esindavad skulptuurilist kunstiliiki. 7. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Need on väga hästi joonistatud, on kasutatud värve, on tehtud kohtadesse, kuhu on peaaegu võimatu pääseda. 8
Aastatel alustati Valge Maja ja võimsa kupliga Kapitooliumi ehitamist. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Prantsuse varaklassitsistliku ehk Lous XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Soufflot ja Gabriel. Jasques Germain Soufflot (1713-1780) kavandas Pariisi Pantheoni ja Jacques Ange Gabriel (1693-1782) imeilusa Väikese Trianoni lossi Versailles' pargis. Ampiirstiili päevil hakati ehitama Madelein'i kirikut, mis jäljendab täpset kreeka templit. Napoleon'i sõjaliste võitude auks püstitati roomapäraseid triumfikaari (Tähe Võidukaar). Klassitsistlik arhitektuur Venemaal. Klassitsism kujunes õitsejaks vene arhitektuuris. Tsaarimonarhia oli oma hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. Peterburis töötas palju arhitekte, enamast võõramaalasi, keda oli kutsunud barokkstiilist tüdinenud keisrinna Katrina II. Varaklassitsismi parimad näited on Kunstide Akadeemia hoone, Nevski prospektil asuv kaubahoov Gostinõi Dvor ning Marmorpalee Neeva kaldapealsel
Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja
Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja
Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel. Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka: 8.
psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Mälestussammas Tallinnas enne PRONKSÖÖD ja ...pärast PRONKSÖÖD Miks mässulised nii tegid? Soov rikkuda midagi eestlastele väga püha (suurkirjaniku kuju) Kättemaks Rumalus Hoolimatus Vandalism Ülesanne õpilastele... Kuuldule ja nähtule
Iisraellaste Jumalat kujutati samuti inimese sarnasena ning inimeste elu sõltus kõigevägevamast. Tema tahtmist tehes, võis elada head elu. Ka iisraellastele oli nende jumal suureks eeskujuks. Erinevalt Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka jumalatest, puuduvad Jahvel aga inimestele omased pahed. Jumal on täiuslik ning ka inimesed peavad püüdlema selle poole. Kreeka ja Idamaade religioonid on sarnased ka selle poolest, et jumalatele püstitati pühakodasid. Nii Kreekas, Mesopotaamias, Egiptuses kui ka Juudamaal rajati jumalate meeleheaks templeid. Templis oli tavaliselt ka altar, kus sai jumalatele ohverdada, et heastada oma halbu tegusid. Vaid Egiptuses ei ohverdatud mitte altarile, vaid jumalakujule, keda toideti, pesti ja riietati. Ohverdati tavaliselt loomi, aga ka näiteks suitsutatud viirukit. Nii Kreeka kui ka Idamaade religioonides usuti surmajärgsesse ellu. Kuid Mesopotaamias ja
Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Ehitustehnilised oskused võimaldasid rajada mitmesuguseid riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? ehitisi, kus sai korraldada koosolekuid riigivalitsemise reguleerimiseks ning samuti püstitati monumente ja triumfikaari valitsejate auks. 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud ja kirjelda selle juurde kuuluvat! väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik.Foorum on nii-öelda turuplats, kuhu valitsejad rajasid
JUUGENDSTIILIS HOONED TARTUS SIIM OLIVER OJA JUUGENDSTIIL · Algperiood: 1893-1895, esimesed hooned püstitati Londonis, Pariisis Ja Brüsselis · 1895-1900, juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnadesse · 1900-1914, juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus (Juugend oli muutunud massimoeks) · Jagatud kaheks suunaks · Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Seda kasutati Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja tinglikult Hispaanias · Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja
10.B Kleopatra Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr Egiptuse valitsejanna valitses Egiptust suhtest Rooma väejuhi ja riigimehe Julius Caesariga sündis üks poeg Kleopatra Triumfikaar asub Pariisis, Prantsusmaal ehituse algus 15. august 1806 sissepühitsemine 29. juuli 1836 kõrgus 50m Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi püstitati revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud Triumfikaar Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kleopatra_VII http://et.wikipedia.org/wiki/Arc_de_Triomphe
Juristidiplom aga jäi Hansenil saamata kuna ta haigestus tuberkuloosi. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist ,,Juudit" (1921) ja romaanist ,,Kõrboja Peremees" (1922). Üks tuntumaid on kindlasti 5-köiteline romaan ,,Tõde ja Õigus" (1926-1933),mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendesit 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde ja 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Põhja- Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum ning Tallinnas on tema nimeline tänav. Tammsaare suri aastal 1940 1. märtsil Tallinnas. 50 krooni-Rudolf Tobias sündis aastal 1873 29 mail Hiiumaal Käinas. Tobias oli Eesti helilooja,koorijuht ja organist,kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal
vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt. "fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal 4 Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Kalevipoja sängi-tõõpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale,juna külgedelt olid nad looduslikult kaitstud,siis vallid ja kraavid tuli rajada otstele. Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall.
Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud ja peegelduv valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugelt vaadates mulje, et need läigivad. Nurgakivi oli enamasti tehtud kõvemast kivimist nagu näiteks graniidist või basaldist, mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga. Pind oli väga peegeldav. Püramiidid rajati vaaraode hauakambriteks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja haudadesse pandi neile kaasa kõik eluks vajalik. Esimene püramiid püstitati kolmanda dünastia ajal. Tegu oli astmik püramiidiga, mis koosnes kuuest laotud tasemest. Esimesed püramiidid ehitatigi astmelisteks, sest inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumal Raga, keda peetakse kõikide vaaraode isaks. Hilisemal perioodil rajati ka siledate külgedega. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi
lääneprovintsidesse; olid põhiliselt talumajapidamised, orje vähe, vabasid talupoegi rohkem. Rooma ehitised: Colosseum amfitater, seal korraldati gladiaatorite võitlusi ja pidustusi Termid avalikud saunad, millest kujunesid puhkeasutused, pakkusid massaazi, erootilisi teenuseid, seal olid raamatukogud ja lugemisruumid, sinna võisid minna ka vaesed. Panteon kõigi jumalate tempel, kuppelehitis, on olnud ka ristiusu kirik ja matmispaik. Traianuse sammas püstitati keisri võitude auks, jutustab sõjasündmusi, jalamis Traianuse tuhk. triumfikaared püstitati väepealike auks võitude eest. akveduktid monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu
lemmik kirjanik. Tema kõige esimene ja tuntum kirjandusteos on ,,Kevade", millel on olnud tähtis roll eestlaste rahvusliku enesetunde ja omapära teadvustajana. Kirjanduslik tegevus kestis tal ligi 45 aastat. Kirjutamise kõrval pidas apteekriametit Tartus, Tallinnas, Narvas kui ka Venemaal ja kokku seda umbes 17 aastat. Kodulinnaks oli tal Tartu, alates 1918.aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos
Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni meistri kunstiringile. Kirikust mõnevõrra hiljem püstitati selle lõunaküljele ringikujulise põhiplaaniga kabel, mille kuppelvõlvi omapärased, mördi abil vormitud lamedad mõigasroided toetuvad pikkadele ümaratele rippsammastele. Üldkujult on Haaosalu kabel, mida kasutati baptisteeriumi funktsioone, harva esinevaks näitek Itaaliasse ulatuvate traditsioonidega hoonetüübist. Kesk-Eesti kodakirikud: Kujunemine toimus 13. sajandi poolel ja 14. saj. algupoolel peamiselt endisel Järvamaal. Pärast 1238
Üle 100 klaveriteose Sümfooniad Sümfoonia nr 1 http://www.youtube.com/watch?v=0dop_dPIgeI Sümfoonia nr 2 http://www.youtube.com/watch?v=chw1lBHYMvg Sümfoonia nr 6 http://www.youtube.com/watch?v=V04QdGuFHYQ Sümfoonia nr 6 Kuues ehk "Pateetiline" sümfoonia Kirjutatud 1893 Esimene osa kirglikkus, usk, janunemine millegi järele Teine osa armastus Kolmas pettumus Finaal kustumine, hääbumine surm Tsaikovski Haapsalus Tsaikovski puhkas Haapsalus 1867.a. Tema auks püstitati mälestuspink Sokolaadi Promenaadile Tänan kuulamast!
Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused eestis Eestis on tuuleenergiat tootetud alates 1997. aastast, kui hiiumaal püstitati esimene tuulik. See tootis 300 000 kWh elektrit aastas, mis oli alla 1% hiiumaa elektritarbimisest. 11. oktoobril 2002. hakkas tööle Eesti esimene taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu Tuulepark. Need kolm tuulikut suutsid aastas rahuldada umbes 500 majapidamise elektrivajadused. Tuuleenergia plussiks eestis on see, et eestis on palju ranniku alasi ja saari, kus on vaja elektrit, kuid mitte nii suurtes kogustes, et elektri liinide sinna vedamine ennast ära tasuks.
Kenntniss estnischer Sagen und Ueberliefungen"). Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis.1992. aastast antakse Jakob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk (A. Rimm, arhitekt A. Mänd). J. Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994, autor on J. Soans. Jakob Hurt (kümnekroonisel) Jakob Hurda mälestusmärk Tartus Kasutatud kirjandus: EE 14. köide "Eesti elulood", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000
Kujundid olid keerukad, üksteisega olid läbi põimunud loomad, oksad ja köitraagud, mis meenutasid 11.saj Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kasutati endiselt ussimotiive, kuid spiraalse puusa motiiv ei olnud enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste
kaitsjate austamisega. Rooma veejuhtmed-akveduktid-kuuluvad tolleaegse ehituskunsti parimate näidete hulka. Kogu aeg oli voolav vesi, kraani ei tuntud. Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe, neist suurepäraseim foorum. Rooma keisrite foorumid, iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Uueks tüübiks arhitektuuris olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Üks kauneim neis Tituse kaar. Triumfikaared ei olnud väravad, need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu. Triumfikaar on laia kaareavaga kivist massliiv ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Ehitati ka Roomas rohkesti ametiteatreid. Võimsam neist Colosseum- neljakorruseline ovaalse põhiplaaniga hoone. Ehitis mahutas u.50000 inimest, seal oli 80 sissekäiku. Selle
Caracalla ehitatud termid Roomas. ·Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal. Tituse võidukaar ·Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. ·Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. ·Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. ·Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. ·Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. ·Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Trajanuse foorum: Basilika Ulpia ·Oma nime on saanud Roome keisri Traianuse järgi, kelle täisnimi oli Marcus Ulpius Traianus. ·Hoone täitis eelkõige kaubanduslikke ja panganduslikke eesmärke. ·Keskne saal, mis übritsetud kahe rea sammastega. ·Hoone 50m kõrgune katus oli kaetud bronksplaatidega. ·Hiljem kasutati basilika Ulpia arhitektuuri kristlike
Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Saksamaale Nürnbergi rajati 1930. aastatel veelgi suurem Colosseumi koopia · Väiksemaid amfiteatreid oli ka mujal · Üheks omapärasemaks Rooma ehitiseks oli triumfikaar · Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks · Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar · On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar · See püstitati tagantjärele Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas · Sellega algab juutide diasparaa aeg juutide kogukond elab Palestiinast väljas · Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias) · Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt
Vao mõis Järvamaal Koeru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744
Taanis, kust see levis edasi mujale Skandinaaviasse Ruunitähestik Ruunitähestik ehk futhark koosnes algselt 24 tähest. Viikingiaja alguseks oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Pildikivid Peamiselt Gotlandil esinevad, rauaaja lõpust pärinevad reljeefsete kujutistega kaunistatud mälestuskivid ja sambad. Nagu ruunikivid, on ka pildikivid ühed peamised viikingiaja Põhjamaade ajaloo allikad. Ennustamine Ruunidele on alati omistatud
1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estnischen Nomina auf -ne purum” “Eesti sõnadest -line lõpuga” (1903) “Pildid isamaa sündinud asjust” (1879) 11.02.1905 – Konstantini medal Ta oli tähistatud 10 kupüüril J.Hurda mälestusmark on ka Tartus, mis püstitati 1994.aastal Ta oli maetud Tartu Maarja(Raadi) kalmistule
annaabi.ee 
