Dhammapada (0)

Dhammapada
Koostaja : Raivo Kaer , TLÜ 2009
Budism tekkis rohkem kui 2500aasta eest, eestis loodi Budsimi Instituut 2002a.
Dhammapada on mahult väike tekst, mis kuulub “Tipitakassse” (paalikeelne pühakirjakogu). See on ühe koolkonna - theravaada - pühakiri. Lisaks paalikeelele on pühakirju hiina ja tiibeti keeles. Dhammapadas on kokkuvõtlike esitusi seletatud afroismilaadsete mõttesalmide kujul.
¤ Dhamma - tähedab kõige üldisemalt Buddha õpetust, seadmus; samuti iga lõiku, üksikut mõtet, sõna jne.
¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne.
Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla “Budhha mõttesalmide jada”. Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud.
¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi
¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete
Budismis on ihu, jutt ja meel.
¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol.
¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused
¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja
¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu
¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus , õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine .
¤ Õige kaitse alla minek - nn “budistliku usutunnistuse ” omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla
¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - “rahusus” ja “ rahulikkus ” - esimene keskendumine mingile objektile , teine selle objekti igakülgset uurimist .
¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa.
¤ Kollane rüü - munga rõivastus
¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks.
¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele
¤ Lõputegija - Mara epiteet
¤ Maghavat - “võimekus”, veedade peajumala Indra üks nimetusi
¤ Maja - janudest solute inimisiksus
¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse
¤ Meelemürgid - virgumise takistused
¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine
¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest
¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste
¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued
¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend
¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad
¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana
¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana
¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk “mina” olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on iha kelada kuju omava olendina, iha elada kujuta olendina, upsakus, käsritus, nõemdus. “Viis”, mida peab kujundama, armastama on usk, tarmukus, tähelepanelikkus, keskendumine ja mõistmine. “Viis”, millest munk on vabanenud on himu, vihkamine, uhkus, nõmedus ja väärvaated.
¤ Virgumise koostisosad - meetutusvõime, seadmuste uurimine , tarmukus, rõõm, usaldamineeee, keskendumine ja võrdne suhtumine kõigisse.
Väärikas e arhat - tema teod ei kanna enam ei positiivseid ega negatiivseid vilju.
Dhammapada osad:
1. Paarid
2. Hoolivus
3. Meel
4. Lill
5. Rumal
6. Tark
7. Väärikas
8. Tuhat
9. Patt
10. Vägivald
11. Vanadus
12. Ise
13. Maailm
14. Virgunu
15. Õnn
16. Meeldiv
17. Viha
18. Kõnts
19. Seadmuse järgija
20. Tee
21. Mitmesugust
22 Põrgu
23 Elevant
24 Janu
25 Munk
26 Vaimulik