Nii kehtivad näiteks jõu kasutamise keeld või muud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid kõigi maailma riikide suhtes. Balti riikide vahel sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused aga kehtivad ainult kolme Balti riigi, mitte aga teiste maailma riikide suhtes. Üldise rahvusvahelise avaliku õiguse kehtivus Õigusallikate rahvusvahelis-õigusliku korralduse mõttes, rahvusvahelise kohtu põhikirja artiklile 38 toetudes, on siin tegemist eelkõige rahvusvahelise tavaõiguse ja asjaolude tõttu paratamatult universaalselt tunnustatud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Edasi võib eristada dispositiivset ja siduvat üldist rahvusvahelist õigust. a) EÜ välissuhetes Ennekõike on selge, et välissuhetes kehtib üldine rahvusvaheline õigus EÜ kohta täiel määral nagu ka teiste rahvusvahelise õiguse subjektide kohta. Põhimõtteliselt ei nõua need üldise rahvusvahelise õiguse laused Euroopa Ühenduse õigusesse erilist ülevõtmist
õigusnormide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele sobiva meetodi abil. Õigusinstituut õigusnormide kogum, mis reguleerib õigusharu spetsiifilist osa Õigusperekonnad õigusperekonnad läänelik õigus sotsialistlik sotsialistlik õigu islami õigus romaani-germaanianglo-ameerika Rooma eraõiguse mõju õigusteaduse kõrge tase õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine ERA- JA AVALIK ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus)
Õiguse rakendamine V peatükk 16.11. Õiguse täpsus ja õiguse realiseerimine Õigusnormid- kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis-ja otsustamisreegleid. Õigusnormid sisalduvad õigusallikates. Ühe või teise reguleerimise edukus sõltub sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õiguses endas määratletud, millal ja kuidas õigusnormist tulenevaid nõudeid realiseerida. Tõlgendusprobleemid tekivad sellepärast, et õigusliku reguleerimise juures peetakse ühetähenduslikeks sõnu, mis tegelikkuses seda ei ole. ILMA ÕIGUSE TÄPSUSETA ON ÕIGUST RASKE REALISEERIDA! Õigust võivad realiseerida kõik isikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Realiseerimine on tihedalt seotud õiguse tulemuslikkuse ja efektiivsusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul. Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine Kui õigus...
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing. Tegevuse ja organite pädevuse aluseks on põhikiri või ühinguleping. Tegevust juhib juhatus (seadusandlik esindaja), ka nõukogu. Algab äriregistrisse kandmisega. Vastava liigi seaduse alusel loodud. Avalik-õiguslik juriidiline isik riik, KOV jms, mis on loodud avalikus huvis ja selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega (mitte mingi liigi kohta käiv seadus nagu eraõiguse puhul). Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tekib õigusvõime seaduses sätestatud ajal. Avalik-õiguslikud korporatsioonid ehk ühendused (territoriaal- liikmeskond territooriumi alusel nt KOV üksus, personaal- liikmeskond kutseala ühendusena või mingi huvi alusel nt Eesti Advokatuur, Notarite Koda, reaal- liikmeskond moodustub omandi või ettevõtte asukoha järgi nt majanduskojad või liitkorporatsioonid- erinevad korporatsioonid on
Õigemini Rooma õigust kujul, millisena ta leidus ka Corpus Iuris Civilises (CIC). CIC oli seaduste kogu, mis pärines 6. sajandist ning oli koostatud Rooma keisri Justinianuse korraldusel. Alates 12. sajandist hakkasid juristid süstemaatiliselt uurima Rooma õiguse tähtsamaid allikaid ehk digeste. Selle tulemusel toimus Rooma õiguse retseptsioon, mille käigus Rooma õiguse mõisted, reeglid ja süsteem said Euroopas kaasaegse partikulaarse tavaõiguse suhtes ülimuslikuks. Kogu haritud Euroopa moodustas kõrg- ja hiliskeskajal ühtse kultuuriruumi ning õigus oli selle oluline osa. Juristid, kes olid saanud hariduse ühes sellesse kultuuriruumi kuuluvas riigis, võisid töötada ka teistes. (Zimmermann, 2011) 1 Ääremärkused Ka meie tänapäevased teadmised karistusõiguse ajaloost ütlevad, et varamodernne karistusõiguskord tekkis varauusaegsest karistusõigusteadusest ja rooma õiguse retseptsioonist2
1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9
Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel. Õigusest kinnipidamine seisneb enda käitumise korraldamises õiguspärasel viisil. Tekiks kord ja stabiilsus. Õiguse kasutamine seisneb enda subjektiivse nõudeõiguse realiseerimises. Nii võib õigussuhtes õigustatud isik nõuda kohustatud isikult tema juriidilise kohustuse täitmist (näit. võib pank laenutähtaja ületamisel nõuda laenusaajalt laenu tagastamist). Õigusest kinnipidamine ja õiguse kasutamine kujutavad endast õiguse vahetu (e. ainult õigussuhte poolte endi poolt) realiseerimise viise. Nende õiguse realiseerimise viiside puhul realiseeruvad
süsteemi. Prantsuse revolutsioon ning Napoleoni sõjad ajendasid Euroopat vastureaktsioonina välja töötama mitmeid erinevaid rahvusvahelisi lepinguid. Nimekad juristid nagu C. Wolf, E. de Vattel, G. F. Von Martens jt andsid rahvusvahelise õiguse mõtestamisele olulise panuse. Antud perioodi lõpu iseloomulikuks tunnuseks võib pidada rahvusvaheliste konverentside hoogustumist, mille tulemusena võeti vastu mitmeid sõjaõiguse riikidevahelisi kokkuleppeid. 1.2 2.3. Rahvasteliidu loomisest kuni Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Rahvusvahelise õiguse arengut on oluliselt mõjutanud Esimene maailmasõda. 1919. aastal otsustasid võitjad luua esimese rahvusvahelise organisatsiooni, Rahvasteliidu, mille põhieesmärgiks oli rahvusvahelise õiguse institutsionaliseerimine ja kaitsmine. „Millised ka polnud selle puudused - ja neid oli palju, eelkõige seepärast, et Ühendriigid otsustasid
Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama.
Üksikisikul on õigus ise otsustada, kas ja kuidas ta kujundab õigussuhteid teiste isikutega. Ülekaalukad on siin poolte kokkuleppel Avalik õigus siin valitsevad avalikud huvid põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra riigiõigust juhib täidesaatva riigivõimu....tegevust. siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõiguse... rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidega ja rahvusvaheliste õigusorganisatsioonidega.
2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus 3) + kohtupraktika + TÄIENDAVAD: 4) õiguse üldpõhimõtted 5) moraalinormid 6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus) 7) lepingud 8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?) - ÕIGUSKORD: + 9) õigusloome kord 10) pädevad institutsioonid Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised: - Euroopa kontinentaalõiguse e romaani-germaani süsteem (juured rooma õigusest) - üldine e anglo-ameerika õigussüsteem e veel selles eritähenduses common law süsteem (juured inglise common law õiguses) - islami õigussüsteem - judaistlik ÕS - Kaug-Ida ÕS - Aafrika ning Madagaskari ÕS - sotsialistlik ÕS IV teema. RIIK R. Narits. Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Riigikogu Toimetised. 12, 2005, lk 71-80.
kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivsuse ja õiglase vahel. Ius commutativa
Ehk – õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normid, mis on üldkohustuslikud, mille tagab õigusnormide formaalne jõudmine õiguskoda. Vajalik on ka normi tulemuslikkus. 4. Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus) Õiglus - Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei tähenda, et igaühele võrdselt, vaid pigem igaühele oma. Olemas kahte liiki õiglust: Ius commutativa ehk võrdustav õiglus, mis on peamiselt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Ius distributiva ehk jagatav õiglus, kus peetakse peamiselt silmas riigi suhet kodanikesse. See tähendab, et igaüks saab selle järgi, mis ette nähtud. Selleks peavad aga olema kindlad mastaabid. Mõlemad õiglased, kuid millal üks või teine õiglane?! Õigust luues peabki seda arvestama. Õigluskindlus - Õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Selle all mõeldakse
Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse
tavapärase romaani-germaani õigusega. Kui viimases on põhiline asetus õigusnormil kui üldisele käitumisreeglil ning eelnevalt kirja pandud seadusele, siis Eesti õiguses loetakse õigusallikaks ka kohtupretsedenti. Samuti on töös välja toodud erinevus romaani-germaani ning angloameerika ehk üldise õiguse vahel. 3 1. ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS Kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani õigus kujunes välja Euroopa mandril alates 12. sajandist ning seda rooma õiguse rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab põhinemine juba kirja pandud õigusaktidele ning seega võib öelda, et romaani-germaani õigusperekond rakendab olemasolevat õigust. Nagu juba eelnevalt mainitud, põhineb roomani-germaani õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali
XII tahvli seadused kujutasid endast 494. aasta kompromissi vilja. XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli kirjalik õigus. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud selles midagi uut. Roomlased rõhutasid ka ise alati, et mujal Vahemere ääres tehti õiguse kirjapanemisega algust palju varem. Kuningate ajast on samuti jälgi kirjutatud õigusest, kuid alles nüüd anti kirjalik vorm õigusele, mis sidus kõiki kodanikke. Sellega anti Euroopale kodanikeõiguse selges ja arusaadavas vormis kodifitseerimise, ulatusliku üleskirjutuse idee. Õigus pidi kindlustama ja tagama vabaduse ning võrdsuse. Ta pidi olema valatud sellisesse vormi, mis oleks kättesaadav igale õiguskaaslasele: kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Erinevalt Siinai mäe õigusest tegid Rooma õiguse inimesed. See tõi kaasa niisugusele õigusele omased raskused: võimaliku instrumentaliseerimise ja kuritarvutuste ohu nende poolt, kelle käes oli poliitiline võim
Õiguse eelastmed Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas a...
Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus
· Saab liigitada ka lähtuvalt objektis, millle subjektiivne õigus on suunatud. · Juriidiline kohustus on vajaliku käitumise määr. · Õigussuhtes juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused korrespondeeruvad; nt liikluses valgusfoor. · Ühes ja samas situatsioonis on ühel õigussubjektil nii subjektiivsed õigused kui ka kohustused; nt ost-müük. · Mitte alati pole subjektiivse õiguse ja juriidiliste kohustuste vaheline side vahetu; nt nõudeõiguse situatsioon. Õiguse subjektid · Juriidilisi kohustusi ja subjektiivseid õigusi omavad isikud. · Jaguneb kaheks: 1. Füüsiline isik selleks, et olla õiguse subjekt, omab õigusvõimet ja teovõimet. · Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See algab elusalt sünniga ja lõppeb inimese surmaga. Inimesel on piiramatu õigusvõime
õigust kahelda, et Rooma õigusteadus loodi just sel ajal. Eraldi äramärkimise võib teha Quitus Mucius Scaevola puhul, kes koos Servius Sulpius Rufusega olid tolle aja kuulsaimad vabariiklikud juristid. Q. Mucuse peamine töö oli süstematiseerida ülevaade ius civilest, kohaldades arvatavasti esimest korda dialektika meetodeid, olles inpireeritud Kreeka filosoofiast. Tundub, et ta oli esimene jurist, kes selgitas väja tõelise eraõiguse süsteemi käesolevast eraõigusest pärimisõiguseni, isikute õigusest, ajsaõigusest ja võlaõigusest. Tema tööd pole paraku säilinud. Servius Sulpius Rufus oli algselt reetor ja Cicero sõber. Servius kirjutas väikese kommentaari praetooriumi edikti ja tema õpilane Ofilius jätkas samas vaimus, kuigi esimese suurema kommentaari kirjutas Labeo. Gaius Aquilis oli Q. Muciuse õpilane, praetor ja kaasaegne
Joachim Rückert. The Unrecognized Legacy: Savigny's Influence on German Jurisprudence after 1900 Autorist Artikli on autoriks on Joachim Rückert. Rückert on saksa õigusteadlane, kes annab loenguid Frankurdis Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis õigusfilosoofia, -ajaloo ja eraõiguse alal. Artikli väljaandmise ajal, 1989. a andis Rückert loenguid Hannoveri Ülikoolis. Artiklist Rückerti ajendas artiklit kirjutama asjaolu, et Savigny mõju õiguse arengule on liiga vähe uuritud. Kuigi igale juristile on teada teiseste või kolmandate allikate vahendusel Savigny panus õiguse arengule, on see vähekülladane ja vajaks rohkem uurimist. Rückert analüüsib Savigny mõju kuuest erinevast teemast lähtuvalt: 1.) õigusajalugu 2.) autoriteetsus õiguse praktiseerimisel 3
ehk hõimuga. Sugukondliku korra organisatsiooni ja seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsiline julgeolek: sugukondade vaheline vaen. Bioloogiline: verepilastuse vältimine. Kuniks ühiskonnas puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Tekkis arhailine riik, kuna võim koondus mujale ning see toetus relvajõududele. Ühtlasi kujunes välja seesugune tööjaotus, et keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni ning sellest tulenevalt ka uut sotsiaalse reguleerimise süsteemi. Keskvõim liikus oma korrareeglitega sugukonnaõiguse kohale. Arhailises ühiskonnas loodi
rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud Viini lepinguõiguse ja teistesse Viini konventsioonidesse. Eesti õiguskorras reguleerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist eelkõige põhiseadus ning välissuhtlemisseadus. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised lepingud.
1.Sugukonnaõigus. Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel korraldati katse, et näha mis jumal asjast arvab ehk kasutati jumalaotsuseid. Muidu oli kohtu instantsiks rahvakoosolek. Sugukondliku korra organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). 3. Õigus keskajal
1.1 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt,...
Õigus suunab riigi tegevust peale tavakodanike käitumise juhib õigus ka riigi ametiasutuste ja kohtute tegevust. Õigus tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega kui õigust vabatahtlikult ei järgita, on vaja sunnimeetmeid selle täitmiseks. Õiguse rahufunktsioon · Kui õiguse järgimine on tehtud riigi organite ülesandeks, tähendab see omakohtu ja rusikaõiguse taunimist. · Õigus teenib õigusrahu ja õiguskindlust st. konfliktide lahendamine toimub riiklikult organiseeritud menetluses. · Õigus funktsioneerib kõige paremini, kui üldsus peab õigust õiglaseks. Õiguse rahufunktsioon eeldab, et õigus oleks eesmärgipärane, mõistetav ja praktiliselt mõistlik. Õiguse otsustamisfunktsioon · Teatud olukorda sattunud isik peab selle olukorra lahendama oma otsusega. Kui
Õiguse rakendamine 1) Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegli...
Õigusteadlane on süsteemiväline vaatleja, ta ei tee kunagi konkreetseid otsuseid kaasustes, vaid tegeleb tüüpjuhtumitega. Vastupidiselt kohtunik tegeleb alati konkreetsete kaasustega. Ühisosa kohtuniku ja teadlase juures võiks olla õigusnormi sisu selgitamine ehk tõlgendamine. Kohtunik aga tuvastab ka juriidilisi fakte, mida teadlane ei pea tegema (teadus võib anda sellele mingid kriteeriumid läbi menetlusõiguse, kuid fakte endid tuvastada ei saa). Teadlane ei tuvasta juriidilisi fakte, kuid ta tegeleb süstematiseerimisega. Kohtunik aga peab alati mingile lahendusele jõudma ja kaasuse lahendama. 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises NB! See on vertikaalne lähenemine, sügavuti minek. Ei tohi minna nii sügavale, et side reaalsusega kaob. 7 levelit: 1. õiguspraktika - õiguslikult relevantne tegelikkus Juristide ja kohtunike töö õiguse rakendamisel. 2. õigusdogmaatika e
õigusajaloos. Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Igal õigusajaloo perioodil on oma loomuõiguslik tagapõhi koos ajastute spetsiifiliste printsiipidega. Ratsionalistlik loomuõigus. Ratsionalistliku loomuõiguse enda nime kajastub viide 17. sajandil toimunud ja 18. sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes'i (1596 1650) nimega. R. Descartes' i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist
aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem, 25. Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia) - selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Lähtub normi tekstist. Lähtudes eelkõige keele reeglitest. 26. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi) Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) või mitte. Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse
3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. ...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste korrespondeerumiseks. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma.
määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria. Õiguse allikaid võb liigitada ka vastavalt juriidilisele jõule ja selle tuleneval kohale õigussüsteemis.Õiguskorras valitseb hierarhiline süsteem. Sellest lähtuvalt võib õigusallikaid liigiatada vertikaalselt. 1. Seadused 2. Seadustest madalalamal olevad õigusaktid-määrused
• REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul)
Essee kirjutamine kordamiseks Seni õpitu kokkuvõtteks kirjuta essee ühel valitud Essee kirjutamine kordamiseks teemal: Seni õpitu kokkuvõtteks kirjuta essee ühel valitud teemal: 1. Õiguse roll ühiskonnas 2. Õiguse roll minu elus 1. Õiguse roll ühiskonnas 3. Mina juristina (siin on vajalikud juriidiliste 2. Õiguse roll minu elus elukutsete kodutööst saadud teadmised) 3. Mina juristina (siin on vajalikud juriidiliste elukutsete kodutööst saadud teadmised) · Enne kirjutamisega alustamist loe läbi hindamisjuhend, et mõista, mida Sinult eelkõige · Enne kirjutamisega alustamist loe läbi oodatakse. hindamisjuhend, et mõista, mida Sinult eelkõige · Püüa essees kaja...
Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu? Siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajalugu?, lääneõigustraditsiooni tunnused (õiguslik pluralism, õiguse autonoomsus, professionaalne juristkond, õigusharidus, õigusteadus) Mõjutegurid: geopoliitiline asend, kultuuripiirid, vallutajad ja vallutatud Muinas-Eesti - Eesti arhailine õigus, asukoht kaubateel, avatus võõrmõjudele, ristiusu vastuvõtmisega seotud tavaõiguse üleskirjutust ei toimunud Vana – Liivimaa (13.saj algus – 1558) – allus paavstile, Saksa-Rooma keisrile, keeruline vertikaaltelg, kultuuride dialoog ka horisontaaltasandil, ilmalik võim, vaimulik võim, linnade raed, Hansa, põlisrahvas oma tavaõigusega Kolme isanda valitsusaeg (1558-1629) – religioonide dialoog, erinevad ilmalikud valitsejad Rootsi kuningriigi provints (1629-1710) – balti erikord, maariik, Tartu Ülikool 1632,
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse ja vastupidi. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 7. Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt.
et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Üldpõhimõtted Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt ESS § 96 Sideteenuse lepingute kohustuslikud tingimused) Hea usu põhimõte - VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Üldpõhimõtted Mõistlikkuse põhimõte - VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks
1. Õiguse allikana mõistame me a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused); b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kai...
„Rahvusvaheline õigus jaguneb üldiselt kaheks: rahvusvaheline avalik õigus, mis tegeleb riikidevaheliste suhetega, ja rahvusvaheline eraõigus, mis käsitleb sisemaiste õigussüsteemide omavahelisi suhteid üksikisiku seisukohalt.“ (Diplomaatia, 2015) Rahvusvaheline avalik õigus ehk rahvusvaheline õigus moodustab iseseisva õigussüsteemi. Mõningad leiavad, et rahvusvaheline õigus sisaldab nii rahvusvahelise avaliku õiguse süsteemi kui ka rahvusvahelise eraõiguse süsteemi, kuid puudub rahvusvahelisel eraõigusel rahvusvaheline olemus. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad sarnaneda, esineb erinevat rahvusvahelist eraõigust niipalju, kui on riike. „Rahvusvaheline eraõigus ei ole osa rahvusvahelisest avalikust õigusest või vastupidi. Rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks on riigid sõlminud erinevaid rahvusvahelisi lepinguid, mistõttu kujuneb rahvusvahelise eraõiguse
sotisaalsetele muutustele. Kuna õiguse sotisoloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis kindlas inimõhiskonnas, siis kasutab ta selleks eelkõige empiirilisi meetodeid. Õiguse sotisoloogia on otesene väljund- uurimistöö tulemuste kaudu õigusloomingule ja õiguse rakendamisele. Sotsioloogiline õigusteadus puudutab sotsiaalse fenomeni efekte mõlemale - materiaal- ja protsessiõiguse aspektidele, samuti ka seadusandliku, kohtu- ja teiste formeerimise viisidele, õiguskorra toimimisele, muutmisele ja katkestamisele. Fakt, et inimesed pooldavad antud ajas ja ruumis teatud kindlaid ideesid ja väärtushinnanguid, kaasaarvatud arusaame õigusest, on fakt, mille seost õigusega tuleb uurida.." Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat, kriminaalõiguse sotsioloogiat, sotsioloogilist õigusteadust ja õiguse antropoloogiat. õiguse
suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud
b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad keelu rikkujaid, d) norm kehtib efektiivselt ehk funktsioneerib, kui seda üldiselt täidetakse, rikkujaid karistatakse ja üldsus kiidab seaduskuulekuse heaks, e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist...
2.4. Õigus kui rahukorraldus 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen 2.8. Inglismaa õigusriik 2.9. Õigus kui käsk 2.10. Õigus kui õiguslik staatus 2.11. Õigus kui “puhta mõistuse” väljendus 2.12. Õigus kui rahvavaimu väljendus 2.13. Õigus kui klassiideoloogia 2.14. Õiguslik liberalism 2.15. Loomuõiguse taaselustumine 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Allikas: Taska Maailmas on olemas erinevad õiguskultuurid. Kultuurid on kujunenud väga pika aja jooksul ja neil on väga palju omast, mis on leidnud vastavad tähistused. See tekitab raskusi teineteise mõistmisel. Kesksed mõisted on vaatamata erinevatele õiguskultuuridele ühtsed. Kesksed mõisted õiguses (õigusteaduses) on: inimene, tegu ja töö, aeg ja ruum (aegruum), ese ja kausaalsus
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siser...
16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. 17. Locus standi - Õigusnorm enne kohut. 18. Jura novit curia – Kohus tunneb õigust. 19. Nullum crimen sine lege Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. 20. In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21. Lex posterior derogat legi priori hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti Kõrgema õigusvõimega norm murrab madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). 22
nimetatakse ka ülipositiivse õiguse doktriiniks, mis põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. Ka enamus õiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Küll mõistavad nad loomuõiguse all teatud kindlas õiguskorras valitsevaid ja muutuvaid kultuuriga seotud väärtusmastaape, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Küsimus on selles, kui tihe liit peab olema loomuõiguse ja positiivse õiguse vahel. Loomuõiguse üks rajajatest Rousseau kirjutab: „Mis on hea ja vastab korrale, on seda läbi asjade loomuse ning on sõltumatu inimeste korraldustest. Kindlasti on olemas kõikehaarav õiglus, mis tuleneb ainult mõistusest. Õigluse
annaabi.ee 
