Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt (5)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Euroopa liidu õigus

4 HEA

EL ajalooline kujunemine

Taust (Schumani deklaratsioon , Robert Schuman , Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted.
Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama uutmoodi koostööd, mille abil lahendada julgeoleku- ja majandusprobleeme; eelkõige peeti vajalikuks siduda Lääne-Saksamaa teiste Lääne-Euroopa riikidega.
Schumani deklaratsiooni kaudu tegi Prantsusmaa valitsus ettepaneku viia Prantsusmaa ja Saksamaa söe- ja terasetootmine ühise organi, Ülemameti (komisjoni eelkäija) järelevalve alla organisatsioonis, mis oleks ühinemiseks avatud ka ülejäänud Euroopa riikidele. Pärast Schumani deklaratsiooni esitlemist hakkasid asjad kiiresti liikuma. Deklaratsiooni tulemusena kutsuti Pariisis kokku valitsustevaheline konverents , et rääkida läbi uus rahvusvahelise koostöö vorm, ning 18. aprillil 1951 allkirjastati Pariisis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (ESTÜ asutamisleping).
Prantsuse majandustegelane ja poliitik Jean Monnet oli pühendunud Euroopa ühendamisele. Ta oli Lääne-Euroopa rasketööstuse ühendamist kavandanud „Schumani plaani“ inspireerija.Monnet mõju ei piirdunud vaid majandusvaldkonnaga. Sageli tsiteeritakse tema kuulsat lauset: „Me ühendame inimesi, mitte riike.“ Sellest põhimõttest lähtuvad ka tänapäevased ELi kultuuri- ja haridusvahetuse programmid .

ESTÜ 1952: Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg , Holland , Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid vastastikku sõltuvaks ning välistas seetõttu nendevahelise sõjategevuse ja kindlustas Euroopas kestva rahu. Ajapikku koostöövaldkonnad avardusid ja kasvas ka Euroopa Liidu liikmesriikide arv.

EMÜ, Euratom 1958: Eesmärk: moodustada Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).Peamised muudatused: laiendada Euroopa integratsiooni, et kaasata ka üldine majandustegevus .

Ühtse Euroopa Akt 1987: Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine.

EL leping (Maastricht) 1993 – kolmesambaline struktuur: Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide ( kodakondsus , ühine välis- ja sisepoliitika ) kehtestamine.Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes.

Amsterdam 1999: Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust).

Nice 2003: Eesmärk: institutsioonide reformimine , et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus.

Lissabon 2009: Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel.
Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus .

Trendid (EP õigusloomes, liikumine majanduskoostööst poliitiliseks liiduks, üha suurem osa otsuseid KHE EL tasandil)

Laienemised:

1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa.
1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal.
1981. aastal liitus Kreeka.1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal .
1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele .
1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi.
2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia , Sloveenia , Malta ja Küpros.
2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria .
Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia , Horvaatia , Island ja Montenegro . Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos .

Institutsioonid

Komisjon : Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon ( ECSC , EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3. Hoolitseda EL poliitikate ja otsuste rakendamise eest EL liikmesriikides (täitevfunktsioon). Komisjonil on õigus vastu võtta järgmisi õigusakte: 1. Määrusi 2. Direktiive 3.Otsuseid 4. Soovitusi ja arvamusi . Ning lisaks ka veel teatisi, märgukirju ning aruandeid.

Nõukogu: Euroopa Liidu nõukogu on põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ning ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga EL liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub nimelt sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu näiteks peab arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide EL liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. Euroopa Liidu nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: 1.üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits - ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika , tervishoid ja tarbijakaitse , konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika , põllumajandus ja kalandus , keskkond, haridus , noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi. Teiste sõnadega: ministri allkiri on allkiri terve valitsuse nimel. Veelgi enam, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse.

Euroopa Parlament: Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas : Brüsselis, Luxembourgis ja Strabourgis. Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on nõukogu kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon . Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet:
1.arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte
2.jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet
3.arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
Parlamendi töö on jagatud kahte põhietappi:
1. Täiskogu istungjärgu ettevalmistamine. Seda teevad parlamendiliikmed parlamendikomiteedes, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele ELi tegevusvaldkondadele. Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused.
2.Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu istungjärgud, millest võtavad osa kõik parlamendiliikmed, Strasbourg ’is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatused, enne kui teeb otsuse teksti kui terviku kohta.

Euroopa Liidu Kohus: Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tgada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab Euroopa Kohus ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi. Üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud.
Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist. Kohust abistavad 8 kohtujuristi, kelle töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult . Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse ametisse kuueks aastaks ning pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada. ELi liikmesriikide valitsused otsustavad, kelle nad soovivad ametisse määrata. Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks üksikisikute, ettevõtete ja teatavate organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjadega ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega.

Pädevus

Piiratud pädevus- EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames. Tuletatud pädevus- EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks

Ainupädevus + valdkonnad- EL saab üksi õigusakte vastu võtta, näiteks tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus , ühine kaubanduspoliitika , mere bioloogiliste ressursside kaitse, rahvusvahelise lepingu sõlmimine

Jagatud pädevus + valdkondade näited- liikmesriik saab võtta vastu õigusakte, kui liit juba sarnases valdkonnas õigusakte loonud ei ole, näiteks siseturg,mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad, põllumajandus- ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika,

Toetav , koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited- EL võtab vastu meetmed liikmesriikide poliitika toetamiseks või täiendamiseks, näiteks tervise kaitse, tööstus, kultuuri, turismi, hariduse, spordi, kodanikukaitse ning halduskoostöö

Erandlikud valdkonnad- majandus- ja tööhõivepoliitika

Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve- otsused võetakse vastu seal kus mõistlik. EL ei aruta , kui puudub põhjus, miks liikmesriik ise ei aruta

Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia

Määrus- EL õigusakt, mida kohaldatakse üldiselt, tervikuna ja vahetult kõigis liikmesriikides, kehtides nii liikmesriikide, valitsusasutuste, ettevõtete kui ka eraisikute suhtes. Saavad automaatselt liikmesriigi seadusandluse osaks ning nende rakendamiseks ei võeta vastu eraldi seadusakte. Määrused ilmuvad EÜ Teatajas, jõustudes aktis määratud kuupäevast või selle puudumisel 20 päeva pärast avaldamist.

Direktiiv - EL õigusakt, millega sätestatakse liikmesriikidele eesmärgid. Samas saab iga liikmesriik ise valida, milliseid meetodeid ja vahendeid eesmärgini jõudmiseks kasutada. Kasutatakse seadusandluse ühtlustamiseks, kohustavad ainult neid liikmesriike kellele nad on suunatud, ei pruugi mõjutada kõiki liikmesriike

Otsus- EL õigusakt, mis on siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud . Kasutatakse tihti juhtudel kui on rikutud konkurentsi või riigile antava abi põhimõtteid ja reegleid.

Leebe regulatsioon ( soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad , kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud kindlates poliitikavaldkondades

Õigusnormide hierarhia – 1) aluslepingud 2) õiguse üldpõhimõtted 3)rahvusvahelised kokkulepped, liikmesriikide omavahelised lepingud 4)Ühenduse institutsioonide määrused, direktiivid , soovitused, otsused, arvamused

delegeeritud ja rakendusaktid- Delegeeritud akt- üldkohaldav, eesmärgiga täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke elemente. Rakendusakt- loob ühetaolised tingimused liidu õiguslikult siduvate aktide kehtestamiseks

Õigusloome tavamenetlus- annab Parlamendile ja Nõukogule võrdse osatähtsuse. 1)Komisjon saadab Parlamendile ja Nõukogule õigusakti ettepaneku 2)mõlemad vaatavad selle üle ning arutavad 2 korral 3)kui selle ajaga ei suudeta kokkuleppele jõuda, esitatakse ettepanek lepituskomiteele, kuhu kuulub võrdne arv esindajaid nii Parlamendist kui Komisjonist 4)kui komitee on jõudnud kokkuleppele saadetakse eelnõu uuesti mõlemale institutsioonile kolmandaks lugemiseks ning vastuvõtmiseks (isegi siis kui lepituskomitee jõudis kokkuleppele võib Parlament häälteenamusega eelnõu tagasi lükata)

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 303 allalaadimist

Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #1

Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #2

Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #3

Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #4

Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

303 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristina000 Õppematerjali autor

TTÜ aine Euroopa Liidu õiguse konspekt vaheeksami jaoks. Õppejõud: Kari Käsper

Teemad:
1.EL ajalooline kujunemine
Schumani deklaratsioon
Robert Schuman
Jean Monnet,
ESTÜ
EMÜ
Euratom
Ühtse Euroopa Akt
EL leping (Maastricht)
Amsterdam 1999
Nice 2003
Lissabon 2009

2. Euroopa Liidu institutsioonid
Komisjon
Nõukogu
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu Kohus

3.Pädevus
Piiratud pädevus
Ainupädevus + valdkonnad
Jagatud pädevus + valdkondade näited
Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited
Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve
Erandlikud valdkonnad

4.Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia
Määrus
Direktiiv
Otsus
Leebe regulatsioon (soft law)
Õigusnormide hierarhia
delegeeritud ja rakendusaktid
Õigusloome tavamenetlus

Sarnased õppematerjalid

docx

Vahe-eksami valmistamiseks vastused

Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema initsiatiivil loodi 1950. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis oli Euroopa Liidu eelkäijaks

Euroopa liidu poliitikad

docx

Euroopa Liit

Euroopa Liit Küsimused: 1. Mis on Euroopa Parlamendi põhiülesanded? 1. osalemine ELi õigusloomeprotsessis; 2. ELi eelarve vastuvõtmine; 3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast

Avalik haldus

docx

Põhjalik ülevaade Euroopa liidust

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa

Euroopa liit

odt

Euroopa Liit ja rahvusvaheline majandus

M aria Metsa HM09 Lühiülevaade Euroopa Liidust Euroopa ühtsuse idee otsingud ulatuvad kaugesse minevikku. Üks esimesi Euroopa ideele alusepanijaid oli inglise filosoof William Penn, kes juba 1693. aastal nõudis üldist tolerantsust ja Euroopa Parlamenti. 1751. aastal kirjeldas Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks, milledest mõnedel on monarhia ja mõned segasüsteemiga kuid kõikidel neil on ühtne religioosne vundament (Euroopa Liidu portaal) Ning 20 aastat hiljem kuulutas Rousseau, et ei ole enam prantslasi, inglasi, sakslasi, hispaanlasi vaid on eurooplased. Euroopat on tihti peetud harmoonia ja ühtsuse sümboliks, olles saavutamatuks ideaaliks, mille

Rahvusvaheline majandus

doc

Euroopa Liit, komisjon, parlament, nõukogu

Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks

Ühiskonnaõpetus

docx

Euroopa Liit

EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ)

Ühiskond

docx

Euroopa Liidu õiguse eksami materjal

EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt

Euroopa liidu õigus

doc

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.......

Geograafia

Rohkem sarnaseid