Õppimine ja mälu, referaat (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Õppimine ja mälu
Referaat
Malle Lattik
10B
Tallinn 2010
Õppimine
Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus . Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud enesearenduse instinkt, mis paneb meid huvi tundma kõige vastu meie ümber. Väga palju mõjutab arengut jäljendamise nähtus ehk looduse poolt kaasa antud vajadus jäljendada vanemaid ja oma liigi autoritaarsemaid esindajaid.
Emakeelne kool on õpetamisel erilise tähtsusega, sest õppimisel on oluline mõisteline külg. Just emakeele nüansiline rikkus võimaldab meil õppida sügavuti. Eestis on kahjuks üle tähtustatud õppimisega seotud pärilikkuse tegurid, mis pole meie poolt mõjutatavad. Siiski on uuringud tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on just laialt levinud lähenemine. Rohkem peaks mõtlema sellele, et ise muutuda arukamaks. Kindlasti tuleks panna laps asutusse, kus kasvatajad tema arendamisega tegelevad. Uuringud on näidanud, et need, kes on ühe aastaselt lastesõime pandud on edukamad kui need, kes on kodus kasvatatud . Tihti pole lihtsalt vanematel aega oma lapsega nii palju tegeleda. Õppimine oleneb tihti sellest, milline sa iseloomult oled. Tugeva närvisüsteemiga inimestel jääb materjal paremini pähe, kui teistel. Siiski tahtlikul meeldejätmisel on reeglina edukamad intertse närvisüsteemiga inimesed. On tähele pandud, et nad pööravad rohkem tähelepanu ülesande eelnevale tundma õppimisele. Inertsid lähtuvad varasemast planeeringust, ka kehtestatud reeglitest. Labiilsed inimesed töötavad aga kiiremini mäluliste ülesannete puudumisel. Arvatakse, et nad suudavad kiiremini läbi töötada neile tulevad infot. Samuti on nad võimelised kiiremini ümber lülituma ja proovima erinevaid lahendusvariante ning võtteid. Katseeksitus meetodiga õppimine on õppimine, kus otsitakse lahendusi millegi tegemisel selle asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim kogemused ja seosed, mida suudetakse luua.
Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. 24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde.
Mälu
Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada , säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja , mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna vigastamisel häiruvad inimese liigutused, teise koha vigastamisel nägemine või kuulmine , jne. Mälul niisugust kindlat asukohta ei ole. Ajuoperatsioonide ajal on tähele pandud, et mälu nõrgenemine ei sõltu sellest, milline peaaju osa ära lõigatakse, vaid eemaldatava osa suurusest . Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me harilikult arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased arvavad , et keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi.

• Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik “ühest kõrvast sisse, teisest välja”. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt . Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde.
  
• Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad . Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast.
  
• Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu . Suurel osal inimestest on aga
  
• Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu .
  

Eristatakse veel kahte suuremat meeldejätmise vormi:

• Tahtmatu meeldejätmine – palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi .
  
• Tahtlik meeldejätmine – toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine.
  

Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele inimesele sündimisel kaasa antud. Halb mälu on arenemata, kasutamata mälu. Mälu arendamise üheks eelduseks on tähelepanuvõime arendamine. Mida paremini õnnestub tähelepanu koondada õpitavale ainele, seda kergemini jääb see meelde. Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Aga kes ei tahaks saada tugeva tahtejõuga inimeseks ? Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi. Teadlased jälgivad inimese arengut. Viimaste aastakümnete jooksul on lapsed ja noorukid hakanud kiiremini arenema. Praegused 13-aastased koolipoisid ja -tüdrukud on keskmiselt 6 - 7 cm pikemad kui nende eakaaslased 30 aastat tagasi. Ka paljud elundid arenevad kiiremini, kuid kolju mõõtmed on jäänud endiseks. Inimese aju ei ole muutunud suuremaks . Ega seda ole vajagi, sest aju tegevus võib täiustuda ka, ilma et ta suureneks. Pealegi on ilmne, et seni ei ole me suutnud kasutada kaugeltki kõiki neid võimalusi, mis ajus olemas. Aga me peame püüdma seda teha. Pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine ). On teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. Nt jaotada luuletuse õppimine mitmele päevale. Subjektiivne korrastatus – inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega
Mälu osa õppimisel
Mälu on igasuguse vaimse tegevuse alus. Ameerika psühholoog Donal A. Norman on väitnud, et mäletamine tähendab edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Mitte mäletada – tähendab, me ei tule toime mõnega neist ülesannetest. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Väga oluline omandamise on esmase mälu tegevus, kus otsustatakse, milline info on oluline. See mis esmase infoga tehakse, mõjutab tugevasti meie võimet tulla tema juurde tagasi ja teda hiljem vajadusel kasutada. Õppimine kui tegevus vajab õppijalt aktiivset hoiakut ja osalemist protsessis. Õpiku või raamatu lugemine õppimise eesmärgil vajab lugeja poolt loetu mõtestamist ja sellest aru saamist. Väga raske on õppida, kui sa oled erutatud või ärritunud olekus. Tuleb meeles pidada, et omandamine on häiritud kui meie vaateväljas on midagi põnevat, kuuleme hääli, tunneme lõhnu jne. Osad inimesed suudavad ennast välja lülitada, kuid siiski peaks leidma endale õppimiseks häirimatu paiga. Mälu liigid:
Protseduurimälu on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Ta on püsiva iseloomuga ja pole seotud tunnetusega. ( kirjutamine, jalgrattaga sõitmine) Protseduuriline mälu nõuab õigete töövõtete õpetamist, kuna ümberõppimine on keeruline ja pikaajaline. Kui õiged oskused omandatud, siis vilmuste kujundamisel kasvab ka sooritamise kiirus.
Sensoorne mälu — aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.
Lühimälu – säilitab informatsiooni lühikeseks ajaks sellele üsna juurdepääsetaval kujul. Info säilub mälus mehhaanilise kordamise teel, mil infot hoitakse õppija vaateväljas. See info, mis lühimälu perioodil unustatakse on igavesti kadunud ehk seda pole võimalik taastada. See tähendab, et info tuleb uuesti vastu võtta. Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine. Et õpilane saaks materjalist paremini aru on see õpetaja töös eriti oluline. On väidetud, et õpitava üle diskuteerimine võib tõsta omandamist 70%-ni ja konkreetsete situatsioonide lahtimängimine kuni 90%-ni. Ainult materjali läbilugemine on õppimise seisukohalt väheefektiivne. Eriti hea oleks, kui loetu üle saaks kellegagi mõtteid vahetada ja vaielda. Nii suureneks oluliselt püsimällu jääva materjali hulk..
Pikaajalist mälu – kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi
Pikaajalises mälus on veel erinevaid mälu liike:
Semantiline mälu on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. Säilitab inimeste teadmisi faktide, sümbolite,valemite jne. kujul ümbritseva maailma kohta. Kujundliku mälu aluseks on nägemistaju ning ta maht on hiiglaslik. Arvatakse, et siis jääb materjal paremini meelde. Siiski on olemas erinevaid inimesi. Osa inimesi pole kujundlikult peaaegu üldse võimelised mõtlema, teised ei suuda ilma kujunditeta mõelda. Just arusaamise tasandil on nägemisel väga suur tähtsus.
Episoodiline mälu – kus säilivad andmed inimese enda elus aset leidnud sündmuste kohta. Episoodiline mälu on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise
komponendina isiklikke kogemusi ajas.
Püsimälu – info säilub aastakümneid ning selle maht on hiiglaslik. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga.
Oluline on informatsiooni salvestamisel ka esmataju. Esmatajus uut materjali võetakse vastu esmakordselt ning emotsionaalselt. Kui uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei paku huvi või ei meeldi, siis seda mällu ei salvestata.
 Kasutatud kirjandus:

http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.ht m

http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html

Peep Leppik „Õppimine on tõesti huvitav“

ÄLU
Sissejuhatus
Haridus on väga oluline iga inimese elus. Siiski koosneb edukas õppimine paljudes nüanssidest. Tihti peitub probleem just hoiakutes ja eesmärkides. Kas ma tahan õppida? Milleks mul on vaja õppida? Kas mul on targaks saamiseks nii vaja palju vaeva näha? Mis on mu eesmärk? Kas ma soovin ennast targana tunda? Selliseid küsimusi võib esitada lõputult. Iga inimene otsustab ise, mis on tema jaoks prioriteed ja mis mitte. Selles referaadis tutvustan lühidalt õppimise ja mälu maailma. Valisin selle teema, kuna see on minu elus hetkel väga aktuaalne .
Lõppsõna
Selle referaadi eesmärk oli tõestada, et õppimine ei ole nii raske, kui on olemas kindel meetod. Iga inimene peab ennast ise analüüsima ja mõtlema, kuidas tal kõige paremini uus informatsioon meelde jääb. Sain ise samuti targemaks ja panen edaspidi kindlasti rohkem tähele, kuidas õpin.