Ettekanne 10. Araabia ja muhameedlik kultuur Islami kultuuri allikatest Pärimuse järgi sai meka kaupmees Muhamed 610. aasta paiku läkituse jumala Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas ,,keegi majesteetlik olend". Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja ja nii tekkiski uus usund - islam. Need kes usundi omaks võtsid hakati nimetama muhameedlasteks. Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma
Kontrolltöö nr 2. 11. Feodaalsuhete kujunemine. Lk 82. Konspekt 13.-14. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked. Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia. Suurbritannia rahvaste kujunemine. Konspekt. 7-9. Araabia ja muhameedlik kultuur. 1.Miks kujunesid feodaalsuhted? (2) Karl Martelli sõjaväereform -> uut tüüpi sõjaväesüsteem, tekkis vajadus stabiilse võimusüsteemi järel. 2. Mida tähendab ``minu vasalli vasall ei ole minu vasall? (1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood
*Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise. *843.a jagunes riik Verdini lepinguga kolme venna vahel kolmeks. Tekkkis Ida-, Lääne- ja Kesk-Lõunafrangiriik. 2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR. *Islami kultuur kujunes välja Araabia poolsaarel, Meka linnas. Islami kultuuri tähtsamateks linnadeks olidki Meka ja Mediina. *Muhamed oli Allahi prohvet ning Jumala sõnumi tooja ja Meka kaupmees. Allah oli araablaste põhijumal islamis. Gabriel oli ingel, kes ilmutas ennast Muhamedile ning moslemid oli islami usku inimesed (ehk alistujad). *Islam tähendab jumala tahtele allumist (alistumist). *622.a Muhamed põgenes Mekast ning leidis Mediinast palju poolehoidjaid
Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes valluta langobardidelt osa alasid ja andis need üle paavstile. Nendest maadest moodustus Kirikuriik e Paavstiriik. Paavst kroonis vastutäheks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks. 4.Araabia ja Muhameedlik kultuur Koraan Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis. Koraan ning seda täiendav ja seletav püha raamat sunna kujunesid islami kultuuri põhi allikateks. Islami kunst Domineeriv roll kuulus arhitektuurile. Kõikjal kus muhameedlus kanda kinnitas kerkisid moseed jm. Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad,
.. Kaaba Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtne ümarkaar, sakilised, teravkaarsed, hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Levinuim on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Kärgkuppel Kubbat-as-Sahra mosee Timuri haud Tadz Majal Hagia Sophia katedraal Suleimani mosee Veel üks omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese ühendab endas mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Alhambra loss Lõvide õu Tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja ornamentika. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tiuks. ARAABIA KULTUUR Suurima panuse on araabia kultuur andnud maailmale filosoofias, astronoomias, matemaatikas (kümnendsüsteem, araabia numbrid, algebra, trigonomeetria), arstiteaduses ja geograafias. Tuntuim teos on "Tuhat üks ööd".
Vanim neist on Kubbat-as-Sahara. o Kaljutoomkirik Jeruusalemmas o 8-tahuline tsentraalehitis, kuppelmosee o Ehitati 7. sajand 11. sajand. Timuri haud Samarkandis o Kuppelmosee tema haual Tadz Mahal o Põhja-India valitseja lemmiknaise mausoleum 15.SAJAND Hagia Sophia kirik muudeti moseeks. Selle kõrvale ehitati 4 minaretti ja kuplikonstruktsiooni jäljendades ehitati samasse linna Suleimani mosee. Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. o Nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. o Keskel on suur koda (ivan) ja sellest mõlemal pool on väikesed kambrid õpilastele. Lossid ja võimsad linnused. Eriti kuulus on Alhambra loss o Asus Hispaanias, Granada lähedal o Kolm õue [sealhulgas ka nn. Lõvide õu] Põhja-India muhameedlike valitsejate mogulite lossid Lahore'is,
· Damaskuse suur mosee (kolmelööviline, ette ehitati õu, mida ääristasid sammastiku taha jäävad käigud) · Jeruusalemmas laiendati bütsantsi stiilis 3-lööviline kirik 7-lööviliseks al-Aksa moseeks. · Kubbat-as-Sahara Jeruusalemmas vanim kuppelmosee. · Ehitati palju kuppelmoseesid. Kasutati samal ajal mosseena ja hauana. · Timuri haud Samarkandis · Tadz Mahal · Hagia Sophia mosee · Suleimani mosee · Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. (nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel suur koda ja sellest mõlemal pool kambrid õpilastele.) · Lossid, linnused (Alhambra loss ja selle nn Lõvide õu) · Lossid Lahore'is, Agras, Delhis punasest liivakivist, valgest marmorist Tarbekunst: · Peen tehniline töötlus · Ornamentika · Ornamenteeritud relvad, Koraani kalligraafilised leheküljed
eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi. Ta rajas oma lossi isevärki loomaaia, kus elasid leopardid, kaamelid, elevandid ja isegi kaelkirjak. Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Kristlik keiser ja muhameedlik sultan veetsid omavahel mõnusalt aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma orjataridest tantsijannasid. Ja ometi oli kõik alanud nii hiilgavalt. 1740. aastal märkas valgustatud Euroopa üllatusega, et Preisimaal on tõusnud uus hiilgav täht võluv noor kuningas, valgustaja ja poeet, kellele polnud galantsuse ja vaimukuse poolest kedagi vastu panna. Kuid siis äkki sissetung Sileesiasse, mis tõi kaasa kolm verist sõda
Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika, vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest, modelleeriti kipsist või stukist, värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest.
· Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsioon tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest. Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni 1. hiina ehk sinoiline 2. jaapani 3. hindu 4. muhameedlik 5. vene 6. õigeusu 7. Lääne 8. Ladina-Ameerika ja Aafrika Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond. (Huntington, 1999) Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud
ristikulehe kujulised kaared. 40. Arabesk on abstrakstuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibana. 41. Ehitiste kaunistamisel kasutatakse arabeski, materjalidest kivi-intarsiat või kivi-mosaiiki, mis on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist (stukist) või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. 42. Kiviintarsia ja stukk-kaunistus on ornamentaalse dekoratsiooni viisid. 43. Medrese on muhameedlik ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 44. Muhameedlaste valitsejate rajatud kuulsamad profaanehitised: Alaha,bra loss Hispaanias; lossid Lahore'is, Agras ja Delhis. 45. ,,Klassikalist maali" Islami kunstis ei eksisteerinud.
Samasugust poliitikat teostati Filipiinidel ja Indoneesias. IdaAasias hakkas kujunema eraldusjoon turumajanduse ja demokraatliku ühiskonnakorra valinud maade ning NSVL'i eeskujul või diktaadi all sotsialismi kuuluvate riikide vahel. Iseseisev India ja LõunaAasia maad India India nõudis iseseisvust. Vabadusliikumist juhtisid kaks poliitilist organisatsiooni: India Rahvuskongress ja Muhameedlik liiga. Nende juhid Jawaharlal Nehru ja Mohammed Ali Jinnah olid ühed kõige populaarsemad inimesed Indias. Mathada Gandhit peeti rahva vaimseks juhiks ja südametunnistuseks. 1947. a andis Inglismaa Indiale iseseisvuse ning Briti väed lahkusid sealt 1948. a juulis. Briti India asemele tekkis kaks riiki. Muhameedlaste kogukond ei soovinud elada samas riigis hindudest enamusega ning lõi muhameedlaste riigi Pakistani
- personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika 3.3. Regionaalpoliitika • Poliitilised ühendused ja liitriigid • Majandusühendus (EL, ASEAN, SRÜ) • Kaubandusühendus (NAFTA, EFTA) • Tolliliit (EL ja Türgi) • Vabakaubandustsoon (Hiina eri tsoonid) • Riikidevaheline regionaalne koostöö (Põhjamaade Nõukogu, Benelux, Balti koostöö) • Riigisiseste mahajäänud regioonide toetamine 3.4. Harupoliitikad • Kaubanduspoliitikad
kristlik. Clodovech Frangi riigi rajaja, juhtis Saksamaalt pärit frangi hõimu ning vallutas endale sobiva ala riigi loomiseks. Karl Martell majordoomus (Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem), haaras kogu Frangi riigi võimu täielikult enda kätte. Lõi tagasi ka araablaste kallaletungi Euroopale. Arvatakse, et kui ta ei oleks seda teinud, siis oleks Euroopa siiani muhameedlik. Pippin Lühike - Karl Martelli poeg, hoidis võimu enda käes ka pärast oma isa surma. Rooma paavsti toel kuulutati ta frankide kuningaks. Karl Suur - Pippini poeg, kes tegi Frangi riigist Lääne-Euroopa võimsaima riigi. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Olles hiiglaslikud alad Lääne-Euroopas vallutanud, otsustas Karl Suur taastada Rooma keisririigi ning kuulutas ennast keisriks (aastal 800). Tema unistus oli taastada Rooma
verekümnis väikekümnis (aiasaadused) sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 3. Katoliku kiriku õpetus - Piibli 2 osa Vana ja Uus Testament, Vana Testament heebrea keeles ja juutide ajaloost, Uus Testament kreeka keeles ja Kristuse elust - IV saj tõlkis Hieronymos Piibli ladina keelde 4. Paavstlus - Tugev paavst Gregorius I Suur - Paavstiriik kujunes 756 a-l (8 saj) §10 Araabia ja muhameedlik kultuur 1. Araablased ja Araabia ps - Stepid, poolkõrbed, kõrbed - Tegevusalad: rändkarjakasvatus (beduiinid) kaamel, hobune, kits paiksed araablased lääne - ja lõunaosa oaasides - Kaubeldi Meka linnas, majanduse ja usukeskus, Kaba tempel 2. Araabia hõimude ühendamine Islami usu abil 630 aastal - Muhamed 570 632 langetõbine 610 hakkas jutlustama uut usku jumal Allah 16
privilegeeritud linna kontseptsioonist enesest. Konkreetsemal tasandil võidi linna juhtimist, tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise protseduurireegleid ja majandusliku tegevuse reguleerimist puudutavad õigused laenata tervikuna mõnelt teiselt linnalt. Selle tulemuseks oli linnaõiguste perekondade teke, ning nendesse perekondadesse kuulusid linnade grupid, mille õiguskorraldus oli vähemalt algselt modelleeritud ,,emalinna" järgi. Linnakodanike immigratsioon * 10. ja 11. sajandil oli muhameedlik Hispaania kahtlemata Lääne-Euroopa kõige enam linnastunud piirkond. Sellepärast ei kohta seal kõrgkeskajal samasuguste uute linnade rajamise buumi, nagu see iseloomustas Ida- Euroopat või Briti saari. * Mitmed linnad vajasid pärast pikki piirisõdade ja vallutussõjakäikude perioode taaselustamist ja taasasustamist. ( nt Tarragona linn, mille 12. saj kristlased tagasi võitsid). * Ida- Euroopa linnakultuur oli ennekõike saksa kultuur_ Käsikäes käis urbaniseerumine ja
pinnasekihid. Seal, kus tektoonilised kihid põrkuvad, tekivad looduses maavärinad ja ilmuvad vulkaanid, inimkonnas aga konfliktid ja sõjad. Sellest tuleb Huntingtoni raamatus eriti robustne järeldus ja ennustus: tulevased konfliktid ei puhke mitte ainult tsivilisatsioonide vahel, vaid kulgevad tsivilisatsiooni "murrangujooni" mööda. Huntington näeb maailmas praegu kuut kuni kaheksat eri tsivilisatsiooni: Hiina elik sinoline, jaapani, hindu, muhameedlik, (vene-)ortodoksi, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Huntington määratleb tsivilisatsioonid, sealhulgas ka "Lääne", esmajoones usu põhjal. Hiina, hindu, muhameedlik ja vene- ortodoksi on valdavalt usulise määratlusega tsivilisatsioonid. See, mida kõikjal nimetatakse "Lääneks", ühtib sellega, mida varem peeti lääne kristlaskonnaks (katoliiklus ja protestantism) Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Ameerika ning Okeaania.
Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhamed ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhamedi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 3.Mida tähendavad mosee, minarett, mihrab, medrese? Mosee islamiusuliste pühakoda Minarett mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele Mihrab mosee Meka-poolses seinas olev poolümar palveniss Medrese muhameedlik ehitisetüüp ühendab mosee ja teoloogia õppeautuse. Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel on suur koda (ivan) ja sellest mõlemal pool väikesed kambrid õpilastele. 4.Nimeta islami ehituskunstis vähemalt üks mosee ja mausoleum. Damaskus Suure mosee, Al-Aksa mosee, Sulemani mosee, Tadz Mahal 5.Milliseid motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamiseks? Ehitisi kaunistati ornamentidega
on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonid: budism, hinduism, judaism, isalm, kristlus. Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis "kodanikesse puutuv, kasulik". Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, LadinaAmeerika ja Aafrika. Kristlus 33 ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas.
annaabi.ee 
