Modernism, dadaism, Sürrealism (0)

Modernism Sõna tuleb prantsusekeelest „moderna“ mis tähendab uudset ja on 19. ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism . Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus. Tähtis koht on mälestustel ja hetkeseostel. Romaanid on tavalugejale raskesti mõistetavad. Sündmustik on sageli ebareaalne . Aja ja ruumi suhted tavatähenduses mõistetamatud. Teostes puudub ühtne järjepidev tegevuse arendus.
Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 – 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi -müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid , ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
Tunnused:
* mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
* agressivne suhtlemine publikuga
* provokatsioonid
* luule visuaalse külje tähtsustamine
* kõlaefektidele rajatud luuletused
* automaatkirjutamise rakendamine
* dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Kesksed sürrealistid (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon (Salvador Dalí).
Marcel Proust (1871-1922) Sündis Pariisis rikkas kodanlikus peres. 1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks. Sekkus Dreyfusi afääri. Sealt on ka ta päris palju ainet loominguks saanud. Kannatas astma all. Pärast ema surma 35-aastaselt loobus salongi elust ning sulges ennast korkvooderdusega tuppa, et kirjutada “Kadunud aega otsides “ . 1913 avaldas mees teose oma kulude ja kirjadega. Proust kirjutas enda läbielatud sündmusi. Lõi läbielatud aega emotsionaalse ja initiimse mälu kaudu. Tähtsad olid meelelised muljed, aistingud , taju ja seosed.
Tähtsamad teosed: „Kadunud aega otsides“ ja selle erinevad osad näiteks „ Soodom ja Komorra“
„Kadunud aega otsimas“ Koosneb 7-st osast 1. Swanni poolel 2. Noorte õitsvate varjus 3. Guermantes´i pool 4. Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg
Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega . Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana . Marcel ei taha Albertinest Swanni tütrest loobuda . Teos räägib siis kuidas mees naist jälitab ja teda vangis hoiab jne. Teos lõppeb sellega et Marcel tunneb jälle seda lapsepõlve headusaja tunnet .
Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks. Virginia alustas realistliku kirjandusega. Põõrangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan „Jacobi tuba“ Romaanis „ Kew Gardeles“ nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal kritiseeris naine vanemat luulet ning temast sai uue modernistliku romaani läbimurde kehastaja. Ta oli ka hea essist ning ka sisemonoloogid olid tema teostes olemas. Virginia tegi enesetapu depressiooni ja peavalupiinade pärast.
Kuulsamad teosed: „Jacobi tuba“ „Oma tuba“ „Proua Dalloway “ „Oralando“ „Lained“ „aastad“ „Tuletorni juurde“
„Tuletorni juurde“ kooseneb kolmest peatükist.Räägib Ramsayde perekonna elust. 1. peatükk „Uks“ räägib Ramsayde perekonna 6-aastase poja Jamesi plaanist minna paadimatkale saarel asuva majaka juurde, kuid see nurjub halva ilma tõttu. Autor kirjeldab tegelasi läbi teiste tegelaste silmade ning toob hästi palju kujundeid mängu. Nii ongi üks päev mahutatud 100-le leheküljele. 2. peatükk „ aeg mõõdub“ Mõõdunud on kümmkond aastat ning vahepeal on puhkenud sõda. Tragöödia on tabanud Ramsayde perekonda. Surnud on mrs Ramsay ning üks tütar ja sõja ohvrina poeg. 3. peatükk „Tuletorn“ Siin lähevad mr Ramsay James ja Cam paadiretkele tuletorni juurde. On küll paadimatk kui see o´pole enam see mis aastaid tagasi.
Põhilisteks tegelasteks on mr ja mrs Ramsay, nende 8 last, naabrid : kunstnik Lily Briseoe, kellele meeldib mr Ramsay, leskmees botaanik William Banks, vana luuletaja Carmichael jt. Tuletorn näib sümboliseerivat Woolfi romaanis elu sisemist valgust, vaimset alget – midagi sellist, mis kehastus mrs Ramsay´s. Samas on see ka teekond , millele asumine on tähtsam kui selle lõpetamine.