Vastus leiad õppematerjalist: INIMENE

INIMENE (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks kuulub inimene loomariiki?
Mille poolest erineb inimene teistest loomadest?
Miks veri ja lümfoidkude nii veidralt on märgitud?
Mis on gliiarakk?

INIMENE

Liik – arukas inimene
Perekond - inimene
Alamsugukond - inimlased
Ülemsugukond - inimlaadsed
Selts – esikloomalised e primaadid
Klass - imetaja
Alamhõimkond - selgroogsed
Ülemhõimkond - keelikloomad
Riik - loomariik
Domeen – eukarüoodid
Q: Miks kuulub inimene loomariiki?
A: Suguline paljunemine, vaba ja suunatud liikumine, samasugune embrüonaalne areng, loomsed koed , loomsed rakud , samad elundkonnad , meeled, olema liigisisene suhtlusviis (nukleotiidses järjestuses on max 1.6% erinevust)
Q: Põhjenda inimese kuulumist imetajate hulka!
A: Emane imetab noorlooma, kehakarvad, kehasisene looteareng, täpselt sama hammaste struktuur
Q: Mille poolest erineb inimene teistest loomadest?
A: Kõndimine kahel jalal, suur aju, aeglane areng, mittesesoonne sigimine, kõigesööja, enne söömist toitu töödeldakse, keerukas olend

Inimese koed

Joonis 1 - vaadake, kui osav ma Paint 'is olen!

Miks veri ja lümfoidkude nii veidralt on märgitud? Sest ehituse poolest on tal märgatav sarnasus tugikoega: üksikud suured rakud rohkes rakuvaheaines

Side-, luu- ning kõhrkude saavad alguse embrüonaalsest sidekoest.

Igal elundkonnal on üks peamine kude, mis täidab ära selle elundkonna peamise ülesande.

Sidekude jaguneb veel:

Kohev sidekude
Fibrillaarne sidekude
Rasvkude

Epiteelkude

NB! Ei võrdu nahaga!
Iseloomustus:

Rakkude tihe paiknemine , seega väga vähe rakuvaheainet.
Olemas on basaalmembraan , mis ühendab ja samas eraldab epiteelkoe selle all oleva koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest.
Eelkõige paikneb organismi vabadel pindadel, st organite ümber, nahal ja limaskestadel.

Ülesanded:

Katta ja kaitsta, eelkõige;
Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad).

Liigitused:

Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline .
Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust , nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad.
Rakkude kuju alusel: lameepiteel , kuupepiteel, silinderepiteel.
Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips -, tundeepiteel.

Näiteks:

Ühekihiline lameepiteel veresoontel
Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes
Ühkihiline silinderepiteel hingamisteedes (ripsepiteel)

Epiteelkoest väljakasvud:

Kehakarvad
Kulmud
Juuksed
Ripsmed
Küüned
(Suled, sõrad, soomused )

Lihaskude

Iseloomulik sellele on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb lihasrakkudes e –kiududes olevaist aktiini ja müosiini filamentidest.
Jaguneb tavaliselt vastavalt ehitusele ja paiknemisele:

Sile-,
Vööt-,
Südamelihaskude.

Silelihaskude : väikesed käävjad ühetuumsed rakud. Lapikud ja lamedad, enamasti paiknevad kihtidena, aga vöödilised ei ole. Paiknevad vaheliti, st kokkutõmbed on lühemad ja aeglasemad (vaid 1/3 kuni ¼ rakust), kuid seega on nad ka vastupidavamad – ei väsi. Ei allu tahtele, enamik neist töötaba automaatselt ja ilma närviimpulsita (pigem hormoonide poolt reguleerituna). Paikneb peamiselt torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu luudele . Pikkus on ~1/3 vöötlihaskoe rakust.
Vöötlihaskude: Silinderjad hulktuumsed pikisuunas paiknevad rakud, mis müosiini ja aktiini filamentide korrapärase paiknemise tõttu tunduvad triibulised. Kiired, suure ulatusega ja tugevad kokkutõmbed, kuid seega ka väsivad kiiresti. Kui teed trenni , suureneb kontraktsioonivalkude hulk ja väsivad aeglasemalt, lisaks hakkavad nad paremini taluma tekkivat piimhapet. Korraga töötab vaid mingi 10% rakkudest, st võtavad vahetusi. Alluvad inimese tahtele ning kinnituvad luudele. Kõik skeletilihased on siin all.
Südamelihaskude: Asub vaid südames. Ehitus: sarnane vöötlihaskoele, aga väiksemad rakud, otsast hargnenud, moodustavad võrgustiku ümber südame. Automaatne töö, st ei allu kontrollile , vaid toodab töötamiseks vajaliku närviimpulsi ise. Rakud on silinderjad, korrapärased, vöötlihasrakkudest 1/3 võrra lühemad. Kokkutõmbed on keskmise ulatuse ja tugevusega . Eriti vastupidav ja väsimatu.

Tugikude

Enamuse koest moodustab rakuvaheaine , mille rakud on ise tootnud ( erandiks on rasvkude, mis ei tooda rakuvaheainet ja st. seal seda ka suurt ei ole).Alamkudede eripärad tulenevad sellest, milliseid kiude ehk fibrillaarseid valke need moodustavad:

Retikulaarkiud - võrgustik ja kohev

Elastiinikiud – elastsed, venivad (neid on palju nahas)

Kollagenikiud – tugevad ja jäigad.
Enamasti on küll kõiki kolme, aga hulk ja paiknemine on erinevad.
Alamliigid:

sidekude,
luukude,
rasvkude,
kõhrkude.

Sidekude: Ülesanne on täita elunditevahelisi vahesid (peamiselt kohev ja elastne sidekude), hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude: kõõlustel ja lihastel). Lisaks kiududele on rakuvaheaines ka rohkelt vett. Vesi + lahustunud ained = geel , mis ühendab ilusti rakud ja kiud. Uueneb kudedest kõige kiiremini, nt täites haava paranemisel kahjustuskoha. Just kohev sidekude on kõigi meie organite ümber. (Ma tean, et see jutt sai veidi ebaloogiline, aga ma ise pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.)
Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine). Umbes 25% on vett. Kuivainest umbes 25% on orgaanika, millest 97% on kollageen , ülejäänu on mineraalained , millest peamine on hüdroksiapatiit. Luu pinnal on rohkelt ladestunud kaltsiumisooli. Mida luu sissepoole, seda vähem neid on (st ühe enam on käsnollust ja plinkollust). Käsnolluses toimub intensiivne ainevahetus ja verevahetus. Kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt, seega kui kaltsiumi mõnda aega ei söö, tekib juba luuhõrenemine.
Rasvkude: Palju suuri rakke ja vähe rakuvaheainet. Umbes 80% koest on rasv . Ülesanded: kaitsta (mehhaniliste asjade eest), varuda (aineline ja energeetiline), eritada (sinna kogunevad kehavõõrad ained); seega suht-koht samad, mis lihtlipiidide ülesanded. Kujuneb välja nii geenide kui toitumise põhjal (eriti mõjutab asja see, mida sa lapsena, kuni 3. a saamiseni sõid).
Kõhrkude: Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, aga luukoest elastsem, st liigesepindadel, lülivaheketastes, trahheas. Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüüdid) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid, kollageen, elastiin). Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooni ja närve seal seega pole. Kollageenikiud paiknevad võrgustikuna.

Veri ja lümfoidkude

Ainus vedelkude! Põhiosa on rakud ja plasma (ehk vedel rakuvaheaine). Rakud: erütrotsüüdid (hapniku transport), leukotsüüdid (immuunsuse tagamine) ja trombotsüüdid (e vereliistakud , mis tagavad hüübimise; neis on fibrinogeen). Siis on veel lümfotsüüdid, though seal on veel teisi rakke ka, kuni 20 eri tüüpi.

Närvikude

Rakk on kõrgelt diferentseeritud , seega ei jagune enam. Närvikude on mitmekesine , sõltub paiknemisest ja funktsioonist. Koosneb neuronitest ja gliiarakkudest , kusjuures viimaseid on enamik, umbes 9/10.
Q: Mis on gliiarakk ?
A: närvitoerakk. Need toidavad ja kaitsevad neuroneid, võivad ka harva ja veidi neuronite ülesandeid täita.
Gliiarakud jagunevad:

Oligodendrotsüüdid, mis moodustavad taksonite ümber müeliintupe.
Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises
Mikrogliiarakud ehk õgirakud.

Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit , seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus).
Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides (ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum). Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked („närvikiud“), millest on suur osa kaetud erinevate lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine .
Sünaps jaguneb:

Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad otseselt kokku ning impulss kantakse kohe ja muutumatult üle, st toimub kiirelt. Inimesel on seda tüüpi sünapseid u 20% kõigist; nt põlverefleks ja silma liigutamine.
Keemiline sünaps, kus dendriidi ja neuroni vahele jääb pilu ehk sünaptiline polu. Info liigub edasi ainult siis, kui pilu on täitunud ülekandeaine ehk mediaatori ehk virgatsainega ehk transmitteriga, mida on üle 50 erineva. Seda tüüpi ühendus võimaldab infot töödelda ja seega ei koorma aju üle mittevajalikuga. Umbes 80% kõigist sünapseist.

Mediaatori hulk sõltub impulsi tugevusest, kestusest ja sellest, kas mitu samalaadset impulssi on järjest. Vastuvõttev rakk ei saa samal ajal teist infot vastu võtta.
Fun fact : valutundlikkus on määratud dendriidimembraani vastuvõtlikkusega, seega pm geneetiliselt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

kude rakk rakud sidekude vööt rasvkude rakuvaheaines epiteelkude kokkutõmbed kõhrkude impulss kuupepiteel

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimene (anatoomia)

2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4

Bioloogia

docx

Inimese bioloogia

BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul

Bioloogia

doc

Kordamisküsimused histoloogias

Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirak

Bioloogia

doc

Histoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia - Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud loot

Üldhistoloogia

doc

ÜLDHISTOLOOGIA

ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kuded

Üldhistoloogia

docx

Rakud, koed, nahk, elundid

Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapi

Inimese füsioloogia

doc

Inimese üldiseloomustus

ajaks rakumembraani polarisatsioon. Lihaskoe ehituslikud iseärasused: Silelihaskudedest ja vöötlihaskudedest. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest lühikestest rakkudest. EI allu meie tahtele Vöötlihaskude koosneb pikkadest hulkruumsetest rakkudest. Võrdle Inimese ja inimahvi ontogenees: Inimesel areneb sünnijärgselt, inimahvil sündides juba aju üsna arenenud. Esimese 10. Eluaasta jooksul areneb simpans 3x kiiremini. Suguküpseks saab inimene teismeeas, simpansid aga kohe. Inimesel tänu neuteeniale pikem eluiga Inimene ja inimahv üleüldiselt: Inimene liigub kahel jalal, inimahv rusikad maas. Inimesel suur ajukolju, inimahvil väike. Inimesel s kujuline selgroog ja laienenud vaagen. Inimahvil kitsas vaagen ja selgroog ühe kõverusega. Inimesel taandarenenud karvkate ja mõisteline kõne. Skeletilihased ja südamelihased: Skeletilihased alluvad tahtele, südamelihased mitte. Skeletilihased töötavad vastavalt

Bioloogia

docx

INIMENE

kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude

Bioloogia

Rohkem sarnaseid