Francis Bacon (1)

Allikas: Indrek Meos . Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist 17. sajandi teadusrevolutsioonis; 2. FRANCIS BACON.............................................................. 1 3) kui Bacon üldse milleski originaalne oli, siis ainult Teaduste (teadmiste) kurb üldseis ....................................................................... 1 teadusmeetodi arendajana. Hoolimata sellest, et ta ise võib-olla teadust mingite konkreetsete Teadmiste (teaduste) klassifikatsioon .................................................................. 4 tulemustega ei rikastanud, võib teda siiski pidada Inimmõistuse iidolid .............................................................................................. 6 eksperimentaalteaduse (ld expermentum `katse') idee mõjukaks propageerijaks. Ses suhtes vastandus ta ilmselt keskaja Avastamismeetod .................................................................................................. 7 filosoofidele, kelle jaoks raamatutarkus oli usaldusväärsem kui Lisa ....................................................................................................................... 10 kogemus3. Raamatutarkust läbi töötades oli keskaja filosoofide Francis Bacon "Uus organon " ( 1620 ) ............................................................... 10 asendamatu tööriist aristotellik loogika. Aristotelese loogikatööd olid hilisematelt kirjastajatelt täie õigusega saanud koondnime "Organon" (kr organon `tööriist'). Bacon kahtles, kas aristotellik loogika võib ikka olla tööriist, mis rohkendab teadmisi, ning arvas , et inimmõistusele on tarvis uut instrumenti. Tema kõige olulisema teose nimeks saigi seetõttu "Uus organon" (ilmus 1620. aastal). 2. F R ANCIS B ACON Teaduste (teadmiste ) kurb üldseis Francis Bacon (1561­1626) oli inglise filosoof , keda sageli on peetud üheks uusaja filosoofia teerajajaks. Tema panuse üle teaduses ja Filosoofia, mis Baconi arusaama järgi näib hõlmavat peaaegu kõiki filosoofias on siiski põhjust olnud vaielda ning 20. sajandil on teda inimteadmisi, peab andma praktilisi tulemusi; filosoofia tõesuse üle hakatud vähem hindama kui varem. Juhitakse tähelepanu järgmistele asjaoludele1: 2 Sellega nõustus ka Bacon ise, kirjutades, et "ma olen ju vaid pasunamees ning lahingust osa ei võta" (Bacon, Teaduste auväärsusest, lk 251). 3 Erand keskaja filosoofide seas oli inglise filosoof Roger Bacon (u 1214 ­1292), 1 Vt J. Losee, A Historical Introduction to the Philosophy of Science. Oxford , New keda peetaksegi üheks esimeseks eksperimentaalteaduse idee propageerijaks. York , 1993, lk 65. Paraku polnud aeg selliste ideede elluviimiseks tollal veel küps.
1 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
saab otsustada tema viljade (tulemuste) järgi. Sajandeid on Kolmanda põhjusena nimetab Bacon tõsiasja, et teaduste eesmärgi filosoofia siiski olnud ebapraktiline ning Baconi arvates ei saa suhtes ei ole veel üldsegi kindlat seisukohta kujunenud. Kuna nimetada ühtki avastust , mis oleks kergendanud inimeste elu ning teadus on olnud sajandeid ilma kindla sihita, siis pole midagi mille eest inimkond oleks tänu võlgu filosoofiale. Seega on filosoofia imestada, et ta on ekselnud, jõudmata kuhugi . Tõeline eesmärk siiamaani olnud üks viljatu ning tühine tegevus. Raamatukogudes peab Baconi arvates olema teha avastusi inimeste heaolu nimel. on tohutult raamatuid, aga kui tutvuda nende sisuga, siis võib Neljandaks, teadlastel pole siiamaani olnud avastuste tegemise Baconi arust leida sealt vaid üksteise kordamist ja igavat meetodit ning seetõttu on nad edasi liikunud kobamisi just nagu targutamist vähestel teemadel. Nendega tutvunul on raske pilkases pimeduses. Meetod on kui valgus, mis näitab teed ning otsustada, kas nad väärivad naeru või pisaraid. aitab liikuda sihikindlalt. Ilma meetodita on teadlased ekselnud See, et filosoofid omavahel nii palju vaidlevad, näitab Baconi kujundlikult öeldes kogemuse metsas kui labürindis, leidmata õiget arvates, et filosoofide teooriad ega tõestusviisid ei hiilga erilise teed. kindlusega. Aristotelese filosoofia tõi küll endaga kaasa suurema Viiendaks, teaduste arengut on pidurdanud ka liigne aukartus üksmeele kui ükski teine, kuid see üksmeel oli pigem kuulekuse ja antiigi ees, autoriteetide kummardamine. Antiik on ju tegelikult pimesi alistumise sünnitis. Tõeline üksmeel, mis peaks olema inimkonna lapsepõlv, praegune aeg aga tunduvalt vanem iga. Kellelt filosoofia eesmärk, seisneb selles, et pärast küsimuse vaba me ootame suuremaid teadmisi, kas lastelt või täiskasvanutelt? läbiarutamist seisukohad ühtivad. Samamoodi tuleb ka kaasaega kogemuse rohkuse ja mitmekülgsuse Miks on teaduste üldseis nii kurvastav? poolest kõrgemalt hinnata kui antiiki. Imelik oleks, kui me tänapäeval piirduksime vaid nende teadmiste ja kogemusega, mis Esiteks on Baconi arvates tarvis aru saada, et teaduse arengu jaoks olid olemas juba antiikajal. Baconi arvates öeldakse täiesti õigesti, on soodsaid ajastuid olnud niivõrd vähe. Kahest ja poolest et "tõde on aja, mitte autoriteedi tütar". Pole võimalik korraga aastatuhandest, mida teadus ja inimmälu hõlmavad, võib esile tuua tugineda autoriteetidele ning ületada neid, luues midagi uut. Nii vaid kuus sajandit, mis olid teaduse arenguks soodsad. Bacon nagu vesi ei tõuse kõrgemale allikast, millest ta alguse on saanud, nimetab kolme etappi: Kreeka, Rooma ja tema kaasaegne Euroopa nii ei tõuse Baconi arvates ka Aristotelesest lähtuv õpetus teadus; ükski neist etappidest ei ole kestnud üle kahe sajandi. Kogu kõrgemale Aristotelese õpetusest. Tõsi on, et õppija peab uskuma, ülejäänud aeg on olnud teaduste arengu jaoks ebasoodne. kuid samas rõhutab Bacon, et midagi selgeks õppinuna tuleb Teine põhjus on see, et teadused on olnud kogu aeg lahus juhinduda isiklikust arusaamisest. Õpilased peavad õpetajaid loodusfilosoofiast, aga just viimast tuleks Baconi arvates pidada uskuma, kuid ei pea oma mõistust nende orjaks muutma. teaduste emaks; teadused ei suuda ilma loodusfilosoofiata areneda, sest just see kujutab endast teadusi toitvat juurestikku. Kas teadmised aitavad meil alati positiivseid tulemusi saavutada? Kas pole mitte nii, et teadmistega üledoosimine on ohtlik? Bacon
2 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
viitab siin Piibli tsitaatidele, millele niisuguse küsimuse esitajad Teiseks, me peame oma teadmisi nii kasutama, et nad ei tekitaks võivad tugineda: meelehärmi, vaid hoopis hingerahu ­ teadmised iseenesest ei tekita kumbagi. "Tunnetus teeb suureliseks." (1 Ko 8, 1.) Kolmandaks , ei tohi arvata, et me võiksime mõista jumalikke "Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen saladusi. Kui keegi püüab materiaalset maailma tunnetades mõista hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne Jumala loomust ja tahet, siis jätab ta tõepoolest tähelepanuta mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud apostel Pauluse hoiatuse : palju tarkust ja teadmisi. Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: "Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja ma mõistsin, et ka see oli vaimu närimine! Sest kus on palju tühja pettusega ...."(Kl 2, 8.) tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see Tunnetada võib vaid Jumala loodut, mitte teda ennast. Kujundlikult lisab valu!" (Kg 1, 16­18.) öeldes on inimmeeled nagu päike, mis valgustab küll maakera, kuid Võidakse veel lisada, et just teadmiste poole püüdlemine oligi varjab meie eest taevavõlvi ja tähed, st meeled avavad meile põhjus, miks inimene paradiisist välja kihutati. loodusnähtusi, kuid varjavad meie eest jumalikke nähtusi. Mõningad teadlased sellega siiski ei arvesta ning Bacon pole sellise arutlusega nõus. Piiblis ei räägita loomulike teadmiste kahjulikkusest, vaid hoopis ülbest tahtmisest tunnetada "langevad ketserlusse, tahtes tiibade abil, mis meeletaju head ja kurja eesmärgiga lüüa lahku Jumalast ning ise endale vahaga kinnitatud, lennata jumaliku tarkuseni" (Bacon, seadusi kehtestada. See ei olnud loomulike, vaid hoopis moraalsete Teaduste auväärsusest, lk 93). teadmiste poole püüdlemine, kusjuures tugineti oletusele, et Oht, et jõutakse ateismi või ketserlusse, on Baconi arvates siiski vaid Jumala käsud ja keelud ei ole hea ega kurja alus, et heal ja kurjal on pealiskaudsete inimeste puhul olemas: hoopis mingi muu päritolu. Inimteadmistel on Baconi arvates omad piirid, kuid see ei välista looduse tunnetamist, kui peetakse silmas "Kerged sõõmud filosoofiat võivad mõnikord tõugata ateismi, kolme nõuet. kuid suuremad toovad meid religiooni juurde tagasi." (Bacon, Teaduste auväärsusest, lk 93.) Esiteks, me ei tohi näha õnne ainult teaduses ega unustada, et oleme surelikud . Ütleb ju Kogujagi, et Bacon on veendunud, et avastused ja leiutised suurendavad inimeste heaolu, toomata kellelegi kahju. Eriti tõstab ta esile "tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on trükikunsti ja kompassi leiutamist ning püssirohu kasutuselevõttu. pimedusest kasulikum! Targal on silmad peas, aga alp käib Need olid suured edusammud inimeste vaimses valgustamises, pimeduses!" (Kg 2, 13­14.) meresõitudes ja sõjaasjanduses. Jääb arusaamatuks, kuidas sai Bacon väita, et leiutised (muuseas ka püssirohu kasutuselevõtt) ei
3 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
too kellelegi kahju. Muidugi, ta nõustub, et neid tuleb arukalt osa ka fantaasial. Eepiline poeesia tekib Baconi arvates seetõttu, et kasutada, kuid kus on garantii , et neid arukalt kasutatakse. Kas ajaloolistes sündmustes on liiga vähe suursugusust ja näiteks sõjategevus saab üldse kunagi olla arukas? kangelaslikkust, mis võiks inimhinge rahuldada. Eepilises poeesias on kõike seda aga piisavalt. Paraboolse poeesia väljendusvahend on Teadmiste (teaduste ) klassifikatsioon allegooria. Antiikaja müütides, mis on seda liiki loomingu näited, peitub Baconi arvates mingi sügav mõte, millest igaüks arugi ei saa. Bacon liigitas kõik teadmised (teadused) ning leidis, et nii mõnigi Dramaatilist poeesiat ehk teatrikunsti on vaja inimeste teadus on tarvis veel luua. kasvatamiseks, kuigi siin on olemas kuritarvitamisoht. Bacon täheldas, et inimhing on palju vastuvõtlikum, kui kokku on Kõigepealt eristas ta kahesuguseid teadmisi: ühed tulenevad kogunenud palju inimesi; sellest tulenebki teatri suur mõju inimeste jumalikust ilmutusest, teised meelelisest kogemusest; ühed on arusaamadele ja kommetele. taevalikud, teised maised. Nii nagu vett on kahesugust (vesi võib kas sadada taevast alla või saada alguse maapõuest), on ka teadmisi Filosoofia liigitub loomulikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja kahesuguseid. Selle tunnuse järgi jagas Bacon kõik inimteadmised inimesefilosoofiaks ehk antropoloogiaks (kr anthrpos `inimene') ilmutusliku teoloogia ja filosoofia4 valdkonda. selle järgi, kas tema uurimisaine on Jumal, loodus või inimene. Inimmõistus ei ole tema arust võimeline aru saama religiooni Ilmalikud teadused liigitas ta inimmõistuse võimete alusel: mäluga saladustest. Seda aga, et Jumal on olemas, et ta valitseb maailma on vastavuses ajalugu, kujutlusvõimega poeesia (kr poima `teos, üle, on kõikvõimas, tark ja hea, et ta väärib austust , saab tõestada loodu, tegu') ehk kaunid kunstid ning aru ehk mõtlemisvõimega ainult tema loodu põhjal, st tuginedes meelelisele kogemusele. filosoofia. Inimesefilosoofia osad on õpetus kehast ja hingest. Esimesse Ajalugu jaguneb omakorda looduslooks ja ühiskonna ajalooks. kuuluvad meditsiin , kosmeetika, atleetika ja nautimise kunst, teise paljud teadused, nende hulgas loogika (k.a avastamise loogika), Poeesia liigitas ta eepiliseks, paraboolseks (kr parabol `kõrvutus') psühholoogia, eetika ja ühiskonnafilosoofia (k.a riigi juhtimise ehk allegooriliseks (kr allgoria `mõistupilt') ja dramaatiliseks. õpetus). Poeesia jäljendab mingites piirides ajalugu, kuid temas on oluline Ilmutusliku teoloogia liigituse kohta avaldas Bacon arvamust, et see 4 peaks olema analoogne filosoofia liigitusega: Terminit filosoofia kasutab Bacon kord nii, kord naa ilma erilise järjekindluseta. Kontekstist lähtudes võime enam-vähem siiski mõista, kas ta peab filosoofiat "Muidugi, informatsioon, mis saadakse ilmutuse teel, ning silmas mingis kitsamas või avaramas tähenduses. Kõnesoleval juhul on tegemist informatsioon, mis lähtub meeltest, erinevad nii sisuliselt kui usutõdede ja ilmalike (filosoofia) tõdede vastandamisega ning on alust arvata, ka edastamisviisi poolest, kuid inimese hing on ühtne ning et Bacon pooldas nn kahe tõe teooriat, st pidas teoloogia ja filosoofia tõdesid üksteisest sõltumatuks.
4 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
tema võimed on ühed ja samad." (Bacon, Teaduste 2. Inimmõistuse võimete järgi auväärsusest, lk 157.) Seepärast leidis ta, et teoloogia tuleks liigitada pühaks ajalooks, tähendamissõnadeks (religioosne poeesia) ning õpetusteks ja Teadmised dogmadeks (religioosne filosoofia). Teises kohas rääkis aga Bacon juba sellest, et teoloogia liigitamine peaks jääma teoloogide hooleks. Niisiis on raske kindlaks teha, mida ta sellest asjast tegelikult arvas. Mälu Aru (mõtlemisvõime) Kujutlusvõime Skemaatiliselt võib teadmiste (teaduste) klassifikatsiooni esitada järgmiselt.
Ajalugu: Poeesia: 1. Teadmiste allika järgi looduslugu eepiline poeesia ühiskonna ajalugu paraboolne poeesia dramaatiline poeesia Teadmised Filosoofia
Ilmutusest lähtuvad Meelelisest kogemusest lähtuvad Loomulik teoloogia Loodusfilosoofia
Inimesefilosoofia: Ilmutuslik teoloogia Filosoofia (kogu ilmalik teadmine) õpetus kehast (meditsiin, kosmeetika, atleetika) õpetus hingest (loogika, psühholoogia, eetika, ühiskonnafilosoofia jt)
5 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
Koopaiidolid (ld idola specus) on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest , eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bacon viitas seejuures Platonile , kellelt ta selle kujundliku väljendi ka laenas. Platoni koopamüüdi mõtestas Bacon omamoodi ümber ning leidis, et iga inimene elab justkui individuaalses koopas , mis kõike moonutab. Inimmõistuse iidolid Turuiidolid (ld idola fori) on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või Uue meetodi omandamisest piisaks, kui inimmõistus oleks kui sile millel pole üldse tähendust. Sellised väljendid võtab vestluste ja tahvel (ld tabula abrasa). See ei ole aga nii: inimmõistuses on palju vaidluste käigus (nt turuplatsil e foorumil) kasutusele lihtrahvas . sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu Üldse pole tähendust Baconi arvates näiteks sõnal saatus. Inimesed kõverpeegel moonutab kujutist. Seepärast tulebki eelkõige uurida, usuvad, et nende mõistus valitseb sõnade üle, kuid juhtub ka nii, et millised on need inimmõistuse iidolid (kr eidlon `kujutis, viirastus, sõnad alistavad mõistuse. See tõsiasi on Baconi arvates muutnud iidol '), mis moonutavad meie taju ning takistavad maailma teadused ja filosoofia sofistlikuks. Selliste iidolite vastu võitlemiseks tunnetamist. Baconi arvates on nelja liiki iidoleid . tuleb kõigepealt defineerida mõisted ning alles siis hakata arutlema ja vaidlema . Sugukonnaiidolid (ld idola tribus) on omased inimestele üleüldse. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, Teatri-iidolid (ld idola thetri) on tingitud usaldavast (ebakriitilisest) ning vaatleb loodust analoogsena inimesega, st omistab loodusele suhtumisest kõiksugu teooriatesse ja tõestusviisidesse. Niipalju kui tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimestele iseloomulik märgata on välja töötatud ja tunnustust leidnud filosoofilisi õpetusi, niipalju ainult nende seisukohti kinnitavaid fakte ning jätta tähele panemata on Baconi arvates lavastatud ja esitatud komöödiaid, milles on faktid, mis neile vastu räägivad. See põhjustab aga ebausku ja kujutatud väljamõeldud maailma. Selle filosoofiateatri tükkidele on eelarvamusi. Näiteks usuti kunagi, et merejumal Neptunusele omane seesama mis poeetidegi teatrile, kus esitatav pakub tänu ohverdamine päästab mereõnnetustest, ning kinnitusi sellele usule ilustamisele ja silumisele palju rohkem rahuldust kui tõele vastavad leiti inimeste näol, kes olid midagi ohverdanud ning tõesti pääsenud lood ajaloost. Teatri-iidolid ilmnevad selles, et uskuma hakatakse õnnelikult mingist mereõnnetusest. Samas jäeti kahe silma vahele sellesse, millesse on meeldivam uskuda , ning ei tunta enam huvi need faktid, kus ohvreid toonu ikkagi hukkus. Sama liiki iidolid asjade tegeliku seisu vastu. põhjustavad usku astroloogide ennustustesse, ennetesse (n-ö Baconi arvates ei ole võimalik sugukonna- ja koopaiidoleid täielikult saatuse märguannetesse) jms. inimmõistusest välja juurida, küll saab aga nende iseloomu ja toimet tundes nende mõju vähendada.
6 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
Avastamismeetod mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Baconi arvates pole põhjust imestada, et teadustes pole saavutatud Ratsionalistid tuletavad aga teadmisi iseenese mõistusest, olles mingit olulist edasiminekut, sest keegi ei ole pidanud vajalikuks sarnased ämblikega, kes samuti koovad võrku iseendas peituvast välja töötada erilist avastamisteadust. Kõigi seniste avastuste ja materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud leiutiste eest võlgnetakse tänu juhusele, mitte aga teadlikule, õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline sihikindlale uurimistööle. Dialektika (aristotellik loogika) ei ole filosoof: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi piirduda ka seejuures mingit olulist rolli mänginud ega saagi mängida. ainuüksi faktide kogumisega ­ fakte tuleb töödelda mõistuse abil, st Inimmõistusele tuleb avastuste tegemiseks anda sobivad tööriistad, tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit". Kui intellekt üksi ei ole neiks suuteline. Sama lugu on näiteks ringjoone kogemusele läheneda sihipäraselt, metoodiliselt , siis võib Baconi või sirge joonestamisega: kui peaksime tegema seda palja käega, ei arvates teaduse jaoks loota paremat tulevikku. saavutaks me kunagi rahuldavat tulemust, hoopis teine asi on teha Tunnetusmeetod, mida Bacon propageeris , oli induktsioon (ld seda sirkli või joonlaua abil (st abivahendeid kasutades). inductio `sissejuhtimine') ehk üldistamine. Midagi sarnast on Teaduslik teadmine peab tuginema kogemusele. Kuigi kogemusele kasutatud ka enne, kuid tema arvates oskamatult. Nimelt ei uuritud on viidanud ka varasema aja teadlased, on nad seda siiski teinud kunagi küllaldast hulka ega piisavalt mitmekesiseid fakte. Sellised eelarvamusega. Nimelt ei kasutatud kogemust mingitele järeldused olid Baconi arvates väga ebakindlad. Tõeline meetod, seisukohtadele jõudmiseks ­ pigem olid seisukohad juba enne mille abil saab teadmisi, ühtlustab Baconi arvates inimesi olemas ning kogemust püüti nendega kohandada , moonutades võimekuse seisukohalt, jättes vähe andest sõltuvaks: avastuste teda. Õige oleks teooriat kohandada kogemusele, mitte kogemust tegemine muutub reeglipäraseks (algoritmiliseks). Nii et Baconi teooriale. Teaduslik tunnetus peab lähtuma sihipärastest arvates oli ta avastanud meetodi, mille abil saab avastada , st vaatlustest ja eksperimentidest, mitte aga juhuslikest avastamismeetodi, kuid ta ei välistanud, et avastamismeetodit tähelepanekutest. Meie meeled võivad meid petta , kuid vigade võidakse veel pärast teda edasi arendada. ärahoidmiseks (või äärmisel juhul nende vähendamiseks) tuleb Teadmised ei ole eesmärk omaette ­ teadmised on jõud (ld scientia korraldada eksperimente, sest Baconi arvates ilmneb asjade olemus est potentia), mõjuvõim looduse üle. Inimese mõjuvõim looduse üle kunstlikult loodud tingimustes paremini kui loomulikes tingimustes. ilmneb selles, et ta suudab võimaluste piires looduslikke kehasid Teadlased on oma võimeid valesti rakendanud, sest nad ei teadnud muuta. Mingid jõud ei suuda purustada põhjuslikke ahelaid; seega õiget teed, kuidas rohkem avastada ja teadmisi saada. Nad on olnud saab loodust alistada vaid talle alludes (ld ntra parendo vincitur). kas empiirikud (kr empeiria `kogemus') või dogmaatikud (kr dogma Kaks eesmärki ­ teadmised ja mõjuvõim looduse üle ­ langevad `arvamus, õpetus') ehk ratsionalistid (ld ratio `mõistus'). Empiirikud seega ühte: ilma teadmisteta ei saa olla mõjuvõimu. Inimtunnetuse koguvad vaid fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles eesmärk ongi avastada nähtuste põhjusi ja seaduspärasusi. Tõeline
7 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
teadmine seisnebki selles, et me tunneme põhjusi ja Kõigepealt tuleb täita juuresoleva tabel, st leida näiteid asjadest või seaduspärasusi, mida Bacon nimetas vormideks . Märkigem, et ka nähtustest, kus soojus ilmneb. Baconil on kokku 27 näidet, nende Aristoteles kasutas terminit vorm (või eidos), kuid tema puhul seas ka valguskiired (nt päikesekiired, eriti suvel ja keskpäeval), tähistas see asja olemust, mis peitub asjas eneses (just nagu mingit tuleleek, hõõrdumisega kaasnev soojus, loomad, hobuse erilist asja asjas eneses); Baconil tähistas vorm millegi väljaheited. seaduspärasust või põhjust: Nüüd tuleb täita puuduva tabel, st leida näiteid, mis on sarnased "Asi ei erine vormist teisiti, kui nähtus erineb olemusest või eelmises tabelis esitatutega, kuid mille puhul soojus ei ilmne. Sel väline seesmisest või asi inimese jaoks asjast Universumi teel sõelume välja need näited, mis soojuse puhul ei ole n-ö jaoks." (Bacon, Uus organon, lk 104.) olemuslikud, mis ei kanna endas soojuse vormi. Bacon tõi näiteks kuuvalguse, tähtede ja komeetide valguse, mis ei too kaasa soojust; Soojuse vormist rääkides rõhutas Bacon, et täiskuu ajal on pigem kõige karmimad külmad. Hobuse väljaheidete "üks ja seesama on soojuse vorm või valguse vorm ning kohta ei leidnud Bacon ühtegi vastupidist näidet, mainides, et isegi soojuse seaduspärasus või valguse seaduspärasus" (Bacon, põllule veetavas hobusesõnnikus leidub veel soojust. Uus organon, lk 114). Kolmandaks tuleb täita astmete tabel, st tuua näiteid, kus uuritav Vormi leidmiseks tuleb alustada faktide uurimisest ning liikuda nähtus (praegusel juhul soojus) avaldub erineva intensiivsusega, samm-sammult üha avaramate üldistuste poole. Siin peab olema ning teha kindlaks, kas vormi intensiivsus muutub seal samamoodi. tähelepanelik ning ei tohi kiirustada. Seetõttu ei vaja inimmõistus Baconi näited ja selgitused lähevad siinkohal juba liiga keeruliseks tiibu, et paremini kõrgemale pääseda, vaid raskust, et tõusmine ning ma ei hakka neid ümber jutustama. Lõpuks jõuab Bacon (üpris oleks aeglane, kuid järjekindel.5 raskesti arusaadaval viisil) järeldusele, et soojuse vorm on väikeste Induktsioonimeetodi rakendamine seisneb avastamistabelite osakeste kiire liikumine. Selles järelduses on Bacon väga lähedal täitmises. Neid tabeleid on kolm: juuresoleva, puuduva ja astmete tänapäevasele arusaamale temperatuurist kui molekulide keskmise tabel. Oletame, et tahame avastada soojuse vormi (see on Baconi kineetilise energia mõõdust. Teadusajaloolased on imestust enda näide) või teisisõnu: leida vastuse küsimusele, mis on soojus. avaldanud selle üle, Siin ei piisa enam ainuüksi soojade või kuumade asjade "kuidas nii juhuslikult valitud ja tihtipeale valede andmete loetlemisest, vaid tuleb kõigis soojuse ilmingutes leida midagi ühist. robustse töötluse põhjal sai Bacon üldse soojust määratleda suhteliselt nii õigesti" (Subbotin, lk 70). 5 Bacon vihjab siin tõenäoliselt Platoni tunnetusteooriale, mille järgi tiivustunud inimhing näeb ideede maailma ning ammutab seal teadmisi; kui hing muutub Soojuse vormi uurimine ei ole tõenäoliselt eriti huvitav tegevus. Küll raskeks, siis tiivad murduvad ning hing langeb meelelisse maailma, jäädes ilma võib aga igapäevaelus huvi pakkuda näiteks küsimus, milles peitub paljudest teadmistest. meeldivuse olemus (vorm), s.o millised inimesed mulle (temale,
8 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
temakesele jne) meeldivad. Sellele vastamiseks peaksime samuti omadusi: pikk kasv (2 m 57 cm), rikas, tal on auto ja ta juhib seda koostama n-ö avastamistabeleid. Oletame, et mind vaevab tõesti hästi, käib sageli kõrgemas seltskonnas, ei ole töönarkomaan. küsimus, millised mehed meeldivad ühele neiule, st ma tahan Kanname need tabelisse. selgusele jõuda, milles seisneb meeldivuse vorm (olemus), kui jutt on selle neiu maitsest. Teisisõnu tahan ma selgitada pikakasvuline seaduspärasust, millised mehed talle meeldivad, millised mitte. Ei jää muud üle, kui vajalikud tabelid koostada. rikas Milles meeldivus Juuresoleva tabelisse märgin neiule meeldivate meeste ühiseid tal on auto ja ta juhib seda hästi ei avaldu? omadusi. käib sageli kõrgemas seltskonnas ei ole töönarkomaan 1) pikakasvuline 2) huumorimeelne 3) rikas Teise tabeli järgi selgus, et need neli omadust ei saa moodustada meeldivuse vormi. Niisiis on omadused, millega võime seostada 4) sportlik meeldivust, järgmised: huumorimeelne, sportlik, tähelepanelik Milles meeldivus õrnema soo vastu, armastab lapsi. Edasi tuleks kontrollida, kas 5) tal on auto ja ta juhib seda hästi avaldub? nende omaduste intensiivsuse muutumisega muutub samamoodi 6) tähelepanelik õrnema soo vastu ka meeldivus. Juhul kui selguks, et näiteks mingi omaduse 7) armastab lapsi intensiivsuse kasvamisega meeldivus hoopis väheneb või ei muutu üldse, siis tuleb meeldivuse vormist välja lülitada ka see omadus. 8) käib sageli kõrgemas seltskonnas Praegusel juhul saaks seda tabelit ehk isegi täita, kuid jätan selle 9) ei ole töönarkomaan tegemata. Oletame, et siiski on seos kõigi nende omaduste intensiivsuse ja neiule meeldivuse intensiivsuse vahel. Seega järeldame, et neiule meeldivuse vormi moodustab järgmine Puuduva tabelisse püüan leida näiteid meeste kohta, kellel on mõni omaduste kombinatsioon: huumorimeelne, sportlik, tähelepanelik esimeses tabelis nimetatud omadus, kuid kes neiule ei meeldi. Me õrnema soo vastu, armastab lapsi. ei pea siin leidma ebameeldivate meeste ühiseid omadusi; aitab, kui leiame kas või ainult ühe näite mehe kohta, kellel on mingi Abstraktsemal ning vähem emotsioone tekitaval kujul saame esimeses tabelis märgitud omadus, kuid kes neiule ei meeldi. vastamistabelid esitada järgmiselt. Oletame, et ebameeldivate meeste juures õnnestus leida järgmisi
9 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
Avastamistabelid Uuritavate objektide omadused Lisa
1. Uuritav nähtus N ilmneb a, b, c, d, e, f, g Fran cis Baco n " Uu s o r ga n on " (1 62 0 ) 6
2. Uuritav nähtus N ei ilmne b, c, e, g XXXIX
3. Uuritava nähtuse intensiivsus N ­ a, d, f On olemas nelja liiki iidoleid, mis piiravad inimmõistust. Selleks, et muutub neid lähemalt uurida, anname neile nimed. Esimest liiki nimetame (tabelisse kanname uuritava nähtuse N ­ a, d, f sugukonnaiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks intensiivsuse muutumise ning ja neljandat teatri-iidoliteks. uuritavate objektide omaduste astmete muutumised) N ­ a, d , f XL
Iidolite mahasurumise ja minemakihutamise parim vahend on Sellest abstraktsel kujul esitatud tabelist võime teha järelduse, et muidugi tõeline induktsioon. Kuid ka iidolitega tutvumine on üsna uuritava nähtuse N vormi e olemuse moodustavad omadused a ja f. kasulik. [---]
Enam Baconi induktsioonimeetod sellist entusiasmi ei tekita kui XLI tema ajal. Nimelt leitakse, et Bacon ülehindas induktiivsete Sugukonnaiidolid tulenevad inimloomusest. [---+ Inimese mõistus on järelduste kindlust ning alahindas inimese loomingut avastuste kui ebatasane peegel, mis peegeldab asju moonutatult. tegemisel. Bacon arvas, et tema avastamismeetod annab kindlaid järeldusi ning see toimub praktiliselt mingi algoritmi järgi. Tegelikult XLII võib selles kahelda: inimmõistuse konstrueerivat, aktiivset rolli hinnatakse tänapäeval (alates juba saksa filosoofist Kantist) Koopaiidolid kujutavad endast inimeste isiklikke eksimusi. Lisaks olulisemaks kui Baconi ajal. Nimelt eeldab isegi lähteandmete eksimustele, mis on omased inimsoole tervikuna , on igaühel veel otsimine ja leidmine mõistuse aktiivsust. Kõigepealt peab olema oma koobas, mis nõrgendab ja moonutab valgust. See tuleneb kas mingi idee või oletus selle kohta, milliseid andmeid ja kust üldse igaühe erilistest sünnipärastest omadustest või kasvatusest ja tuleb otsima hakata. Soti filosoof Hume seadis aga kahtluse alla, kas induktiivsete meetodite alusel üldse saab mingeid kindlaid järeldusi 6 teha. , a. ­ , 2- a. 2. a, 1972, lk 18­26.
10 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
vestlustest teiste inimestega või raamatute lugemisest ja väited selle kohta, et taevakehad liiguvad mööda täiuslikke autoriteetide mõjust või erinevast hingelaadist, mis tingib erinevaid ringjooni. [---] muljeid. [---] XLVI XLIII Inimmõistus püüab leida kõiksugu kinnitusi ja tõendusi seisukohale, On olemas veel iidolid, mis tulenevad inimeste omavahelisest mis ta kord omaks on võtnud. Milline ka poleks vastupidist seotusest ja kooselust. Võttes arvesse nende päritolu, nimetame tõendavate faktide jõud ja arvukus, ei märka mõistus neid või siis neid turuiidoliteks. Inimesi ühendab kõne. Sõnu kasutatakse aga hoidub neist. [---+ Selline on peaaegu kõigi ebauskude alus ­ nii lihtrahva arusaamise kohaselt. Oskamatu ja rumal sõnade astroloogias , unenägudes, uskumustes, ettekuulutustes kui ka muus kasutamine risustab mõistust. Siin ei aita määratlused ega sarnases. [---] selgitused, millega on harjunud relvastuma õpetatud inimesed. Sõnad otse ahistavad mõistust, segavad kõike ning tekitavad LIII lugematul hulgal tühje vaidlusi ja targutusi. Koopaiidolid tulenevad eri inimeste hinge ja keha omadustest, XLIV samuti kasvatusest, harjumustest ja juhustest. Kuigi see iidolite liik on väga mitmekesine ja arvukas, pöörame tähelepanu siiski neile, Lõpuks on olemas veel iidolid, mis tungivad inimese hinge erinevate mis nõuavad erilist ettevaatlikkust ning on võimelised kõige enam filosoofide dogmade ja ka valede tõestusviiside kaudu. Me mõistust rikkuma ja risustama. nimetame neid teatri-iidoliteks, sest leiame, et kuipalju on omaks võetud või leiutatud filosoofilisi süsteeme, niipalju on lavastatud ja LV esitatud komöödiaid, milles kujutatakse väljamõeldud ning kunstlikku maailma. [---+ Mõistuse kaitsmiseks tuleb nimetatud Kõige suurem ja põhjalikum inimeste erinevus filosoofia ja teaduste iidolitest rääkida lähemalt ja täpsemalt. suhtes seisneb järgmises: ühed inimesed märkavad asjades valdavalt erinevusi, teised sarnasusi . [---] XLV LVI Inimmõistusele on omane eeldada asjades rohkem korrapärasust ja sarnasust , kui neis leida võib. Sellele vaatamata, et looduses on Ühed inimesed austavad kõike iidset , teised aga eelistavad uudsust. palju kordumatut ja eripärast, mõtleb ta välja paralleele, vastavusi Kuid vähesed suudavad olla mõõdukad, et mitte kõrvale heita seda, ja suhteid, mida tegelikult olemas ei ole. Sellest tulenevadki näiteks mis on väärtuslikku vanas, ja mitte hoiduda sellest, mis on
11 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
väärtuslikku uues. See toob suurt kahju filosoofiale ja teadustele. *-- -]
LIX
Kõige rusuvamad on turuiidolid, mis tungivad mõistusesse koos sõnade ja nimedega. Inimesed usuvad, et nende mõistus valitseb sõnade üle. Kuid juhtub ka nii, et sõnade jõud on mõistuse vastu. *-- -+ Õpetlaste vaidlused muutuvad sageli vaidlusteks sõnade ja nimede üle, kuid mõistlikum oleks (matemaatikute tava ja tarkuse kohaselt) alustada just määratlustest ning luua sõnade ja nimede kasutamises kord. [---]
12