Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Isikunimetustest eesti fraseoloogias (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT
EESTI KEELE OSAKOND


ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS
Referaat

Marie Udam
Juhendaja Eva Velsker

Tartu 2012

SISUKORD


1.
Vasakule Paremale
Isikunimetustest eesti fraseoloogias #1 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #2 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #3 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #4 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #5 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #6 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #7 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #8 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #9 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #10 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #11 Isikunimetustest eesti fraseoloogias #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marieudam Õppematerjali autor
Referaat teemal \"Isikunimetustest eesti fraseoloogias\"

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias

Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte.......................................................

Akadeemilise kirjutamise alused
thumbnail
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata;

Matemaatika ja loogika
thumbnail
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

Õigus



Kommentaarid (1)

kunks93 profiilipilt
kunks93: Väga kasulik
15:19 02-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun