käitumises, juhtimises, töös tegevuse omapära). Sõna maht suureneb oluliselt, pole enam kitsalt väljendusvahendite iseloomustus. 19. sajand kujunes stilistika kõnekunsti abiõpetusest omaette keele- ja kirjandusteaduse haruks, nimelt langeb teaduslik raskuspunkt just stiilianalüüsile Stiiliõpetus ehk stilistika Stiil algab väljenduse silmatorkamisest tavapärase taustal. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema.
¤ Õige kaitse alla minek - nn "budistliku usutunnistuse" omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla ¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - "rahusus" ja "rahulikkus" - esimene keskendumine mingile objektile, teine selle objekti igakülgset uurimist. ¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused
Kodutunne võib kiirelt kaduda, sekundiga, kuid selle tagasi saamine ei ole kerge. Võime teha nägu nagu oleme uues kohas kergelt enda koha leidnud, aga nagu ka lavastuses välja toodi, ei ole lihtne elu uuelt lehelt alustada, ikka jääb sisse see koduigatsus, aga samas kartus, et kui tagasi pöördud pole sa mitte millegagi hakkama saanud. Ei ole kerge jätta oma kodumaad, kus eluaegsed sõbrad ja pere. Muidugi on see mõnele kergem kui teisele. Nõustun Margus Mikomäe kujundliku pildiga etendusest, mis ka mulle endale pähe kippus: lavastus on seotud ronimisega, mida kõrgemale sa ronid, seda rohkem sa näed, aga seda valusam on alla kukkudes. Läbivat rolli lavastuses mängib Freddie Mercury. Tuntud Queeni laulude järgi seatud tantsuline liikumine ei olnud nauditav: Ben(Kristo Viiding) sai end neil hetkedel küll vabaks lasta ning koos temaga koges seda ka publik, kuid isiklikult ma Mercury lavastusse sisse toomist ei nautinud. Freddy
otsib teavet tundmatute sõnade Tundmatute sõnade tähenduse kohta, teeb endale selgeks nende otsimine sõnaraamatust või tähenduse teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine. Teose/loo kui terviku mõistmine Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Kujundliku mõtlemise ja Tegelaste probleemi leidmine ja keelekasutuse mõistmine sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt tunneb ära ja kasutab enda võrdlemine) enda ja loodud tekstides epiteete, ümbritsevaga. Pea- ja võrdlusi ja algriimi; kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse
lapsepõlve headusaja tunnet. Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks. Virginia alustas realistliku kirjandusega. Põõrangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan ,,Jacobi tuba" Romaanis ,, Kew Gardeles" nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal kritiseeris naine vanemat luulet ning temast sai uue modernistliku romaani läbimurde kehastaja. Ta oli ka hea essist ning ka sisemonoloogid olid tema teostes olemas. Virginia tegi enesetapu depressiooni ja peavalupiinade pärast. Kuulsamad teosed: ,,Jacobi tuba" ,,Oma tuba" ,,Proua Dalloway" ,,Oralando" ,,Lained" ,,aastad" ,,Tuletorni juurde" ,,Tuletorni juurde" kooseneb kolmest peatükist.Räägib Ramsayde perekonna elust. 1. peatükk ,,Uks" räägib Ramsayde
universum paisub, nagu võiks paisuda maja, lükates eest seina ja tõugates vannitoa sinna, kus kord seisis majesteetlik tamm. Selle asemel, et ruum iseennast suurendaks, kasvab universumi sees mistahes kahe punkti vaheline kaugus, ” väidavad Hawking ja Mlodinow. Kujutame ette, et universum on kui paisuva õhupalli pind ja kõik galaktikaid on punktidena selle pinnal. Nii saame ettekujutluse, miks kauged galaktikad kaugenevad kiiremini kui lähemal olevad. Sellise kujundliku võrdluse mõtles välja Cambridge`i ülikooli astronoom Arthur Eddington 1931. aastal. Pilt 1. Universum kui paisuv õhupall 3 2. Suur Pauk 2.1. Suure Paugu nimi Nicholas Mee kirjutab oma veebipäevikus Quantum Wave Publishing, et universumi algusel on kaasahaarav nimi Suur Pauk (inglise keeles the Big Bang), kuid see on eksitav. Nimi viitab plahvatusele, et Suur Pauk toimus kuskil, kus ühest ”kosmilisest
korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime? 1) Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas sooritatud kuritegude pärast või vaenuvägede eest. 2) Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks Peetri kihelkonnas asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel 1930-ndal tajuti nime sageli halvustavana.
inimese kõrgamaid võimalusi. Nietzsche on intellektuaalne elitist ja vaimne aristokaraat. Kuid on oluline mõista, et see elitaarsus ja aristokraatia ei ole kaasa sündinud, see ei ole klassiomadus. Nietzsche arutluse keskne teema on iseseisev üksikinimene. Kui Nietzsche räägib hulgast, räägib ta üksikisikust. Nietzsche "ühiskonnafilosoofia" on allutatud üksiku inimeses metafüüsikale. Nietzsche üliinimene on metafoor, millega kujundliku keele meister tahab väljendada inimsuse ideaali. Inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande mis varem oli reserveeritud jumalale. Mingeid absoluutseid väärtusi ei ole; inimene loob ise oma väärtused. Nietzsche arendab seda teemat üliinimese mõiste abil. Kõikjal on lihtne äärmuslikke järeldusi armastavat Nietzschet valesti mõista, kõikjal on võimalik tema tekstile leida sünge tähendus, mille ees iga inimlike tunnetega
on maapealne elu mõttetu, olles vaid ettevalmistus surmajärgseks eluks. Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist võimutahte ja sama igavese taastuleku mõtlemises, mida aga suudab mõtelda ja kanda ainult üliinimene. Üliinimene-inimene sünnib inimesega alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale- alles siuis, kui ta loob ise oma väärtused. Nietzsce üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Vaid on metafoor, millega kujundliku keele meister tahab väljendada inimsuse ideaali. Ta on tulevikus samavõrk kui mistahes eesmärk on tulevikus. See on eesmärk ja ideaal, mille suunas liigutakse. Esindab autentset, puhast inimsust.
....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust
Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi Pikaajalises mälus on veel erinevaid mälu liike: Semantiline mälu on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. Säilitab inimeste teadmisi faktide, sümbolite,valemite jne. kujul ümbritseva maailma kohta. Kujundliku mälu aluseks on nägemistaju ning ta maht on hiiglaslik. Arvatakse, et siis jääb materjal paremini meelde. Siiski on olemas erinevaid inimesi. Osa inimesi pole kujundlikult peaaegu üldse võimelised mõtlema, teised ei suuda ilma kujunditeta mõelda. Just arusaamise tasandil on nägemisel väga suur tähtsus. Episoodiline mälu kus säilivad andmed inimese enda elus aset leidnud sündmuste kohta. Episoodiline mälu on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants
tähtsustatakse Euroopa Liitu kuulumist Eesti iseseisvuse ja ees. Metsakultuuri olulisemaks aspektiks on ussisõnade valdamine, külaelanikud on selle unustanud ja peavad ussisõnade tundjat saatanlikuks, selline lähenemine viitab keele kadumisele. Ka tänapäeval on see probleemiks kui üha enam tähtsustatakse inglise keelt ning rahvuskeeled hääbuvad. Keele ja kultuuri säilitamise relvana on Kivirähk leidnud kujundliku väljundi Põhja Konna näol. Vanade eestlaste salarelv Põhja Konn magas ürgkoopas ning tuli oma rahvale appi kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Sellega on väljatoodud rahva ühtne jõud, mis võimaldab jõuda eesmärgini. Seega sümboliseerib Põhja Konn kollektiivset tahet, mida iga rahvas on otsustaval hetkel võimeline etendama. Igal rahval on oma ussisõnad, millega Konna kutsuda, kuid igal rahval peaks olema oma Põhja Konn, keda vajadusel äratada
sellele usule leiti inimeste näol, kes olid midagi ohverdanud ning tõesti pääsenud õnnelikult mingist mereõnnetusest. Samas jäeti kahe silma vahele need faktid, kus ohvreid toonu ikkagi hukkus. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bacon viitas seejuures Platonile, kellelt ta selle kujundliku väljendi ka laenas. Platoni koopamüüdi mõtestas Bacon omamoodi ümber ning leidis, et iga inimene elab justkui individuaalses koopas, mis kõike moonutab. Näiteks Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. Sellised väljendid võtab vestluste ja vaidluste käigus (nt turuplatsil e foorumil) kasutusele lihtrahvas
arendamiseks tuleb last suunata rääkima, sündmustest mis toimusid eile ja mis voiks juhtuda homme/möne aja pärast) 5-7aastased Õpetaja peab pöörama tähelepanu: 1) erinevat tüüpi (väljendavad aega, põhjust, eesmärki, tingimust) keeruliste liitlausete moodustamine; 2) Sõnavormide kasutamine harvem esinevates funktsioonides (poiss vaatab ema naerul näoga) 3) Sõnaloome aktiviseerimine: sõnade liitmine ja tuletamine; 4) Sõnatüvede õige kasutamine; 5) Kujundliku keele (metafooride, kõnekäändude) mõistmine; 6) Suhtlemisoskuse arendamine. Kõige olulisem muudatus on üleminek lausesiseselt lausetevahelisele tasandile s.o. jutustamisoskuse areng. Selles eas tuleks lapsi motiveerida kuuldud lugu edasi rääkima. Arenenud jutustus (struktuur, terviklikkus). 7. Täiskasvanu roll ütluste stimuleerijana. 1) Täiskasvanu annab asju (mänguasja), mille kasutamisega laps ise hakkama ei saa (nt karp, millel kaas on kõvasti peal)
just sellisel moel nagu sina seda soovid. Essee võib olla ka üks eksami vorme, kus pead kiirelt otsustama mida ja kuidas kirjutad, et saada võimalikult hea hinne. Olulist ootamatutest vaatenurkadest näitava žanrina on essee oma ilukirjanduslikkusele lähedaste kvaliteetidega läbi ajaloo olnud prestiižne. Tänapäeval on essee mõiste mõneti hägustunud, esseeks kaldutakse nimetama ka tavalist ajaleheartiklit või igasugust kujundliku ütlemisega kirjutist, ehkki see võib olla mandnud stiliseeritud ja estetiseeritud lobisemiseks. Esseesid on eristatud pikkuse järgi. Lühiessee pikkus võib alata 500 sõnast, pikemas essees on 2000–4000 sõna või veelgi rohkem. Eristatakse ka prantsuse stiilis esseesid, mis on oma eesmärkidelt ja stiililt tihti lähedasemad följetonile, ja inglise/ameerika stiilis akadeemilisi esseesid, mis on ranges arutlevas laadis,
Luulele omane välistunnus on ka see, et teksti osa (segment) on teisest samasugusest eristatud pausiga. · Riimid ja teised kõlakujundid iseloomustavad samuti luuleteksti vormiplaani. · Keel, mis luule vormistuslikku külge iseloomustab, kõrgstiilne või madal keel jne. Millised on sõnad, mis kannavad seda heli või värvingut või tegevust, mis selle sisuga kõige enam kokku klapib. · Ja muidugi keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt. stroof -- (kr. k. strophe, pöörlemine) salm, graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on omavahel seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks. Stroofe eristatakse värsside arvu järgi: distihhon e. kaksikvärss, tertsett e. kolmikvärss, katrään e. nelikvärss, sekstiin e. kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof. Luule kinnisvormid (zanrid):
Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid on autor, tekst ja lugeja. Kirjanduslikus kommunikatsioonis sünnib teos: autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt
Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik. Kirjandusteose sõnum avaneb tõlgenduslikus e HERMENEUTILISES ringis. ! Poeetika tundmine õpetab mistahes ala keeletarvitust läbi nägema --> aitab osaleda loovalt kultuuris, aga ka vältida poliitilise häma või reklaami meelituse õnge minemist. LÜÜRIKA Kõnekujund- troop- sõnade ebatavaline seostamine Lausekujund- figuur- ebatavaline lausekuju, väljendusviis Kõlakujund Lause- keelemärkide jada
teoses toimuvat ise hinnata. Teadlikuks taotluseks romaani ,,mitmehäälsus" ja mitmetähenduslikkus teosel ei pidanudki olema mingit üht kindlat võtit, mille abil tähendusi avada. · Filosoofilisus (nt Kafka). Selle läbipõimitus kirjandusega sai eksistentsialismis valdavaks. · Romaanis hakati kasutama teadvuse voolu ja seda edasi andvat sisemonoloogitehnikat (nt Joyce, Proust). Teostes leidus rohkelt psühhologiseeritust (nt Woolf). · Kalduvus lüürilis-kujundliku proosa poole. · Feministlikud jooned (nt Woolf) Franz Kafka (18831924) sündis Austria-Ungari keisririigis jõukas peres. Isa ei mõistnud poja vaimseid püüdlusi. Isa survel pidi ta juurat õppima minema, kus tutvus kirjaniku ja kultuurifilosoofi Max Brodiga. Ülikooli lõpus ilmnesid Kafkal kopsuhaiguse sümptomid. Pärast juurapraktikat töötas Kafka tööõnnetuskindlustuse seltsis. Samal ajal aga tõmbus järjest enam ühiskonnast ja seltskonnas eemale ainult
ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bacon viitas seejuures Platonile, kellelt ta selle kujundliku väljendi ka laenas. Platoni koopamüüdi mõtestas Bacon omamoodi ümber ning leidis, et iga inimene elab justkui individuaalses koopas, mis kõike moonutab. Inimmõistuse iidolid Turuiidolid (ld idola fori) on tingitud sellest, et inimesed kasutavad
mitmetähenduslikud lekseemid • kõige polüseemsemad eesti verbid käima ja tõmbama (22 põhitähendust + alltähendused); polüseemne u. iga 10. sõna; liitsõnad enamasti monoseemsed • termineid püütakse säilitada monoseemilistena • enamik sõnu muutub keelekasutuse käigus polüseemseks • keeles olevale sõnale uue tähenduse andmine on kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks Polüseemia • polüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole • polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime • olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on levinuim sõnavara rikastamise viis Nt. J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: • manukas ‘uurimistoimingu juurde kutsutud erapooletu isik’ (< manuline, Wiedemann ‘Miteinwohner’) • vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’ (W. ‘District; Kirchenbuch’)
Keele ökonoomsuse printsiipi järgides muutub enamik sõnu keelekasutuse käigus polüseemseks (kontekst ja kasutussituatsioon võimaldavad eri tähendustel vahet teha). Seega peab vastuvõtja tegema pidevalt kontekstuaalseid valikuid. Keeles juba olemas olevale sõnale uue tähenduse andmine on ühtlasi kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks). lPolüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole. Polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime mingis seoses tuntud sõnale lisandunud tähendust on lihtsam meeles pidada kui suurel hulgal uute tüvede tähendusi meelde jätta. Olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on ka eesti keeles levinuim sõnavara rikastamise viis. Nt J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: manuline 'juuresolija', vakus
Uudsus, üllatus, harjumatus Need lisareeglid ei avaldu luuletustes võrdselt. Kõne-, lause- ja piltkujundid Troop kõnekujund - Kujund paneb süvenema, kaasa mõtlema, kehtestab uusi seoseis sõnade ja nähtuste vahel. Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kujundlikuks. Lause keelemärkide jada Lausetähendus lause üldine, sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus - lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu Kujundliku kõne allikaks on üteldu ja mõteldu lahknemine Epiteet kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel, iseloomustavad sidesõnad Metafoor erinevate nähtuste ühendamine sarnasuste alusel. Tekib ülekantud tähendus. Metafoori kasutatakse tuntu abil tundmatu kirjdaldamiseks. Metafoor võib laieneda ka tervele teosele. Isikustamine mitteinimlikule isikuomaduste andmine
customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses
keskkonnaga. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. Inimene liigina loob keskkonnatähendusi muuhulgas kultuuris jutustavate lugude abil. Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Looduskirjanduse põhitunnused: Loodusteaduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel; Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keelekasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis. Eesti looduskirjandusele on olemuslik ka rahvapärimuse rohke kasutamine kujutatavate liikide ja nähtuste iseloomustamisel; Taotlus äratada lugejas huvi vahe tu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Ilukirjandust eristab looduskirjandusest nihe teksti poeetikas. Kui tegemist on äratuntavalt ja
keskkonnale Keskkonda tajutakse kui protsessi, mitte kui muutumatult olemas olevat nähtust. Kõik need kriteeriumid võimaldavad pigem kvalitatiivset analüüsi, ei lange kokku ühegi zanri piiriga, ka nt klassikalised romaanid võivad looduskirjandusega seotud olla, nt Moby Dick. Kadri Tüüri kriteeriumid (Tüür 2003: 11) Looduskirjanduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keelekasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis Taotlus äratada lugejas huvi vahetute kontaktide loomiseks looduskaunite paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming.
Varasemalt oli kirjandus näitlikustamine koos retoorikaga. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Ilukirjandus on sõnakunstiteos, mis põhineb kujundil. Ta ei ole tavaline tekst teiste kirjutiste seas, vaid erilise omadusega kunstiline tekst. Ilukirjanduslikkus ehk kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? 1. Poeetiline keel Teatud sorti keelekasutus. Igapäevasest keelekasutusest intensiivsem, tõmbab rohkem tähelepanu sõnakasutusele, rütmile jne.
Esteetilise funktsiooniga jutud Teabefunktsiooniga jutud
Ajaviide Suhtlemise osa seos tõsielu sündmuse v
olukorraga
Idee: õiglus võidab, lähtudes jutustaja eestikast Idee: pärimusrühma eetiliste normide tutvustamine
ja kinnitamine
Viimistletud struktuuri ja vormelliku (kujundliku) Lõdva struktuuriga, spontaanne kõne
keelega tekst. Kirjeldavad seda, milline maailm võiks
olla.
Rahvajutuliigid
· muinasjutt muistend Märchen , Sagen
· naljand pajatus isikuloolised ja olustikulised jutud inimesed räägivad oma külaelanikest,
esivanematest, naabritest jne. <
kujundlik iseloomustus ja/või hinnang: Seal valitses täielik paabel; Tal on kangesti küüned oma poole; Jaan on nüüd ilmatu lai leht; Vihma sajab (väljas) nagu oavarrest; Mul on palju tööd, jookse kas nahast välja. Mitteüldistavate ütluste ala on struktuuri ja vormi poolest eriti mitmekesine. Lausepikkust, eriti üldistavat üksust on veel kerge tajuda folkloorse "palana", "tüübina". Mida lühem ütluse traditsiooniline osa on, seda enam tundub ta lihtsalt kujundliku "ehitusmaterjalina", metafoorina vm. troobina. Piirjuhul võib suhteliselt pikk, väljaarendatud poeetilise struktuuriga üksus käibida nii üldistavais (vanasõnalistes) kui ka mitteüldistavais (kõnekäänulistes) vormides: Kes suuga teeb suure linna, see ei tee käega kärbse pesagi tuleks tehniliselt lugeda vanasõnaks, Ta teeb suuga suure linna, käega ei tee kärbsepesagi aga kõnekäänuks. Eesti jt
maailmavaatega Esimene aspekt: - Ajaviide - Suhtlemise osa seos tõsielu - Idee: õiglus võidab, lähtudes jutustaja sündmuse või olukorraga eetikast - Idee- pärimusrühma eetiliste normide - Viimisteltud struktuuri ja vormelikku tutvustamine ja kinnitamine (kujundliku) keelega tekst - Lõdva struktuuriga, spontaanne ülekanne Teine aspekt: - Usundilised teemad või motiivid kui kuulaja veenmine o Oma kogemuse vahendamine ja teatud viisil seletamine o Usundilise maailmapildi üle arutlemine (sh ka kahtlemine, naeruvääristamine vms) - Usundilised teemad või motiivid argielust jutustamise osana (vt: mms://193.40.5
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA;
kollektiivseid kogemusi ja väärtusi. Inimese vaimsed või psüühilised väljendused, annab kultuurile ideoloogilise raamistuse. ÕSi järgi on müüt pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest või ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk on öelnud, et müüdis tegutsevad jumalad, vägilased ja olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. Peeter Espak näeb müüti kui kujundliku maailma, inimeste ja jumalate olemuse kirjeldust, kus on kasutatud praegusi teadmisi ja keelelisi vahendeid. L.Honko järgi on müüdi jaoks vajalik vorm, sisu, funktsioon ja kontekst. Vormilt on müüt sõnadesse pandud lugu mida võib esitada vihjeliselt, pildiseeriana või rituaalse draamana mis võib elustada unenägudes ja käitumises. Sisuliselt vahendab müüt loomisaja sündmusi ja ühendab neid, seletab praeguse maailma
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud
paratamatult üha enam kaasmõju avaldama; liiatigi kirjutas selle ajajärgu, näiteks 1970. aastate kriitika enamasti mõistujuttu (Neimar 1996: 8). Nõukogude aja kogemus väljendus teatris muu hulgas vihjete, žestide jt. lavaliste väljendusvahendite nn. Aisopose keeles, mis arendas ühelt poolt lavakunsti kujundlikkust ja mitmetähenduslikkust (Tormis 1995: 297), teisalt kujundas aga toonase publiku üpris erksaks allegooria või kujundliku teksti vastuvõtmisel, ridade vahelt allteksti püüdmisel või vahel ka sellise allteksti kunstilisse artefakti n.-ö. sisselugemisel (vt. Vellerand 2006: 192–196). Ajastuomane peitemängulisus toimis üpris laial skaalal ja mitmel tasandil: „üle kogu tollase eesti kultuuri laotus üks suur ja keeruline salakoodide ja -vihjete silmakirjalik võrgustik. Mäng käis kahepoolselt: kunstiteose keele loomulikule allegooriale vastas kriitikute ning
arengutasemel. Nende tunnetusprotsessid on: Konkreetsed Mittepööratavad Enesekesksed (egotsentrilised) Olevikukesksed Valdavalt kujundlik mõtlemine. Mõtlemise liigid: 1. Sensomotoorne 2. Sõnaline- toimub järjestikku ühelt sõnalt teisele 3. Kujundlik.-võib toimuda simultaanselt, üheaegselt. Ühel ajal võib mõelda paljudest asjadest. Võib olla eraldi sõnalisest mõtlemisest (N. Väikelapsel) või koos (täiskasvanul). Kujundliku mõtlemise ühikud võivad olla: Konkreetsed esemelised kujundid Abstraktsed kujundid Olemas veel teisi mõtlemise jaotusi: Abstraktene-konkreetne Loogiline-eelloogiline- Levy-Bruhl Empiiriline-teoreetiline Metsik-kodustatud- Levi Strauss Olulised lapse küsimused. Neis peitub tema silmaring. 4-5a.- ei piisa nime teadmisest, tungib esemete päritollu sügavuti. 5a.- huvi kaugete nähtuste vastu. "MIKS" küsimuste aeg
kopeerimist. Teiseks: teos, mis on tehtud käsitsi, kasutades värvi, varju ja valgust, pole iseenesest veel kunstiteos. Osutame kasvõi sellele, et nendesamade vahenditega on loodud ka botaanika- või geograafia-alased illustratsioonid, samuti mitmesugused diagrammid. Järelikult pole kunsti kriteeriumiks mitte tegemise moodus, vaid selle tundlikkus. Ei joonestus, dokumentaalne etnograafiline eskiis ei loo kunstilist kujundit - samal ajal kui kunsti eesmärgiks on nimelt sellise kujundliku tegelikkuse loomine. Belinski - Kunstiline sisu: võimet avada modelli sisemist olemust ja kunstniku suutlikkust panna oma kangelane elama kogu tema materiaalses eheduses, miimikas, silmades, liigutustes, vaatajas tärganud meelelis-emotsionaalset seisundit. Taoline ühtsus muudabki kopeerimise loominguks; sünnitab tegelikkuse tunnetamisel kunstilise kujundi. Ka graafika ja maal võivad sarnaneda fotole, kuid selle pole tõelist väärtust
edasiantavail loodusteaduslikel teadmistel ja eeldatavasti reaalselt aset leidnud looduskogemustel (Armbruster, Wallace 2001: 2). Materjali pii- ritlemise ja selguse huvides keskendub siinne vaatlus eesti looduskir- jandusele kitsamas mõttes. Seda konkreetset materjali iseloomustavad tunnused on lühidalt järgmised. 1. Loodusteaduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel. 2. Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keele- kasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis. Eesti looduskirjandusele on Eesti looduskirjanduse lugu 239 Joonis 1. Teadus-, ilu- ja tarbekirjanduse koostoimel kujuneb looduskir- janduse tuumala. olemuslik ka rahvapärimuse rohke kasutamine kujutatavate liikide ja nähtuste iseloomustamisel. 3. Taotlus äratada lugejas huvi vahetu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu.
Nikolai Gogoli luuletused. XIX saj- l muutus vene lastekirjandus senisest žanrikamaks , lastekirjanduses hakati tutvustama kodumaa ajalugu, rahvaluulet, maaelu ja loodust. Lev Tolstoi (1828- 1910) huvitumine kasvatusprobleemidest, püüd igati kaasa aidata rahva harimisele andis talle tõuke luua külakoolide tarbeks lasteraamatuid-lugemikke ( näit. Aabits 1872, Uus aabits 1875). Nendes sisalduvad jutud ja muinasjutud paistsid silma lihtsa ja kujundliku stiili poolest, mis vastas lapse ealisele vastuvõtuvõimele. esimest revolutsioonijärgset kümndendti iseloomustavad pingsad otsingud leidmaks uusi võimalusi lastekirjanduse arenguks. Raamatu kui lapse ideoloogilise mõjutaja suurt tähtsust mõistes pööras Nõukogude valitsus oma olemasolu esimestest päevadest peale erilist tähelepanu lastekirjandusele. kohustati looma sisult uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud muudatusi. revolutsioonieelne
Jaak Simm. Töö jäi pooleli. Teemaks Setumaa kohanimed. Maarja Kallasmaa siiani teinud lõviosa kohanimeraamatu artiklitest. Nimeuurimise keskus kogunenud Võrru. Kui Eesti kohta tehakse kaarte, siis inimesed koguvad kaartide seisukohtadelt nimesid. KOHANIMEKORRALDUS. Nime tuum on suure algustähega, liigisõna väikesega. Teise või kolmanda sõna kirjutame ka suure tähega, isegi kui seda tavaliselt ei teeks. Hargtäiend liitub sidekriipsu abil (Suure-Aguli tänav). Kui tegemist kujundliku sõnaga, pole tegu liigisõnaga. Kokku- ja lahkukirjutamine: üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi). Kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest ei muutu (Narva = Narva linn). Aadressikohtade nimedes: Lossi plats. Kui nimeks on omadussõna: Väike väin. Selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne teise koha nimest, nt Salme aed). Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu ja seega tleb nende nimedes üldiselt kokku kirjutada: Mõisapark, Lossiaed
Debüütide kummuleerimine, mis algab 50ndate lõpus ja 60ndatel aastatel, on seotud sellega, et on terve seltskond autoreid, kes jõuab kirjandusse hilinemisega. III loeng Jüri Üdi nime taga on Viiding. Jüri Üdi kõval tuleks esile tõsta Toomas Liiv ja Johnny B. Isotamm. Nende loomingu kogumaht mõlemal on suhteliselt väike. Toomas Liiv on paraku jälle meie hulgast lahkunud hiljaaegu. Õppis TÜ-s eesti kirjandust ja filoloogiat ja paistis silma üpris kujundliku stiiliga. Tema puhul tuleks tema luulet rohkem rõhutatud – see on küll mitmes mõttes väike, aga selle eest värvikas. Mingis mõttes mõistatuslik raamat oli luulekogu „Fragment“, mis kuidagi ei tahtnud sobida oma aja konteksti. Selles tekkisid võõrad metaluulevõtted, luule luulest. Hakati ka riiminätepuhul arutama metaluuleküsimusi ja luule proosastumise küsimusi, sest mingis mõttes on see proosale lähenev vabavärss. See jätkub ka tema hilisemas loomingus
ütlused. Kolm kogu, esimene juba 1500. siit peale hakkab tema vaimne autoruteet levima. Näitas oma põhjalikke teadmisi, aga suutis neid oma isikliku lähenemisega siduda. Pealkiri sellest, et iga mõtsiskluse pealkirjaks võtab antiik filosoofide ütluse. Ntx ,,Inimene on seebimull", ,,Vanadus ise on haigus". Esseistika. Hakkab arutlema nende teeemade üle. Tema stiil aja kujundid tähelepanuväärsed. Suured teadmised on ühendatud kirjaniku kujundliku väljendusega. Kujundite kaudu jõuab lugejale paremini kohalele. 1508 ja 1515 järgmised kogud. Saab kuulsaks. Võetakse kasvatajaks noorele keisrile hiljem Karl V (Hisp kngs Carlos I). Karl V ajal keisri ja paavstivõim kooskõlas. Lutheri tegevust mõistsid hukka nii Karl V kui ka paavst. Luther lootis Erasmusest liitlast, kuid ta ei läinud kaasa. Jäi katoliiklaseks. Oli ka kriitiline kat kiriku teatavate pahede suhtes (,,Narruse kiitus"). Vaimne ja filosoofiline alus siiski katoliiklik
Kliimaks astmeline tõus. Rääkimine hõbe vaikimine kuld Antitees vastandamine. Olid head ja halvad päevad Luulel on palju erinevaid liike ja zanre. Luuletusi kirjutatakse mitmesugustel teemadel. Kõigerohkem aga loodus luulet ja armastusluulet. Tihti kirjutab luuletaja iseendast (isikuluule) ja oma mõtetest (Mõtteluule). Tihti ka isamaaluulet ja koduluulet. Luule kirjeldab luuletaja hingeseisundit ja tegelaseks on autor oma mõtetega. Luule kõidab meid oma sõnavaraga, erilise kujundliku keelega, paneb kaasa mõtlema ja tundma seda sama, mida võis tunda luuletaja. Luulet peaks lugema valjust, et kergem oleks tajuda rõhke, rütmi ja pause. Pilet 31. F. Tuglase loomingu ülevaade + ,,Popi ja Huhuu", ,,Inimese vari" Kirjutanud mitmeid monograafiaid (nt. Metsanurgast, Tammsaarest, kõige parem Juhan Liivist, Eesti Kirjameeste Seltsist)
Jõudis avaldada 9 raamatut nii novelikogusid kui romaane ning selle kõrval arvukalt ajalehearvustusi ja publitsistikat nii kirjanduslikel kui mitteilukirjanduslike teemadel. See looming ajalehtedes 1990ndate vältel. Ehlvesti kirjutatu hõlmab mingis mõttes kõik need eesti kirjanduse muutused, mis peale iseseisvumist siin aset on leidnud tema loomingus on üks kihistus sauterlikku otseütlemist, kuid selle kõrval on ta õnnepalulik kujundliku stiili meister ja selle kõrval võime tuvastada undusliku arutleva ja filosofeeriva tasandi. Nendes 9 raamatus kirja pandud tekstid mõnes mõttes sünteesivad kõik need praktikad. Ehlvesti juttude ja romaanide puhul kohtame me kriitikat lugedes palju selliseid hinnanguid, mis seostuvad arusaamatusega. Kui noppda välja tekstidest, tõlgendustest tema loomingut iseloomustavaid väljendeid, siis tekib jada keeruline, segane, imelik, sürrealistlik, absurdne, arusaamatu
esmasele, puhtalt keelereeglitele tuginevale struktuurile, tugineb stilistiline lihtsustamine kõnekeele sekundaarsele, kunstikavatsuslikule ülesehitusele. (Ewers 2000: 212). Lapsepärast stiili saab sellest tulenevalt defineerida järgmiselt: lapselik stiil on kõnekeele kunstikavatsuslik vormimine lapselike hoiakute ja mõtete väljendusvahendiks. (Ewers 2000: 213). Lapsepärase tooni tabamiseks välditakse üldiselt keerukama kujundliku kõne ja iroonia kasutamist, eeldades, et lapsed ei saa veel aru sellest, et sõnadel võib olla sõnasõnalisest erinev tähendus. Kõnekujundite, sümbolite ja iroonia kasutamine lastekirjanduses võib olla suunatud täiskasvanud lugejale. Lastekirjanduse eakohasusega arvestavat näilist lihtsust tõlgendatakse tihti kahjuks kui kunstilist primitiivsust, tegelikkuses on see aga väga nõudlik kirjutamisviis, millega sugugi igaüks hakkama ei saa.
aktiivsete ja tõsiste lapse väärkohtlemise liikidega: füüsiline, psühholoogiline ja emotsionaalne väärkohtlemine. Ühelt poolt olid erikoolis õppivad noormehed kogenud sagedamini suuremal arvul erinevaid väärkohtlemise liike kui samas koolitüübis õppivad tütarlapsed. Teiselt poolt olid erikoolis õppijad tavakoolis õppijatega võrreldes tõenäosemalt sagedamini kogenud enamikku lapse väärkohtlemise liikidest Lõpetuseks võiks tuua ühe kujundliku võrdluse - lapse Kasutatud kirjandus cul-tural policy implementation. Child Abuse Review, 11, 359-379. Altosaar, K. (2004). Seksuaalselt väärkohtlev nooruk. Rmt.: K. Cicchetti, D., & Lynch, M. (1995). Failures in the expectable Soo & D. Kutsar (Toim
Maalid on erksad ja säravad, samas ähmased nagu paistaks kõik läbi uduloori. Oluline looduse kujutamine (palju värvivarjundeid). Meeleolu päikseline, erk. Maalikunstis Monet, Manet, Renoir, skulptorid Rodin, Tolouse-Lautrec. Muusika: Grieg, Sibelius, Rimski-Korsakov, Ravelle; Eestis Eino Eller, Mart Saar. Kirjandus: tekkis 19. sajandi 80-ndatel, Eestis 20. sajandi algul. Loobutakse eluliste, realistlike seikade kujutamisest.. Lugejale püütakse muljet avaldada läbimõeldud kujundliku keelekasutusega. Palju sõnamängu, stiil on mänglev, õhuline ja kerge. Zanritest hakkab domineerima lühivorm: novell, miniatuur ja lühinäidend. Romaanides kasutatakse päevikulaadseid pihtimusromaane (Tuglase ,,Felix Ormusson"), kuid need on suhteliselt subjektiivsed, pinnapealsed, puudub sügav analüüs. Tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest teemadest ja ühiskonnakriitilistest probleemidest. Vastandatakse end sellele. Oluline on vormiline pool.
Thus, culture includes language, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses
Siin saab õpetaja kaasa aidata, organiseerides uut materjali ja selle esitust nii, et õppijad selle tähendust kõige hõlpsamini mõistaksid. Parimaks strateegiaks on seejuures uue info esitamine juba tuntu baasil. 2.1. Õppimine ja mälu Õppimine on mõeldamatu mälu olemasolu või kasutamiseta. Tunnetuspsühholoogia seisukohtade järgi toimub informatsiooni kodeerimine mälus säilitamiseks mitmel viisil. Paivio (1971) rõhutas sõnalise ja kujundliku kodeerimise tähtsust. Seetõttu on konkreetseid ja kujundlikult tuttavaid asju või nähtusi hõlpsam meelde jätta ja ära tunda kui üldisemaid, abstraktsemaid, millel kujundilist külge pole. Ühtlasi tähendab see seda, et õpetajad peaksid koos sõnalise infoga kasutama võimalikult palju piltlikku informatsiooni. Kui informatsiooni on palju, tuleb seda kindlasti struktureerida väiksemaiks ühikuiks jaotades ning võimalikult palju kordamist kasutades
Selles raamatus on kasutatud füüsilisest maailmast pärinevaid metafoore siiski teise inimesega läbi arutada, et sealt enda jaoks oluline välja noppida. elamise psühholoogiliste põhimõtete uurimiseks. Raamat on kirjutatud lihtsas, zargoonivabas keeles. See on aidanud mul kujundliku keele abil paljude inimeste elu Kui teil on plaanis soovitada kliendil Internetist teavet otsida, on kasulik kaaluda paari mõjutada. teabe kasutamise kriteeriumi, mille pakkus välja Wurman (1989). Kõigepealt tuleks veenduda, et klient on tegelikult huvitatud uuest teabest ja valmis kogutud teavet kasutama. Teave peab olema ka struktureeritud kliendile arusaadaval moel. Selle C
annaabi.ee 
