Stilistika ja reklaamtekst (0)

1. loeng
Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu . Stiiliõpetus ehk stilistika . Isikustiil, funktsionaalstiil
Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik , floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin.
Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka.
Stiilimõiste kujunemisloost
Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks )
„Tal on hea sulg “ – kirjutaja omapära
Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus
Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa.
Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos , eetos ja paatos .
Logos (kr k logos – sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) – õige mõtlemise seadused ja vormid.
Eetos (kr k ēthos – komme, harjumus, olemus, karakter , meelelaad) kõneleja isiklik mõju kuulajale. Paatos (kr pathos – kannatus, läbielamus) mõjutamine, apelleerimine tunnetele.
18. sajandil muutus stiili tähendus: kirjaliku kõne iseloomustusest → üldise tähendusega kategooria „väljendusvahendite ühtsus“ (hakati kasutama kujutava kunsti, muusika, rõivastuse, mööbli jm kohta; tänapäeval inimtegevuse kõikvõimalikes valdkondades: spordis , käitumises, juhtimises, töös → tegevuse omapära). Sõna maht suureneb oluliselt, pole enam kitsalt väljendusvahendite iseloomustus.
19. sajand – kujunes stilistika kõnekunsti abiõpetusest omaette keele- ja kirjandusteaduse haruks, nimelt langeb teaduslik raskuspunkt just stiilianalüüsile
Stiiliõpetus ehk stilistika
Stiil algab väljenduse silmatorkamisest tavapärase taustal. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest.
Mitmetähenduslik suhtlus ( ambivalentne ). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus , et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema.
Kommunikatsiooni e suhtluse ühendav funktsioon avaldub siis, kui muretsetakse kanali olemasolu ja toimimise pärast.
Stilistika on õpetus keele stiilidest
Stilistika on sõnameisterlikkuse teadus ja tegelik õpetus, mille järgi omandame asjakohast ning ilmekat väljendusoskust kõnes ja kirjas.
JAGUNEB:
Keeleteaduslik stilistika uurib eri eluvaldkondade stiilide ehk funktsionaalstiilide toimimist ja suhteid hiidsüsteemis.
Kirjandusteaduslik stilistika uurib kirjanike isikustiile, voolu- ja žanriliike.
Grammatika õpetab keele õiget kasutamist, stilistika õpetab ilmekat ja otstarbekat kasutamist.
ametlik stiil ↔ Tuglase stiil
Isikustiil, funktsionaalstiil LÜÜMIK
Stiil on kõneolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis.
Stiili tunnused: sõnavalik, sõnade ühendamise viis, fraasi- ja kujundikasutamine, lausestus, (grammatiline vormistus).
Individuaal - ehk isikustiil
Funktsionaalstiil- tähtis kasutusvaldkond
kirjaniku stiil
argistiil – kontrollimatu, kasutatakse erasuhtluses
ametlik stiil – keeleliselt kontrollitud , normidele vastav, mõeldud suurele auditooriumile.
teadusstiil – nõuab täpsust, ühemõttelisust, eesmärk teadmisi edastada.
ajakirjandusstiil – informatiivne, lugeja suunamine
ilukirjandusstiil – koondab kõikide stiilide tunnuseid. Tekst võib olla mitmetähenduslik, lubatakse eirata keelenorme, ainuke, mis mõeldud inimeste esteetiliseks mõjutamiseks
Kuhu paigutub reklaamtekst ?
Reklaam ühelt poolt avalik tarbetekst, järelikult keelesiselt korrektne , ühemõtteline, teiselt poolt kunst, st aktsepteerib vabadusi
Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest.
Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema.