Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade (0)

1 Hindamata
Punktid
Kõrvemaa
xxx
Tartu xxx
Kõrvemaa asend
 Pindala 3010 km2  
 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina  iidset  
metsaala
 Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa  looduskaitseala , Kõrvemaa 
maastikukaitseala  ning osa  Lahemaa  rahvuspargist
Maastiku eripära
 Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste 
pinnavormide  kooslus
 Suur  metsasus  ja  soostumine
 Esineb  mandrijää  sulamise tekkel 
kujunenud oose ja mõhnasid
Pinnamood
 33,4% on liivased tasandikud
 37,7% on  sood
 Paks  pinnakate
  Leetunud  liivmuldadega mõhnastikud:
 Valgehobusemägi 106m
 Pärnamäe 104m
Click  icon  to add  picture
Valgehobusemägi
Vetevõrk
 Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes 
või jäänukitena soodes
 Kokku on Kõrvemaal 120 järve
 Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades 
 Epu- Kakerdi  soostik
 Suurimad sood 
 Vonka soostik
 Ohepalu soo
 Suru  Suursoo
 Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla  veehoidla
Kakerdaja   raba  Epu-Kakerdaja soostikus
Mullastik
 Lõuna- ja lääneosas on  madalsoomullad
 Põhja- ja kirdeosas soomullad
 50% Põhja-Kõrvemaast katavad turvasmullad
 Vähe põllumajandusliku väärtusega muldi
Taimestik
 Suur metsasus
 Kõik metsatüübid on  esindatud
 Kaitseall olevad taimed
 Järv-lahnarohi
 Vesi-lobeelia
 Palu-karukell 
 Tuntuim  taimeliik  on mägi-lipphernes
Mägi-lipphernes
Loomastik
 Kaitse all olevad isendid
 rohe-vesihobu 
 paksukojalise jõekarbi elupaik
 Pesitsuskohaks  paljudele  linnuliikidele
  Kaljukotkas  
 Laululuik
  Kaitsealused  loomad
  Kivisisalik
 Euroopa  naarits
Rohe-vesihobu
Kõrvemaa väärtus
 Erakordne loodusmaastik
 Aktiivse loodpuhkuse piirkond
  Matka - ja loodusrajad
  Loodusvarad
Negatiivne  inimmõju
 Mootorsõidukitega liiklemine
 Metsade liigne majandamine
  Telkimine  ja lõkke tegemine
  Jussi   nõmm
 Nõukogude  Armee  õppepolügoon
Jussi nõmm
Positiivne inimmõju
 Positiivne
 RMK rajatud matkarajad ja matkateed
 Spetsiaalsed laagripaigad
 Kõrvemaa matka- ja  suusakeskus
Kultuurilugu
  Kulli  talu peremee Kulli Jüri
 A. H.  Tammsaare
 Noorte Meeste Kristlik Ühing
Aitäh tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Kõrvemaa asend
  • Slide 3
  • Maastiku eripära
  • Pinnamood
  • Valgehobusemägi
  • Vetevõrk
  • Kakerdaja raba Epu-Kakerdaja soostikus
  • Mullastik
  • Taimestik
  • Mägi-lipphernes
  • Loomastik
  • Rohe-vesihobu
  • Kõrvemaa väärtus
  • Negatiivne inimmõju
  • Jussi nõmm
  • Positiivne inimmõju
  • Kultuurilugu
  • Aitäh tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #1 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #2 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #3 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #4 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #5 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #6 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #7 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #8 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #9 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #10 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #11 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #12 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #13 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #14 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #15 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #16 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #17 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #18 Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor misise Õppematerjali autor
Eesti maastikurajooni ülevaade (esitlus) aines Eesti loodusgeograafia. Valitud maastikurajooniks on Kõrvemaa.

Sarnased õppematerjalid

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
16
docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4

Eesti loodusgeograafia
Eesti kaitsealad-referaat
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Varem asus seal sõjaväepolügon. Kaitseala pindala on 12 891 ha. 3

Keskkonnakaitse
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Klindi lähedal rohkem lood, lõuna pool karstunud paetasandikud ja moreentasandikud · Lavamaa osad on ka Pakri saared ja Osmussaar · Jõhi aluspõhjaline kõrgendik Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa · Devoni liivakivist lavamaa 40-100 meetri kõrgusel · Arvuaklt paljandeid · Iseloomulikud on ürgorud · Kõgeimad pinnavormid on mõhnastikud Kesk-Eesti tasandik · Türi voorestik · Valdavalt lainjad moreentasandikud Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa · Arvukalt oosistikke ja mõhnastikke (Paunküla ja Voose mäed) Põhja-Eesti rannikumadalik · Kõik, mis jääb panga alla sh mitmed Soome lahe saared Lääne-Eesti madalik Läänesaarte madalik · Lääne-Saaremaa kõrgustik, Kõpu kõrgustik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik · Kolga-Jaani voorestik Alutaguse madalik · Iisaku-Illuka oosidevöö Põhja-Eesti paekallas · 1200 m pikkuse Balti klindi osa Laadoga järvest Ölandini 18.09.13 Läänemeri

Eesti loodusgeograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun