50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
214175
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia - Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid.
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmemb
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapi
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas paiknevad kromatiin
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%
INIMENE Liik arukas inimene Perekond - inimene Alamsugukond - inimlased Ülemsugukond - inimlaadsed Selts esikloomalised e primaadid Klass - imetaja Alamhõimkond - selgroogsed Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid Q: Miks kuulub inimene loomariiki? A: Suguline paljunemine, vaba ja suunatud liikumine, samasugune embrüonaalne areng, loomsed koed, loomsed rakud, samad elundkonnad, meeled, olema liigisisene suhtlusviis (nukleotiidses järjestuses on max 1.6% erinevust) Q: Põhjenda inimese kuulumist imetajate hulka! A: Emane imetab noorlooma, kehakarvad, kehasisene
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid