Kõrvemaa ja aegviidu puhkeala (0)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Eesti Maaülikool
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Kõrvemaa ja Aegviidu puhkeala
Uurimustöö
Ants Nokkur
Juhendaja Anton Kardakov
Tartu 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Üldiseloomustus 4
Looduslikud tingimused 5
Metsafond 7
Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused 7
1)Teatripiknikud 8
Kõrvemaa keskus 8

Sissejuhatus

Minu uurimustöö annab väikse ülevaate Kõrvemaa ja Aegviidu puhkealast ning puhkealal toimuvast.

Valisin selle teema, sest olen Kõrvemaal mitmeid kordi ise looduses viibinud ning soovisin natukene rohkem teada saada puhkealal kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust.

Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused.

Üldiseloomustus
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid -rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal – saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ning piknikku pidama . Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele (RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013).
Joonis 1. Matkarada Kõrvemaal
Joonis 2. Kõrvemaa kaart

Looduslikud tingimused

Kõrvemaa on mitmekesise pinnamoega metsade- järvede- ja soodega maastikuala . Mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus - ja valgustingimused ning välja on kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused ( Pohla Kodumajutus 2013 Kõrvemaa 2013).
Esineb nii karbonaatsest koresest koosnevaid oose, rendsiinadega mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Šveitsiks (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013).
Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad ), suurimad on Koitjärve raba , Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv – Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide – näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013).

Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved
Nimetus
Pindala
Suurim sügavus
Vee läbipaistvus
Taimestik
Paukjärv
8,6ha
11,1m
Väga hea
Erakordselt vaene
Kivijärv
8,6ha
2m
Halb
Vaene
Jussi Mustjärv
2ha
9,5m
Halb
Väga vaene
Metstoa Ümarjärv
1,7ha
14m
Hea
Joonis 3. Kõrvemaa raba

Metsafond
Metsasus suur – 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani.

Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased ). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud (Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013).

Joonis 3. Männimets

Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused
Kõrvemaal on võimalik osaleda erinevatel üritustel ja aega sisustada mitmete tegevustega näiteks matkamine , kultuuriõhtud ja spordisündmused lisaks veel palju kohapeal pakutavaid teenuseid.
Teatripiknikud

RMK igasuvised üritustesarjad saavad tänavusel kultuuripärandi aastal järje teatripiknike näol. Kahel korral juunis Aegviidu lähistel ja kahel korral augustis Lõuna-Eestis toimuv üritus on vahva loodusmatk, mis sisaldab metsateel toimuvaid kohtumisi erinevate tegelaskujudega, teatrietendust ning pikniku (RMK 2013 Teatripiknik 2013).
Spordiüritused

Kõrvemaal toimub igal aastal neliküritus mis koosneb neljast osast.
Lisaks neliküritustele toimub puhkealal ka palju orienteerumis- ja jalgrattavõistlusi. Toimuvad ka Kelgukoeraspordi Balti karikavõistlus.

Kõrvemaa keskus

Sportland Kõrvemaa Matka -ja Suusakeskus asub 55 kilomeetri kaugusel Tallinnast Anija vallas Harjumaal . Keskuse territooriumi piiril asetseb 12 961 hektari suuruse Põhja-Kõrvemaa „mägede”, soode ja järvedega kaetud looduskaitsealal. Fantastiline puutumatu loodus, mis on vaheldusrikkaima maastiku ja pinnasvormidega Eestis. Keskusest viie kilomeetri kaugusel asub Kõrvemaa pealinn ja kunagine kuurortlinn Aegviidu, kuhu saab kohale sõita ka rongiga . ( Kõrvemaa matka ja suusakeskus 2013 Tutvustus 2013).

Kasutatud kirjandus
RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013 [ http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala ](04.10.2013)
Kõrvemaa matka ja suusakeskus 2013 Tutvustus 2013 [ http://www.korvemaa.ee/meist/tutvustus ](04.10.2013)
Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013 [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4rva_maakond1 ](04.10.2013)
Pohla Kodumajutus 2013 Kõrvemaa 2013 [ http://kodumajutus.weebly.com/kotildervemaa.html ](04.10.2013)

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Brrr Õppematerjali autor

Üldiseloomustus
Looduslikud tingimused
Metsafond

kõrvemaa puhkeala kaitseala entsüklopeedia põhja kõrvemaa kõrvemaal suusakeskus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...................................................................................... 5 1.4 Vetevõrk........................................................................................................ 6 1.5 Mullastik......................................................

Eesti loodusgeograafia