Kisklus- rööv ja saaklooma vaheline toitumissuhe, nt toakärbes ja ämblik, nirk ja uruhiir Herbivooria- taimtoiduline loom ja taimeliigi toitumissuhe, ploomipuuja lehetäi Omnivooria- segatoidulised loomad Karnivooria- loomtoiduline loom c) Ökosüsteemid ja neis toimuvad muutused- Populatsioon- ühisel territooriumil elvad ühe liigi isendid. Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja. Ökosüsteem on isereguleeruv, kui see muutub siis muutub populatsioonide arvukus. d) Ökolooglised globaalprobleemid, looduskaitse, keskkonnapoliitika, säästev areng. Inimkonna juurde kosv, toidupuuudu, üleharimine, metsade raie., happevihmad, kasvuhooneefekt. KONVEKTSIOONID LEHELT! 8. Inimene. Bioloogia II 3. kursus lk 64- 112
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest, elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem.
(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935
Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia. Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega. Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Organisatsioonitasemed Geen, Rakk, Kude, Organ, Organism/isend, Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Bioom, Biosfäär Mõisteid DNA: Desoksüribonukleiinhape, sisaldab organismi kogu pärilikku informatsiooni. Kromosoom: DNA molekul, mis kannab geene. Geen: kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärilikkustegur, mis määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Genoom: kõigi geenide kogum ühes liigiomases kromosoomikomplektis; iseloomulik kromosoomide arv ja –tüüp, DNA kogus ja nukleotiidjärjestuse tüübid, geenide arv ja vastastikune paiknemine.
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikatsioon jaguneb: a) otsene bioindikatsioon e. otseindikatsioon indikaator on otseses seoses indikatsiooni objektiga; nt. liudsamblik Lecanora conizaeoides kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Samblike olemasolu põhjal koostatakse õhusaastekaarte (enamus samblikke ei talu saastunud õhku, nt. habesamblik). b) kaudne bioindikatsioon e
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad,
vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10
India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera:
suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik
Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia Rakk=>kude=>organ=>organsüsteem=>organism=>populatsioon=>kommuun/ühiskond=>ök osüsteem=>maastik=>bioom=>ökosfäär. 3. Selgitage populatsiooni mõiste erinevaid aspekte. Populatsioon: rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalne aspekt, geneetiline aspekt, territoriaalne aspekt. Eristub geograafiline ja ökoloogiline populatsioon. Liigi mõiste on inimese jaoks- looduses eksisteerivad populatsioonid. 4. Ökoloogiliste tegurite liigitus Biootilised(liigisisesed ja liikide vahelised) ja abiootilised(klimaatilised, edaafilised jne,); Looduslikud ja antropogeensed, Maa rütmidega seonduvad: esmasperioodilised,
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell
19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste takistuste poolest.Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni Populatsioon on liigi struktuuriüksus. Populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnstingimustes pikka aega (põlvkondade vältel) säilitada oma arvukust. Sellisel populatsioonil on oma eriline funktsionaalne struktuur ja iseloomulik arvukuse dünaamika. Ühes veekogus elavad haugid moodustavad populatsiooni, nad saavad omavahel anda järglasi, kuid on eraldatud sama liigi teistest haugidest, kes elavad teises veekogus. Need kalad on omavahel eraldatud looduslike piiridega
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid