4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda. 54 Parema käe reegel
4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda. 54 Parema käe reegel
Margo Martis Jaanika Orav Elektromagnetiline induktsioon Mõiste- Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Kordamine/arvutus E=Blv(sin) E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega
elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. · Indutseeriva elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Jõujooned (B) suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda ( ), siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda (E). · Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda lõikab: E=Blvsin ,E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk. Kui juhe liigub rööpselt jõujoontega, siis emj. ega voolu ei teki. ( = 0°, sin = 0 või = 180°, · sin = 0).
Elektromagnetism ja optika Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekkib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavaliseltmagnetitega. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena – elektromagnetväljana. Elektromagnetismi teoreetilised järeldused viisid erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert Einsteini poolt 1905. aastal. Taani füüsik Hans C...
esilekutsuva magnetvoo muutumist (püüab säilitada väljakujunenud olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on induktsioonivoolu magnetväli vastassuunaline püsimagneti väljale, mis voolu esile kutsus . Induktsioonivool takistab magnetvälja kasvu ja kahanemist. Kasvamisel: poolis tekkiva induktsioonivoolu suund on vastupidine voolu suunale teises poolis. Kahanemisel: juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik ehk konservatiivne nähtus. Lenzi reegli analoogiks on mehaanikas väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole (väljendab energia jäävuse seadust). http://www.youtube.com/watch?v=JDCgxZ8 http://www.youtube.com/watch? v=prNXC1A26Ig Induktsiooniseaduse rakendusi. Induktsioonivoolud tekivad igas metallkehas, millele mõjuv magnetväli piisavalt kiiresti
Rööbastel veereb varras kiirusega 6 m/s. Juhtme, rööbaste ja varda poolt moodustunud vooluringi läbib peaaegu vertikaalselt suunatud Maa magnetväli väljatihedusega 5 * 10 -5 Wb/m². Rööbaste ja varda takistus on tähtsusetult väike. Kui suur vool läbib vooluringi? Antud: Lahendus: 10.Homogeenses magnetväljas 0,8 T liigub risti jõujoontega 20 cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud. Antud: B=0,8 T Lahendus: =0,8*0,2*3=0,48V l=20 cm=0,2 m V=3 m/s =?
magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). (lk 26) 8. Mida iseloomustab juhi induktiivsus ? (3p.) Juhi induktiivsus iseloomustab elektrijuhi võimekust tekitada magnetvoogu ja elektromotoorjõudu. (lk 13) 9. Solenoidi läbiv magnetvoog kahaneb ühtlaselt 5 ms jooksul 7 mWb kuni 3 mWb. Leida solenoidis indutseeritav elektromotoorjõud, kui solenoidil on 500 keerdu. (4p.) Vastus: Solenoidis on indutseeritam elektromotoorjõud 400volti 10. Leida juhi induktiivsus, kui voolutugevuse ühtlane muutumine selles 2 A võrra 0,25 s jooksul tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 20 mV. (4p.) Vastus: Juhi induktiivsus on 0,0025
Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Rakus toimub glükoosi fosforüülimine ensüümide glükoosi ja heksoosi kinaasi abil Glükoosi kinaas (esineb maksa ja pankrease - rakkudes) Madal sugulus glükoosile (hakkab tööle kõrgetel glükoosi kontsentratsioonidel) Suur töökiirus (suudab lühikese ajaga fosforüülida suuri glükoosi koguseid) Insuliinist ja süsivesikuterikkast toidust indutseeritav Heksoosi kinaas (esineb kõikides kudedes) Madal töökiirus ja kõrge sugulus glükoosile tagab glükoosiga varustatuse ka hüpoglükeemiliste seisundite korral Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon Insuliin Kahest peptiidahelast koosnev hormoon 5500Da Proinsuliin Sünteesitakse insuliini eelvormina pankrease -rakkudes Koosneb kahest peptiidi vormist: insuliinist ja c-peptiidist
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
3.7 Materjalide magneetumine 48 3.8 Magnetiline hüsterees 50 3.9 Magnetahel 51 3.10 Magnetahelate arvutus 52 3.11 Elektromagneti tõmbejõud 53 4 Elektromagnetiline induktsioon 54 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 54 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud 54 4.3 Lenzi reegel 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud 56 4.5 Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks 58 4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4
repressor, mis kodeerib regulaatorvalgu, mis seondudes operaatoriga takistab transkriptsiooni. Operon kobar järjestikuseid geene, mida transkribeeritake ühelt promootorilt ning mille transkript omab paljude erinevate valkude transleerimiseks vajalikku järjestust. lac-operon valke toodetakse vaid laktoosi olemasolul Laktoosi operon sisaldab promootor, operaator, 3 struktuurset geeni : lacZ, lacY, lacA (esimesed 2 vajalikud). Lac operon on indutseeritav, sest geenid avalduvad vaid laktoosi olemasolul. Kui induktorit rakus pole lacI (lac operoni regulaatorgeen) kodeerib repressorvalgu, mis on seondunud operaatoriga ja operoni transkriptsioon on alla surutud. Allolaktoosi seondumine repressoriga põhjustab repressori dissots. operaatorilt. 10. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? Prokarüootides transkribeeritakse üks polütsistoorne mRNA, mis hiljem transleeritakse mitmeks eri valguks.
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2017) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid kasutatakse masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks eelkõige masina ja selle sõlmede karkassi juures. Püsiliited ei ole lahti monteeritavad. Demonteeritavaid liiteid saab korduvalt lahti võtta ja kokku ühendada. Keevisliide ühendab elemendid keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid (pesad). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi ...
omavad eelist C- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt varustada CO-ga ka suletud õhulõhede korral. C-taimede hulka kuuluvad nt mais, suhkruroog, hirss, sorgo 15. Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C. mimikri D
väntvõlli pöörlemissageduse Väntvõlli pöörlemise alguse signaal (R) on väga nõrk (mõni mV) ja seetõttu tugevalt mõjutatav mitmesugustest häiretest. Väntvõlli pöörlemissageduse tõustes tõuseb ka anduri mähise pinge, mis väntvõlli suurematel pöörlemissagedustel võib tõusta mitmesaja voldini. See nõuab arvutile tervet rida kaitsemeetmeid. V = Anduri mähises indutseeritav pinge Т = Aeg R = Väntvõlli pöörlemise algus А = Väntvõll ei pöörle AKTIIVSED ANDURID Andurit nimetatakse aktiivseks, kui tema tööks on vajalik väline toitepinge, mille puudumisel andur elektrilisi impulsse ei genereeri. Tänu oma väikestele mõõtudele ja väikesele massile saab aktiivandureid paigaldada
Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Indutseerivad põletikutsütokiinid Sünteesib regulatsoorseid PG-e Sünteesib valu, põletiku, palaviku PG-e Oluline maolimaskestas Oluline trombotsüütides, endoteelis neerudes neerudes (vasodilatatsioon) ajus (valu, palavik) Eikosanoidide toimed Prostaglandiinid Vasodilatatsioon, neeru verevoolu tõus PGA, PGE2, PGI Vasokonstriktsioon PGF2
Tähtis ka DNA metülatsiooni tase neis kudedes kus ei ekspressiooni ei toimu on geenid (uinuvas olekus geenid) harilikult rohkem metüleeritud. Metüleerimine muudab geenide struktuuri ja seega transkriptsiooni toimumist. CG nukleotiidipaaris saab metüleerida tsütosiini (tsükli viiendast positsioonist) Enamus bakteriaalseid geene on organiseeritud operonidesse, mida saab korraga indutseerida ja represseerida. Indutseeritav süsteem näiteks lac-operon, represseeritav süsteem näiteks trüptofaani süntees Paljudel bakterite aminohappe sünteesi operonidel on nn "nõrgendav piirkond" (attenuator control). Nõrgendav piirkond asub operoni ja esimese struktuurvalgu vahel: kui esimest peptiidi saab kohe sünteesida (st aminohapet on piisavalt) võtab ahel sellise kuju, et edasine süntees termineeritakse. Kui süsteem peab ootama, võtab ahel teise kuju ning sünteesib mRNA lõpuni
25.Lenzi reegel. Lenzi reegel: suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab takistada induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. 26.Parema käe reegel. Parema käe reegel: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda. Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetiline induktsioon E ( magnetvoo tihedus) ja mida kiiremini juhe vektorit B lõikab. Oluline on ka magnetvälja jõujoonte suuna ja juhtme liikumissuuna vaheline nurk α. 27.Lorentzi jõud. Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu suuruse, laengu kiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
pärsivad põlettiku ja toimivad valuvaigistavalt, pärssides domineerivalt COX-2, seega nad pärsivad pletikumediaatorite liigtekket. - Arahhidonaadi rada (PG-prostoglandiin ja TX-tromboksaan süntees) - Tsüklooksügenaasid (COX) - GSH - Aspiriini põletikuvastane ja antitrombootiline mõju o Inhibeerib pöördumatult tsüklooksügenaase!!!! COX1 COX-2 - Konstitutsionaalne ensüüm, st - Indutseeritav ekspresseerub psljudes kudedes - Makrofaagides, fibroblastides, füsioloogilise mõjurite puhul endoteelirakkudes, püsiva tasemega sünoviaalvedelikus ja - Osaleb PG-prostoglandiini kondrotsüütides sünteesis, mis stimuleerivad - PG ja teised põletikumediaatorid lima (kaitse) sekretsiooni maos, (palavik, suurenenud
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. j...
eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d 2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse ergutusmähis rootorile Kontaktrõngad ja harjad ühendavad ergutusmähist ergutiga (alalisvooluallikaga) Viimase 15-20 aasta vältel on püsimagnetite kasutamine ergutusvälja tekitamiseks
Mootor. Kui magnetväljas mähisega panna magnetväljas pöörlema asetseva ankrumähisest lasta läbi vool, nooltega näidatud suunas, siis mähises siis ankur hakkab jõumomendi r r r indutseeritakse induktsiooni emj i. M = p m ´ B mõjul pöörlema. Et Hetkel, kui mähise tasand ühtib jõumoment säilitaks oma suuna, tuleb neutraaljoonega NJ, on indutseeritav emj iga poolpöörde järel muuta voolusuunda null ja kommutaatoris vahetuvad mähises. Voolusuuna muutmine toimub harjadega kontakteeruvad lestad koos kommutaatori abil hetkel, kui mähise mähise külgede I ja II polaarsuse tasand ühtib neutraaljoonega NJ, sel vahetumisega ning see tagabki hetkel on mähisele mõjuv jõumoment kommutaatori harjadel alati emj sama r
tsentraalse metabolismi eest INDUTSEERITAVAD GEENID – aktiveeruvad substraadi ilmumisel keskkonda (lac operon); ehk aktiveeritakse siis, kui vaja läheb REPRESSEERITAVAD GEENID – inaktiveeruvad liigse produkti hulga korral keskkonnas (trüptofaani operon) KRÜPTILISED GEENID – neid ei transkribeerita kunagi, promootor muteerunud 14. Lac operon on indutseeritav operon: ehk AKTIVEERUB SUBSTRAADI OLEMASOLUL 15. Mida tähendab, et trüptofaani operon on represseeritav? Trüptofaani süntees: represseeritav transkriptsiooni süsteem (lac operoni peegelpilt) Repressor muutub aktiivseks koos trüptofaaniga. Kui rakus kättesaadav trüptofaan saab otsa, siis trüptofaan eraldub repressori küljest ja rakk hakkab taas trüptofaani tootma. 16. Millest tuleneb mikroobide fenotüübiline muutlikkus?
peamine kasvupunkt kaitstud ärasöömise eest. Lehtede ärasöömisele järgneb uute lehtede produtseerimine, ning kasutusele võetakse varutud karbohüdraadid või fotosünteesi saadused ellujäänud lehtedes, samuti toodetakse uusi võsusid. Kaitse herbivooria vastu: Püsiv ehk konstitutsiooniline kaitse - morfoloogilised struktuurid või keemilised ühendid, mis kujunevad taimedel normaalse arengu käigus (herbivooriga kokkupuutest sõltumata). Esilekutsutav ehk indutseeritav kaitse – morfoloogilised struktuurid või keemilised ühendid, mida taim hakkab tootma peale herbivoori põhjustatud kahjustust. Püsiv kaitse on kulukam, kuid esilekutsutud kaitse võib olla viibega. 12 Taimede kaitsekohastumuste tüübid: Morfoloogilised/struktuursed – füüsilised takistused herbivoori toitumisele. kaitsevahendid võivad herbivoore peletada, vigastada või tappa, vaha taime
aktiivkülgedes indutseeritakse elektromotoorjõud 72 e1 = e2 = B l v sin a = B l v sin t. Kuivõrd keeru küljed on ühendatud jadamisi, siis keerus indutseeritud emj. e = e1 + e2 = 2 B l v sin t. Kui keeru asemel on pool, millel on w keerdu, siis on summaarne emj. w korda suurem: e = 2 B l w v sin t. Kui juhtmekeerd või pool on algasendis, siis sin t = 0 ja e = 0. Kui juhtmekeerd või pool on pöördunud 90 kraadi, siis sin t =1 ja emj. on maksimaalne: Em = 2 B l w v. Poolis indutseeritav elektromotoorjõud e = Em sin t e elektromotoorjõu hetkväärtus voltides (V) Em elektromotoorjõu amplituudväärtus voltides (V) nurksagedus radiaanides sekundis (rad/s) t aeg sekundites (s). Pooli pöörlemisel konstantse kiirusega läbib elektromotoorjõud ühe pöörde ( = 2 ) vältel terve tsükli, mis vastab ühele perioodile (t = T ), ja 2 pöörlemise nurkkiirus = = 2 f . T
omavahelisest orientatsioonist, keerdude tihedusest. Kui poolid asuvad aines, siis oleneb M aine magnetilistest omadustest. Induktiivsuse ühik on henri. 1H = 1 Wb/A = 1V1s / 1A ENESEINDUKTSIOON Muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorse jõu ka samas juhis, mida läbib teda tekitav vool. N keeruga pooli induktiivsus on N L I ja temas indutseeritav elektromotoorne jõud on dI EMJ ei L dt kus on voolutugevuse I poolt tekitatud magnetvoog. 9. Perioodilised pinged, voolud ja elektromotoorjõud Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsusega pinge. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvpinge siinuspinge.
Magnetoelastsed andurid jaotatakse drosselanduriteks (joonis 0.2.10a) ja transformaatoranduriteks (joonis 0.2.10b). Anduri mehaanilisel mõjutusel jõuga P muutub südamiku magnetiline läbitavus, mille tulemusel muutub drosseli mähise omainduktiivsus L (joonis 0.2.10a) või transformaatoranduri primaar- 9/27 jklng3.sxw ja sekundaarmähiste vastastikkuse induktiivsuse tegur, mille tagajärjel muutub sekundaarmähises indutseeritav emj. Magnetoelastsete andurite eeliseks on kõrge tundlikkus ja suurte koormuste ja jõudude mõõtmise võimalus (tuhanded tonnid).Puuduseks – jääkdeformatsioon ja magnetilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist. Induktsioonandurid. Induktsioonandurites kiirus muundatakse ekvivalentseks emj-ks. e = -ω(dΦ/dt); (3.2.5) ω– anduri mähise keerdude arv;
magnetvoo muutumise kiirusega. Ühikusüsteemis SI: Ei=-tEi=-t kus on magnetvoo muutus kontuuris ja t ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus. Lenzi reegel. Induktsiooniseaduse rakendused- Magnetvälja kahanemise korral on aga kõik teisiti. Püsimagneti eemaldamisel poolist on induktsioonivoolu magnetväli samasuunaline püsimagneti väljaga ning takistab magnetvälja kahanemist. Juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Voolu väljalülitamine ühes juhtmes indutseerib samasuunalise voolu naaberjuhtmes. Seega soodustab induktsioonivool alati olemasoleva olukorra säilimist. Lenzi reegli mõned sõnastused- 1. induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; 2. induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3. kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on
31.Trafo kasutamise põhilised nõuded. 32.Miks ei tohi trafot ühendada alalisvoolu võrku? 68.Trafodest on vajalik teada järgmist: 1. Mis on trafo? 2. Kas trafomähiste vahel on elektriline side? 3. Kas trafomähised ja nendega ühendatud vooluringid on üksteisest isoleeritud 4. Millise voolu ülekandmiseks trafo sobib? Valida õige(d) vastused. a) vahelduvvoolu b) pulseerivvoolu c) alalisvoolu 5. Millega on võrdne trafo sekundaasmähises indutseeritav pinge? 6. Millega on võrdne trafo primaarmähisesse juhitav võimsus, võrreldes sekundaarmähisest võetava võimsusega? 7. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingekõrgendus- trafo puhul? 8. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingemadaldustrafo puhul? 69.Vead trafodes 1. Leida vea põhjus. Võrku lülitamisel põlevad läbi kaitsmed, lülitub välja kaitseautomaat või undab trafo südamik? 2. Leida vea põhjus
takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline, mis lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB, vaid vastavalt alumisele ringile joonisel 6.26. See reziim ei ole transistorile ohtlik. Joonis 6.26. Induktiivse koormusega transistor lülitireziimis [4]. Kui aga hakkame transistori sulgema, siis püüab endainduktsiooni elektromotoorjõud säilitada koormust läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritav elektromotoorjõud, liitub toitepingega (punkt D joonisel 6.26). See indutseeritud elektromotoorjõud on samas suurusjärgus toitepingega, mille tulemusena kollektoriahelas mõjub kahekordne pinge koos suure vooluga. Taoline vahereziim võib olla transistorile ohtlik, kuna selles üheaegselt toimivad suur pinge ja vool. Nii võib tekkida transistori kollektorsiirde läbilöök või lubatava hajuvõimsuse ületamine. Olukorda aitab leevendada koormusega paralleelselt ühendatud diood (joonisel
9. Võrdse faasinihke sünkroonsuse tagavad staatoripoolide võrdne kaugus üksteisest. 10. Indutseeritava EMJ sagedus sõltub poole ümbritseva magnetvälja sagedusest. Viimane omakorda, aga rootori pöörlemissagedusest. 11. NB! Generaatori poolt väljastatava vahelduvvoolu sagedus ja suurus sõltub mootori väntvõlli pöörlemis-sagedusest. 12. Siit ka generaatori nimetus - sünkroongeneraatorid. 13. Staatori mähises indutseeritav EMJ suurus on: U = k n, kus k generaatori ehitust arvestav tegur, magnetvoo suurus, n- rootori pöörlemissagedus. 14. Valemist selgub, et pöörlemissageduse kasvul võib generaatori poolt väljastatav pinge kasvada tarvitile ohtlikuks. Selle vältimiseks ühendatakse ergutusmähise ahelasse pingeregulaator. 15. Väljundpinge madaldamiseks vähendab
ümbritsevas kontuuris elektromotoorjõud. Elektromootorjõud tekib ka siis kui laev seisab. Kui solenoid koos laevaga hakkab liikuma, tekib täiendav elektromootorjõud. Seega laeva liikumisel kontuuri summaarne elektromootorjõud emjs = emj0+ emjv. emj0 võib vaadelda kui nullinihet. Temast vabanemiseks antakse kompensatsioonimähisesse vastava pinge ja faasiga vahelduvvool, mis kompenseerib emj0. Pärast emj0 kompenseerimist sõltub indutseeritav elektromootorjõud ainult laeva kiirusest: vL=kemjv, kus k on võrdustegur. Vurrkompassi teooria Vurriteooria Vurr ja tema omadused Üldiselt võib nimetada vurriks suvalise kujuga tahket keha, mis pöörleb mingi liikumatu punkti ümber, mida nimetatakse riputuspunktiks. joon 1 Vurriteoorias nimetatakse vurriks sümmeetrilist rasket ketast, mis pöörleb suure kiirusega oma sümmeetriatelje ümber ja omab riputust, mis
prootonite väljapumpamisel ja sel juhul toimub ATP hüdrolüüs. Kirjeldatud on ka P-tüüpi ATPaase, mis vastutavad K+, Ca+ või Mg2+ transpordi eest. Osmootse stressi korral osaleb K+ transpordil näiteks Kdp-ATPaas. K+ on bakterirakus oluline katioon. Lisaks normaalse pH ja osmootse rõhu säilitamisele on ta oluline kofaktor paljudele ensüümidele. E. coli's on kaks K+ transportsüsteemi. Kdp süsteem on kõrge afiinsusega, ATP-d tarbiv ja indutseeritav kaaliumi limitatsiooni korral. teine süsteem, Trk süsteem, on pidevalt olemas, kuid madala afiinsusega (kõrge Km, 2 mM). Omaette alamklassi moodustab ATP-d tarbiv substraadiga seonduvate valkude kaudu vahendatud transportsüsteem (binding protein-dependent system). Periplasmaatilised valgud seonduvad spetsiifiliste substraatidega nagu näiteks sulfaadid, aminohapped, suhkrud ja kannavad need sobivatele membraanseoselistele kompleksidele
Olenevalt sellest, kas on vaja seda lisasignaali, jagatakse humoraalne immuunvastus kaheks. Vastavalt sellele jagunevad ka antigeenid: Tüümusest sõltumatud antigeenid - suutelised stimuleerima immunoglobuliinide tootmist ka ilma T- rakkude vahenduseta. -mitogeenid - ained, mis põhjustavad rakkude, sealhulgas ka lümfotsüütide pooldumist. Lektiinid on mitogeenset aktiivsust omavad glükoproteiinid. -polümeerid - bakterite polüsahhariidid ja dekstraanid. Indutseeritav immuunvastus põhineb rohkem IgM antikehadel. Tüümusest sõltuvad antigeenid - suurem osa antigeenidest ei kutsu esile antikehade produktsiooni ilma T-lümfotsüütide osaluseta. Sellised antigeenid seostuvad kõigepealt B-lümfotsüütidega, millele järgneb T-helperitelt lümfokiinide vahendusel täiendav stimulatsioon. Lümfokiinide abistava signaali saamiseks peab Ag samaaegselt seostuma nii B kui ka T raku retseptoriga. Retseptoritega seostumine
karteri külge kinnitatud plaadist, millel paiknevad teras- köhal kolm kruvi. Selleks et rootori magnetvoog ei kul- südamiku ja pooluskingadega mähised. Mopeedidel ©n gieks kaante kaudu, on need valmistatud alumiiniumisula- kaks mähist, millest üks toidab valgusteid ja teine süüte- mist. Tagakaande 11 on kinnitatud ränidioodidest alaldi- pooli. Motorolleril B- 1 50M on kõhn mähist: kaks rööplüli- plokk 2 (BB-2a), milles alaldatakse mähises indutseeritav tuses olevat toidavad valgusteid, helisignaali ja akut ning fcolmefaasiline vahelduvvool. Samas kaanes on ka rootori kõlinas -- süütepooli. Motorolleril «Elektron» on kolmas ^arjahöidikud ning klemmplaat kolme väljaviiguga (plass, mähis jaotatud kaheks sektsiooniks, millest üks toidab Imms ja ergutus). akut, teine süütesüsteemi. «Pannonia-T5» staatoril on neli Alaldi jahutamiseks on rootori võllil 6 alumiiniumisula-
Escherichia coli csgBA csgDEF Curli G Salmonella agfBA agfDEFG Taf (Thin aggregative fimbrae) typhimurium Pseudomonas fapABCD Erineb enterobakterite EF geenidest, kuid põhimõte assambleerumiseks sama. Üks operon, mis on indutseeritav, kuid ei vasta samadele stiimulitele kui csg ja agf süsteemid. E. coli'l on CsgA (FapA) põhiline amüloidpiili subühik. CsgB (FapB) ankurdab assambleeruva amüloidpiili rakule. Selle puudumisel sekreteeritakse CsgA rakust välja ning piili assambleerub sellise raku pinnale, millel on CsgB olemas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
