Pelgulinn ja Pelguranna (0)

Q: Kust sai Pelguranna asum oma nime?

Vastus leiad õppematerjalist: Pelgulinn ja Pelguranna

Q: Kust sai Pelgulinna asum oma nime?

Vastus leiad õppematerjalist: Pelgulinn ja Pelguranna

Tallinna Tehnikakõrgkool - Arhitektuur - Arhitektuuri ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kust sai Pelguranna asum oma nime?
Kust sai Pelgulinna asum oma nime?

Pelgulinn ja Pelguranna

Kirjanduse põhjal ajalooline ülevaade linnaosa kujunemisest.

Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte.

Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga.

Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings".

Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne....
Pelguranna
Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna , Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2.
Kust sai Pelguranna asum oma nime?
Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi.
Elanikkond
Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta.
2016 . aastal moodustasid 0–17 aastased asumi elanikkonnast 12–17%,
üle 68–aastased moodustasid 10–19%.
Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 18–49%
Pelguranna asumi tänavad.
Asumi mitme tänava nimi on inspireeritud lähedal asunud Balti Puuvillavabrikust, nagu Kangru tänav, Ketraja tänav ja Lõime tänav. 1990ndatel asendati mitmed nõukogudeaegsed tänavanimed eestipäraste nimedega. Uued tänavanimed olid seotud tuulte ja rannaalade temaatikaga, mis avalduvad sellistes nimedes nagu Kari tänav, Madala tänav, Tuulemaa tänav jm.
Pelguranna ajalugu
19. sajandi alguse linna vaadetelt on näha, et praeguse Pelguranna asumi alad olid tollal kasutusel peamiselt karjamaana. Praegusest asumist ehitati 1914. aastal läbi kitsarööpmeline raudtee Peeter Suure Merekindluse jaoks. 1917. aastal ehitati praeguse Pelguranna alale Peeter Suure Sadama 10 suurt kütusemahutit.
Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad.
Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki, millest esialgu plaaniti luua vangilaager, kuid tegelikkuses kolisid sinna saksa sõdurid. Sõja järel paigutati samadesse barakkidesse saksa sõjavangid.
Tõeline nõukogude ehitusbuum läks Pelgurannas lahti paar aastat pärast sõja lõppu, kui tuli kiiresti lahendada kroonilist eluruumide puudust linnas. Lõime tänav ja selle lähiümbrus annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Mere äärde kavandatud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäid õnneks välja ehitamata. Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne.
Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Šumovski Pelguranna detailplaneering . 1959. aastal valmis uus planeering , mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hruštšovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9-korruselised telliselamud.
Tänapäevane elukeskkond
Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest , mis vanemas osas on 2–3-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9– ja 14-korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne.
Pelgulinn
Kust sai Pelgulinna asum oma nime?

Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas sooritatud kuritegude pärast või vaenuvägede eest.

Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks Peetri kihelkonnas asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed , kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema.
Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel 1930-ndal tajuti nime sageli halvustavana.
Pelgulinna ajalugu
19.sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast.
Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölis agulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud
“RAUDTEE MILJÖÖ VORMIJANA” Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas Tallinna–Peterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi , Härjapea, Heina ja Õle tänav.
Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool.
Esimesed tänavad
9 Esimest tänavat. Esimesed nimed seostatud Albert Koobaga, kellele kuulusid seal suured maa-alad, ning edaspidi tema tuttavate järgi. Nõukogude aja algus poolel käsitleti puu majade piirkonda kodu rajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda. Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teiselt Roo tänavaga.
Oma Kolde majad
Tallinna linnavolikogu 1922.a. otsusega anti Pelgulinna taga asunud vabad linnamaad ehitusühingule ''Oma Kolle '' Arhitektid H. Johanson ja Eugen Habermann projekteerisid Kolde tänavale kaheksa 2-korruselist elumaja . Lisaks ehitati 1930. a. arhitekt J.Pikkovi projekti järgi viis 2-korruselist elamut Ristiku tänavale.
''Oma Kolle'' ei olnud mitte ainult ehitusühing, vaid ka kõiki elanikke koondanud ühing, mille juhatuse ruume kasutasid ''Oma Kolde'' naiste käsitööring, Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts ning spordiselts '' Visadus ''. Nende seltside tegevuses oli ''Oma Kolde'' liikmetel kaasa öelda kaalukas sõna. Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja haljasalad . Näiteks aukliku ja roopalise sõiduteega Kolde tänava parandamiseks ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate, sillutas parkettkividega hoovist tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena.
Omaaegne Kolde tänav valmis 1924. a. See ulatus kaubajaamast Ristiku tänavani. Kaks aastat hiljem kui hakati korrastama Stroomi randa rajati sealtsamast Ristiku tänavalt randa viiv Kolde puiestee. 1958. a. liideti mõlemad üheks Kolde puiestee nimeliseks tänavaks.
Hipodroom
1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom. Selle territooriumi endisest hoonestusest säilis kuni 1944. aasta 9. märtsi pommitamiseni puidust suverestoran, mida on näha ka postkaardil. Hipodroomi maa-alale rajati ligi 1 km pikkune võiduajamise ringtee, vajalikud hooned ning tribüünid umbes 7000 pealtvaatajale.
Tallinna Hipodroom on Baltimaades ainus. Käivad aga kuulujutud hipodroomi likvideerimisest või üleviimisest linnast välja ning selle asemele elumajade ehitamisest.
http://g2.nh.ee/images/pix/ef6865747fb7c6680c-74651459.jpg
Kolde tnv. Enne II maailmasõda
Piirkonna Kolde tänava aedlinnastiilist lähtuv hooneehitus arenes tänu soodsale ehituslaenule 1920. aastail. Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu Oma Kolle ja Maisi tänava linnateenistujate elamud .
Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest.
Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Ristiku tänava (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. 27. augustil1930 võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (tänapäeval Vaniku), 18. septembril 1931 Sõmera ning 26. oktoobril 1932 Muru (tänapäeval Auna), Orase, Söödi, Taime ja Aru tänava hooned.
Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas 22. aprillil 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma pööninguni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit .
1939. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti , millel paiknes 545 elumaja. Tüüpilised olid 1–2 majaga kinnistud . Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus. Osa krunte olid päris tühjad, osa kasutati aiamaana. 1939. aastal valmis ka Peeteli kirik .
Hipodroom
1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom. Selle territooriumi endisest hoonestusest säilis kuni 1944. aasta 9. märtsi pommitamiseni puidust suverestoran, mida on näha ka postkaardil. Hipodroomi maa-alale rajati ligi 1 km pikkune võiduajamise ringtee, vajalikud hooned ning tribüünid umbes 7000 pealtvaatajale.
Tallinna Hipodroom on Baltimaades ainus. Käivad aga kuulujutud hipodroomi likvideerimisest või üleviimisest linnast välja ning selle asemele elumajade ehitamisest.
Nõukogude aeg
Pelgulinna miljööga haakuvad ka 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate algul ehitatud elamud Ristiku tänava lõpus ja Rukki tänava piirkonnas.
Mitmed asumi piirkonnad said tugevalt kannatada 1944. aasta pommitamise käigus. 1950. aastatel ehitati Nisu ja Kaera tänava kanti hulgaliselt 2-korruselisi elumaju ning asumisse loodi Kalinini rajooni kolhoositurg.
Kalinini rajooni kolhoositurg tegutses hilisema Mööblimaja kohal ligi 30 aastat .Praeguse Mööblimaja kohal asus 1947. aastast kuni 1976. aastani Kalinini rajooni kolhoositurg. Turg rajati 1944. aasta pommitamisel tühjaks jäänud maale. Algusest peale saatis ettevõtmist ebaedu .
Kohta piirasid alati noortekambad ja joodikud . Liikusid 30 pealised kambad , kes kõik tahtsid sulle kruvikeerajat müüa. Isegi kui raha ei olnud, ikka said.
Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime.
1953. aastal sai valmis Pelgulinna haigla vanem osa. Haigla sai uue 4- korruselise peahoone 1964. aastal. Pelgulinna sünnitusmaja valmis 1970. aastal.Nõukogude ajast pärinevad korrusmajad ning avalikud hooned jäävad peamiselt laia Sõle tänava äärde. Viimastel aastatel on väga palju ajalooliselt põnevaid ehitisi renoveeritud ning rajatakse ka uusi.
Juba 1957. aasta tehti Tallinna linna tasandil katset kodukaunistamise traditsiooni taastamiseks.1959. aastal toimus esmakordselt võistlus parima üürimaja aia selgitamiseks. Võistlusest võttis osa 60 nn kommunaalmaja. 1960. aastal osales sellel võistlusel 123 maja ning kuue parimaks tunnistatud maja seas olid kolm Pelgulinnast. Vaatamata enam kui kakskümmend aastat kestnud nõukogude võimule, valitses 1960. aastate I poolel veel küllaltki tugev eestiaegne mentaliteet , ning samal ajal isegi lammuatai hooneid tuletõrje ligipääsu saavutamiseks
Kolde majad
Kolde pst
Pelgulinna tänavad
Lõime tänav
Sõle tänav
Pelgurand
14 korruselise korterid Pelgurannas
4 korruselised korterid
Pelguranna uus arendus
Kolde puiestee 5-korruselised Hruštšovkad
Piirkond on küllaltki vaikne ja mõlemat piirkonda täidavad mitmed pargi alleed. Ruumi on nii kergliiklejale kui ka ühissõidukile. Tänavad on enamuses laiad . Väiksemad tänavad on Pelgulinna elamurajooni kinnisemad tänavad. Puhkealasid on palju, kuna Pelguranna asumi alla jääb lausa Stroomi rand. Turvalisuse poole pealt ütleks, et Pelgulinn tundub turvalisem. Samas on Pelgurannas lausa politseijaam.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

teague Õppematerjali autor

Pelgulinna ja Pelguranna ajaloost. Üldisest ja praegusest situatsioonist.

Kasutatud allikad

https://g2.nh.ee/images/pix/ef6865747fb7c6680c-74651459.jpg

Sarnased õppematerjalid

pptx

Pelgulinn ja Pelgurand

Pelgulinn Pelgurand TTK 2018 PELGULINN Pelgulinna asum asub Põhja-Tallinna linnaosas Elanike arv 16 003 (2016.a) Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km Pelgulinn <1920 Pelgulinn sai nime pilke tähenduses Asumi arengut kiirendas Tallinna Peterburi raudtee rajamine 1869 ja Sitsi mäele rajatud Balti Manufaktuur Pelgulinn on läbi aegade jaotatud teiste linnaosade vahel kuuludes Tallinna I ja IV eeslinna 1916 kuulus linnaosa V linnajakku Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal Pelgulinn 1920-1940 1922 sai ehitusmaad Kolde tänavale maad ehitusühing "Oma Kolle" 1923. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku 1929. ehitati Tallinna hipotroom 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja 1939 toimus suur tänavate ümbernimetamine

Arhitektuuri ajalugu

docx

Kodukoha Riskianalüüs

Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare asumis elab ligi 600 elanikku. Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates 1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned

Riski- ja ohutusõpetus

pdf

Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi analüüs

kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus ja reovee probleemid ja kuidas mõjutab transport ning turism elukvaliteeti. 2. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Põhja-Tallinn on Tallinna halduslinnaosa ning asub Tallinna lahe ääres, linnaosa piiridesse mahub umbes 45% Tallinna merepiirist. Linnaosa on jagatud üheksaks naabruskonnaks : Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinn, Pelguranna ja Sitsi. Linnaosa pindala on 17,3 km2, elanikke 59 846, millest 32 923 on naised ja 26 933 mehed, asustustihedus 3 933 elaniku ruutkilomeetri kohta. Rannajoon on 20 kilomeetrit pikk ning seal paikneb Tallinna 16-st meresadamast 11. 3 Joonis 1. Tallinna linnaosade kaart, väljatoodud Põhja-Tallinn Põhja-Tallinnas on kolm piirkonda, mis on ajaloolilselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt omapärased : Kalamaja, Kopli, Pelgulinn

Kategoriseerimata

docx

Tallinn turistidele

Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................................ 6 4.1.1Haridus ja kultuu

Eestimaa tundmine

doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib ?

Ajalugu

docx

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224...............................................................................................................................7 1224-1558.......................

Kultuurid ja tavad

docx

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise

Geograafia

pdf

Abja-Paluoja

Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ........................................................

Eesti asustuse kujunemine

Rohkem sarnaseid