Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt (5)

4 HEA
Punktid
Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #1 Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #2 Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #3 Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #4 Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 303 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristina000 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
96
doc

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi

Euroopa liit
thumbnail
8
docx

Euroopa Liidu õiguse eksami materjal

EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud hääl

Euroopa liidu õigus
thumbnail
54
docx

Euroopa Liidu õigus

iseloomuga. Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01 Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Liidu aluslepingutes ei ole kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes. See põhimõte tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast.

Euroopa liidu õigus
thumbnail
46
docx

Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemu

Euroopa Liidu üldkursus
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu

Riigiõigus
thumbnail
118
doc

Haldusõiguse konspekt

I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald

Haldusõigus
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes ­ AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad

Haldusõigus
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes ­haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riig

Haldusõigus



Lisainfo

TTÜ aine Euroopa Liidu õiguse konspekt vaheeksami jaoks. Õppejõud: Kari Käsper

Teemad:
1.EL ajalooline kujunemine
Schumani deklaratsioon
Robert Schuman
Jean Monnet,
ESTÜ
EMÜ
Euratom
Ühtse Euroopa Akt
EL leping (Maastricht)
Amsterdam 1999
Nice 2003
Lissabon 2009

2. Euroopa Liidu institutsioonid
Komisjon
Nõukogu
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu Kohus

3.Pädevus
Piiratud pädevus
Ainupädevus + valdkonnad
Jagatud pädevus + valdkondade näited
Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited
Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve
Erandlikud valdkonnad

4.Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia
Määrus
Direktiiv
Otsus
Leebe regulatsioon (soft law)
Õigusnormide hierarhia
delegeeritud ja rakendusaktid
Õigusloome tavamenetlus


Kommentaarid (5)

toomuchknowledge profiilipilt
toomuchknowledge: täpselt need asjad puudu, mis oleks vaja olnud....muidu üleüldiselt korralik konspekt.
14:05 03-11-2013
k2i profiilipilt
k2i: Osad asjad olid puudu, mida oleks vaja olnud :(
17:03 08-10-2012
Chikichira profiilipilt
Marjel Mõis: Oli abi ikka, aitäh!
12:47 24-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun