Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused üldökoloogia

Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused üldökoloogia

Kordamisküsimused üldökoloogia (0)

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on ökoloogia keskkonnakaitse ja looduskaitse?
Millest sõltub taimede taimeosade söödavus?
Mis on ökotüüp?
Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga?
Kui maismaaorganismid?
Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik?
Kuidas eristada indiviidi?
Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme?
Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
Kui keskmise produktiivsusega kooslustes?
Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast?
Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest?
Miks suktsessioon peatub?

Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele!
Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid.

Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia .

Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus , ökosüsteem, maastk, bioom , biosfäär.

Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika

Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos

Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid ( aineringe ja en voo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku

Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid , mullad , taimekooslused ja inimtegevuse avaldused ; maastiku str kajastab selle teket ja arengut.

Bioom – ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi biotsönooside kogum; võib olla nii regionaalne (nt Euraasia või Siberi okasmetsa bioom) kui ka tüpoloogiline tähendus ( bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Nimeta ja kirjelda õpikus toodud kaheksat bioomi (chaparral - vahemerelised metsad ja põõsastikud)

Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, s.t kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning piirkond, kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid

Ökoloogilise teadmise allikad.

ökoloogilised nähtused ilmnevad erinevas ruumilises ja ajalises mõõtkavas, avastatud seaduspärasused võivad esineda laiemalt või vaid kindla mõõtkava juures

ökoloogia- alaseid fakte ja arusaamu võib omandada vaatluste, välitööde või katsete käigus, samuti matemaatiliste mudelite uurimisel

ökoloogia toetub teadustõenditele (+ statistika rakendamisele)

Ökoloogia rakendamisvõimalused.

ökoloogid kirjeldavad oma valdkonna nähtusi ja püüavad neist aru saada, saadud teadmisi saab kasutada prognooside koostamisel ning looduslike protsesside mõjutamisel (nt liigikaitse, kahjurite & parasiitide arvukuse kontroll)

Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed.

Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks[1]. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne).
Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.

Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.

Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.

Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele.

Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid .
Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike) organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega.
Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike)
organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste
elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega.

Paralleelne evolutsioneerumine.
Parallelism - Sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult.
Homoloogia - Kui samast organismist on evolutsiooni käigus kujunenud sruktuurilt või talitluselt erinevad organid .

Liigitekke ökoloogilised eeldused.
Taimede puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained , mulla/vee pH, CO₂
Loomade puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, mulla/vee pH, O₂

Keskkonnategurid , nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud .
Keskkonnateguri toime graafikud:
1) normaaljaotuse tüüpi (milliste tegurite korral?);
2) tegur on letaalne vaid kõrgemate väärtuste/kõrge intensiivsuse korral (milliste tegurite korral?)
Kõrgete ja madalate temperatuuride toime taimede ja loomade elutegevusele ( talvine /öine külm ja suvine /päevane kuumus). • Strateegiad taimedel, loomadel (puhkeolek, migratsioon , taliuinak , rasvavaru kogumine, karvavahetus)

Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime.
Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad , sinikud)
Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2

Heterotroofide rühmad.
Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid , kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad.
1) lagundajad e destruendid e redutsendid (decomposers) – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened;
2) nugilised e parasiidid e (parasites) – organismid, kes elavad teistes elusolendites (endoparasiidid) või nende pinnal (eksoparasiidid) ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust;
3) röövloomad (predators), siia kuuluvad kiskjad e röövimetajad, röövkalad, röövlinnud, röövputukad; nad toituvad saakloomadest, keda tüüpilisel juhul surmavad + nt predaatorite hulka arvatakse ka seemnetoidulised (karpofaagid) ja üherakulistest vetikatest toituvad loomad;
4) taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid (≈ grazers) – elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad, algo -, mütseto-, lihheno-, ksülofaagid (e lignivoorid), füllofaagid ning fruktivoorid. Lähtume traditsioonist, mida on järginud ka Eesti ökoloogid, ja jaotame heterotroofid järgmiselt: lagundajad, nugilised, taimtoidulised, loomtoidulised ja omnivoorid.
Omnivoor – loom, kes sööb nii taimset kui ka loomset toitu.
Karnivoor – lihatoiduline; kitsas tähenduses kiskjaliste seltsi (Carnivora) kuuluv loom

Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime.
Heterotroofide puhul -( Loomad, seened, enamusbaktereid)
Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, pH, O2
Heterotroofide puhul, kelleks on loomad, seened & enamus baktereid toit, kaitsemehhanismid , O₂, (valgus)

C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele suhetele.
Taimede kehas (rakkude kestades ) on suures mahus ehituslikke polüsahhariide – tselluloosi ja hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri – ligniini . Seega on taimses massis suhe C : N kõrge, ületades sageli suhet 40 : 1. Bakterites , seentes ja loomades ületab C aatomite suhe N aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO₂, CH₄, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas . Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud , lipiidid , vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides . Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral.
C₄- taimed kujunesid C₃- taimedest kohastumusena tugeva valgusintensiivsuse, kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes ajal, kui CO₂ kontsentratsioon atmosfääris langes (arvatavalt 5..7 miljonit aastat tagasi). Kuivades ja kuumades tingimustes sulgevad taimed õhulõhed, et takistada vee aurumist. Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks teguriks õhulõhede sulgumise tõttu CO₂ puudus ning sellistes tingimustes omavad eelist C₄- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt varustada CO₂-ga ka suletud õhulõhede korral. C₄-taimede hulka kuuluvad nt mais, suhkruroog , hirss, sorgo

Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus?
Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge.
Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku

Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu.
kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad .

Kaitsemehhanismid loomadel.

varjevärvus

hoiatusvärv

mimikri

mimees - näeb välja mitte nagu elusolend vaid nagu puutükk või midagi sellist (väljaheide)

ärritavad karvad- röövikud

mürkainete kogumine kehasse toidutaimede abil

käitumuslikud: urgudesse-, kojasse peitumine, surnu mängimine, valesilmadega sähvimine

Ökoloogiline amplituud ja selle kujutamise graafikud.

Ökonišš. Põhinišš ja tegelik nišši.

Mis on ökotüüp?

Kuidas on ökoniššide kattumine seotud konkurentsiga?

Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid ?

Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik?

Populatsiooni struktuur.

Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid).

Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid .

Genet , kännis, ramet .

Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid.

Elutabelid ja nende tõlgendamine.

Levik ja migratsioon.

Selgitage keskkonna kandevõime mõistet.

Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures.

Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver.

Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme?

Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused.

Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents , mutualism , parasitism , kommensalism , amensalism; näiteid.

Kisklus , taimetoidulisus, segatoidulisus.

Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel.

Lotka -Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused.

Metapopulatsioonide teooria.

Saaklooma kohastumused kiskluse vastu.

Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu.

Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks.

Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust.

Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Põhjendage oma arvamust.

Päikesekiirgus ja FAR. Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes.
Päikesekiirgus:
1) otsene kiirgus - S;
2) hajus kiirgus - D;
3) summaarne kiirgus - Q
FAR, selle osa kogu päikesekiirgusest; lehepinna indeks (m²/m²); lehtede pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine

Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat.

Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang . Primaarproduktsioon.
Produktiivsus – ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime • etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP).
Produktsioon – toodang
Brutoproduktsioon e kogutoodang P

Produktsiooni määra väljendamise võimalused.
¤ massiühikutes või
¤ biomassis sisalduva en hulgana (džaulides või kalorites) või
¤ süsiniku massi ühikutes (gC) pindala või ruumiühiku (vee-ökosüsteemid) kohta ajaühiku jooksul (s.o kiirusena)

Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
Kõrge produktiivsus - •
1) teatud liiki troopilised vihmametsad – lisaen andjaks tuul ja vihm ; •
2) suudmelahed – jõe voolu en ja tõusuvee en - vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; •
3) haritaval maal – kütuste en ( masinad ), in-te ja loomade töö (toidust saadud en).

NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides.
ekvaatoril on NPP e puhastoodang madalam kui 90 laiuskraadidel

NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides.

Liebigi miinimumireegel.

Energiavoog põllumajanduses.
• Maa harimine (kündmine, äestamine)
• Väetamine
• Niisutamine/kuivendamine
• Sordiaretustöö
• Kahjurite tõrje
kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en)
• ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine – mulla tihenemine, haritava maa erosioon , ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine)

Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip.

Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes?

Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus.

Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis.

Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused.

Fosforiringe .

Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes.

Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus.

Elurikkuse mustrid ja gradiendid.

Liigirikkuse kujunemise mudel.

Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine.

Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses.

Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast?

Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval.

Liigikaitse põhjendused.

Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest?

Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad.

Miks suktsessioon peatub?

Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus?

Klimaatiline ja edaafiline kliimaks .

Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid.

Elurikkuse tulipunktid.

MacArthuri- Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria .
Eksamil võib vastamisel kasutada eelnevat teemade loetelu väljatrükki muutmata kujul.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 32 allalaadimist