TARTU
ÜLIKOOL
EESTI
JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT
EESTI
KEELE OSAKOND
ISIKUNIMETUSTEST
EESTI FRASEOLOOGIAS
Referaat
Marie Udam
Juhendaja Eva Velsker
Tartu
2012
Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte.......................................................
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata;
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
Kõik kommentaarid