Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused üldökoloogia (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ökoloogia keskkonnakaitse ja looduskaitse?
  • Millest sõltub taimede taimeosade söödavus?
  • Mis on ökotüüp?
  • Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga?
  • Kui maismaaorganismid?
  • Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik?
  • Kuidas eristada indiviidi?
  • Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme?
  • Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
  • Kui keskmise produktiivsusega kooslustes?
  • Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast?
  • Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest?
  • Miks suktsessioon peatub?

Lõik failist

Alljärgnevalt on
nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake
tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele!
Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus,
seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid.

  • Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia .
  • Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus , ökosüsteem, maastk, bioom , biosfäär.
  • Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika
  • Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos
  • Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid ( aineringe ja en voo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku
  • Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid , mullad , taimekooslused ja inimtegevuse avaldused ; maastiku str kajastab selle teket ja arengut.
  • Bioom – ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi biotsönooside kogum; võib olla nii regionaalne (nt Euraasia või Siberi okasmetsa bioom) kui ka tüpoloogiline tähendus ( bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Nimeta ja kirjelda õpikus toodud kaheksat bioomi (chaparral - vahemerelised metsad ja põõsastikud)
  • Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, s.t kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning piirkond, kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid
  • Ökoloogilise teadmise allikad.
  • ökoloogilised nähtused ilmnevad erinevas ruumilises ja ajalises mõõtkavas, avastatud seaduspärasused võivad esineda laiemalt või vaid kindla mõõtkava juures
  • ökoloogia- alaseid fakte ja arusaamu võib omandada vaatluste, välitööde või katsete käigus, samuti matemaatiliste mudelite uurimisel
  • ökoloogia toetub teadustõenditele (+ statistika rakendamisele)
  • Ökoloogia rakendamisvõimalused.
  • ökoloogid kirjeldavad oma valdkonna nähtusi ja püüavad neist aru saada, saadud teadmisi saab kasutada prognooside koostamisel ning looduslike protsesside mõjutamisel (nt liigikaitse, kahjurite & parasiitide arvukuse kontroll)
  • Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed.
  • Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks[1]. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne).
    Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
  • Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
  • Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.
  • Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele.
  • Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid .
    Konvergents
    - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike)
    organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste
    elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega.
    Konvergents
    - erineva evolutsioonilise päritoluga (e
    mittesugulaslike)
    organismide mõnede tunnuste sarnastumine
    kohastumisel ühesuguste
    elutingimustega. Tavaliselt piirdub
    konvergents väliste tunnustega.
  • Paralleelne evolutsioneerumine.
    Parallelism
    - Sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus
    sõltumatult.
    Homoloogia
    -
    Kui samast organismist on evolutsiooni käigus kujunenud
    sruktuurilt või talitluselt erinevad organid .
  • Liigitekke ökoloogilised eeldused.
    Taimede
    puhu
    l - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi
    (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained , mulla/vee pH, CO₂
    Loomade
  • Kordamisküsimused üldökoloogia #1 Kordamisküsimused üldökoloogia #2 Kordamisküsimused üldökoloogia #3 Kordamisküsimused üldökoloogia #4 Kordamisküsimused üldökoloogia #5 Kordamisküsimused üldökoloogia #6
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisiann Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Kordamisküsimused üldökoloogias

    (bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii

    Ökoloogia
    thumbnail
    13
    doc

    Ökoloogia konspekt

    1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ­ ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum ­ teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase ­ autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase ­ demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase ­ kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.

    Ökoloogia
    thumbnail
    11
    doc

    Ökoloogia kordamisküsimused

    1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.

    Ökoloogia
    thumbnail
    9
    doc

    ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

    ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.

    Ökoloogia
    thumbnail
    17
    doc

    ökoloogia lühikonspekt

    · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    thumbnail
    9
    doc

    Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused

    1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13­14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide

    Ökoloogia
    thumbnail
    36
    doc

    Ökoloogaia lühikonspekt

    Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    thumbnail
    18
    doc

    Ökoloogia lühikonspekt

    Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun