Misso Kool
Deira
Kangur
KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö
8.
klass
Juhendaja Kaija Juur
Misso
2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Mõisted 4
2.Koolikiusamine 4
3.
Kiusamise avaldumine 6
4.Mis on küberkiusamine? 8
4.2 Kuidas
kiusamine toimub? 9
5.Kuidas märgata
kiusamist ja vajadusel sekkuda? 10
6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad? 11
6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks? 14
7.Vanemate roll
kiusamisel ? 16
7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata? 18
8.
Kiusaja ,
kiusatava või
kõrvalseisja roll 20
8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse? 20
8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud? 21
8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse? 22
8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed 23
9.Misso Kooli uurimus 24
10.Kokkuvõte 28
11.Kasutatud kirjandus 29
Lisad 30
Sissejuhatus
Ma
valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai
teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal
pool ja samuti on see
koolides , huviringides, linnas, tänaval väga
levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt
rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne – ma valisin sellise
teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja
ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka
teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla
valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase
edasist elu.
Ees
ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi
viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja
teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud.
Mõisted
- Koolikiusamine – vaimne ja füüsiline vägivald , mis on seotud koolisuhetega.
- Koolivägivald – olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut.
- Sõnaline kiusamine – ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms
- Füüsiline kiusamine – kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
- Varjatud ehk suhetega seotud kiusamine – kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja positsiooni kaaslaste hulgas, nt levitatakse kuulujutte , tõrjutakse seltskonnast välja vms
- Küberkiusamine – koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on eri elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine ( mobiiltelefon , tahvelarvuti , veebikaamera , interneti suhtluskond jne) ohvrit pannakse kannatama telefoni või interneti vahendusel, saadetakse ähvardavaid või solvavaid sõnumeid, postitakse veebi õelaid teateid ja pilte vms.
Koolikiusamise
liike on päris palju:
- füüsiline - löömine, tagumine , tõukamine, tee peal ees seismine , takistamine, asjade peitmine jne;
- psühholoogiline - sõimamine, narrimine , ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne;
- Suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne.
(Politsei-
ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine)
Koolikiusamine
Tihti
kiusamist ei märgatagi või peetakse mitte märkimisväärseks.
Paraku toimub kiusamine koolis iga päev ning vahel on kiusaja ise
„ohver“, kes valib kiusamiseks nõrgema, et selle kaudu tõsta
oma madalat enesehinnangut. ( Vaiksoo , 2010)
Kiusamine
ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see
ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile
kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja
luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute
teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks
õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis
kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010)
Kiusamisprobleemide
sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi
nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli
seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on
lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure
õppimise pärast. (Vaiksoo, 2010)
Kiusamine
on koolivägivalla alaliik . Vägivalla teadusliku mõiste all
peetakse silmas agressiivset käitumist, kus füüsiliselt haiget
tegemine või kahju tekitamine on tahtlik. Samas peavad õpilased ise
lisaks füüsilisele vägivallale ka psühholoogilist tahtlikku
haiget tegemist. Koolivägivalla all peetakse silmas igasugust
olukorda, kus kooli kuuluv mistahes isik väärkohtleb teist kooli
kuuluvat isikut. Reeglina ohver ise ei provotseeri kiusamiskäitumist.
Kiusamine võib olla nii füüsiline (löömine, asjade äravõtmine
jne.) kui psühholoogiline (narrimine, ignoreerimine jne.). (Vaiksoo,
2010)
Paljud
õpilased kogevad koolis mingil viisil vägivalda, kuid reeglina
valitakse välja ohver, kes teistest mingil moel erineb. Põhjused
võivad olla välimuses (kasv, kehakaal), sotsiaalne taust,
õppeedukus vms. See võib toimuda ühe korra, mõne päeva, kuid ja
isegi aastaid. Kiusamine ei toimu alati kahe õpilase vahel, vaid
võib olla ka grupiviisiline. (Vaiksoo, 2010)
Kiusamine
on see, kui üks inimene paneb teist inimest meelega ja korduvalt end
halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. (Vaiksoo, 2010)
haiget
tegemine
– haiget teha võib mitmel viisil, näiteks füüsiliselt lüües,
asju ära võttes või lõhkudes, sõnadega solvates või ähvardades,
meelega tegevustest välja jättes, inetuid kuulujutte ja valesid
levitades või muul moel. Haiget võib saada nii keha kui hing.
Haiget tegemine võib olla nii teistele nähtav kui ka salakaval ja
varjatud. ( Lasteombudsman 2014)
meelega
– kaaslane teeb tahtlikult teisele füüsiliselt või hingeliselt
haiget, mitte kogemata. Sõbralik ja mänguline müramine või
narritamine ei ole kiusamine. (Lasteombudsman 2014)
korduvalt
– haiget tehakse sama inimese või grupi poolt mitu korda.
Kiusamine ei ole juhuslik ühekordne tüli või vaidlus. Kiusamine
võib kesta kuid või isegi aastaid. (Lasteombudsman 2014)
raske
end kaitsta
– kiusamine on alati ebavõrdne. Ohver võib olla teistest
füüsiliselt nõrgem, vaesem või rikkam, vähem sõnaosavam või
muus osas teistest erinev, tal võib olla klassis vähe sõpru või
ta ei ole nii populaarne . Kiusajal võib olla palju toetajaid ja
seetõttu võib tema ohvriks sattuda igaüks, kes sellesse toetajate ringi ei kuulu. Tavaliselt valib kiusaja kiusamiseks ohvri nõrga
koha, sest nii saab ta olla kindel oma üleolekus. Kiusamiseks ei
peeta seda, kui kaks enam-vähem ühe tugevusega õpilast
vabatahtlikult vaidlevad või kaklevad. (Lasteombudsman 2014)
Kiusamise avaldumine
Põhikooliealistest
õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks . Koolitervishoiu
uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme
õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas. Kiusamine on
raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid
püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse . Kiusamisega
seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses
rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema
tegevusse suhtutakse negatiivselt. (Tallinn, Koolikiusamine)
Väga
erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud
teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks . Kuigi enamik
õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja
tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja
aitab kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine)
Mis
takistab kiusamisest kõnelemist:
- Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida
- Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda. (Tallinn, Koolikiusamine)
Miks
kiusamist on raske välja selgitada:
- Kiusaja teeskleb süütut
- Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja
- Kiusaja süüdistab kiusatut
- Kiusatu alahindab olukorda
- Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine)
Kiusamist
võib vaadelda:
- Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud
- Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis
- Kollektiivselt, sel juhul pööratakse tähelepanu kooli toimimisviisidele, mis moodustavad raamid laste interaktsioonile ja vastastikustele suhetele. Sel juhul on vaatluse objektiks kooli normid, atmosfäär ja tegevuskultuur. (Tallinn, Koolikiusamine)
Sagedamini
kiusatakse neid kes:
- ei löö vastu
- on targemad kui teised
- on väikest kasvu
- on paksemad kui teised
- on pikemad kui teised
- on aeglasemad kui teised
- on vaesemad kui teised
- on rikkamad kui teised
- on lihtsalt teistest erinevad (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine)
Klassis,
kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma:
(Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine)
Kiusatav
Kiusaja
Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad
KIUSATAV
-> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm,
alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine
või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber
olla) -> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka
agressiivseks
KÕRVALSEISJAD
-> Omasid ei jäeta üksi! -> Klassikaaslaste sekkumine->
Tunne: Ma pole üksinda! -> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted
sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat.
Mis on küberkiusamine?
Küberkiusamine
on üks kiusamise vormidest, mille eripäraks on erinevate tehniliste
seadmete (nt mobiiltelefon, tahvelarvuti, veebikaamera jne)
kasutamine. Toimub sõimamine ja ähvardamine e- kirjade , SMS’ide
jms kaudu. Samuti võib kiusamine toimuda erinevates portaalides ja
suhtluskeskkondades alandavate kommentaaride kirjutamise ja/või
mõnitamise näol. (Küberkiusamine)
4.1
Mis eristab küberkiusamist tavaliselt kiusamisest?
Anonüümsus
– luuakse varikontosid, mis ei anna informatsiooni konto tegeliku
kasutaja ehk kiusaja kohta. Sama on ka mobiiltelefonidega –
kasutatakse salastatud numbreid või kõnekaarte ning helistaja või
sõnumi saatja isiku tuvastamine on keeruline. (Küberkiusamine)
Laiaulatuslik publik – iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega ka
nende inimeste hulk, kes võivad näha internetis kiusliku ja
pahatahtliku sisuga materjale kiusatava kohta. (Küberkiusamine)
Tagajärgede
vähene või lausa puudulik tajumine – üldjuhul kiusaja ei näe
kiusatava reaktsiooni ja emotsioone küberkiusamise ajal ning
seetõttu ei taju kiusaja, kuivõrd kõik see kiusatavat puudutas või
häiris. (Küberkiusamine)
Kõrvalseisjate
(kaaskiusajate) sekkumise võimalus – ka teised, kõrvalvaatajad,
saavad lisada omapoolseid kommentaare ja märkusi internetis
avalikustatud materjali juurde. (Küberkiusamine)
24/7
kontakti võimalus – ohver on internetis kättesaadav 7 päeva
nädalas ja 24 tundi ööpäevas. See aga suurendab omakorda
küberkiusamise korduvust. (Küberkiusamine)
Raske
ära tunda – lapsevanem või õpetaja ei pruugigi kohe aru saada,
et midagi on valesti. Siinkohal on vaja lapsega usalduslikku suhet,
et ta ise julgeks tulla ja öelda, mis temaga lahti on.
(Küberkiusamine)
Loomulikult
saab kohe kustutada häiriva sisuga e-kirjad või blokeerida
ebameeldivad kontaktid, kuid jälje noore inimese hinge ja
enesehinnangule jätavad need negatiivsed emotsioonid siiski. (Küberkiusamine)
4.2 Kuidas kiusamine toimub?
Sõimamine
– saadetakse korduvalt sõimavaid, vihaseid ja ebaviisakaid kirju,
kommentaare, pilte ning sõnumeid. (Küberkiusamine)
Ahistamine
– saadetakse korduvalt ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju,
kommentaare, pilte ning sõnumeid, mis võivad olla ka seksuaalselt
ahistavad või arvutiviiruseid sisaldavad. (Küberkiusamine)
Küberjälitamine
– järgnetakse virtuaalselt pidevalt kellegi mänguruumi või
jututuppa, kuhu kiusatav siseneb.
Mustamine/kuulujuttude
levitamine – saadetakse korduvalt kirju, kommentaare, pilte ja
sõnumeid, mis levitavad alusetuid kuulujutte selleks, et kahjustada
teise inimese mainet. (Küberkiusamine)
Privaatsuse rikkumine – korduvalt murtakse sisse kellegi kontodesse ning
saadetakse sealt kiusaja poolt materjale, mis võivad kiusatava
ebameeldivasse olukorda panna. (Küberkiusamine)
Saladuste levitamine – saadetakse teistele edasi saadud privaatseid kirju,
pilte ja muid materjale ilma esialgselt saajalt luba küsimata. Harvad ei ole ka need juhtumid , kus saladus nö pressitakse välja.
(Küberkiusamine)
Ignoreerimine
– korduvalt ja sihilikult ei võeta teist noort nt mõnda mängu,
ei lisata oma sõbraloendisse. (Küberkiusamine)
Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?
1.
Ole tähelepanelik ja jälgi õpilaste käitumist. Sekku
viivitamatult, kui sulle tundub, et tegu võib olla kiusamisega.
Näiteks, kui kaks õpilast vahetunnis rüselevad ja sa ei ole
kindel, kas see on omavaheline nali või kiusamine, astu nende juurde
ja tunne selle vastu huvi. Mõnikord piisab lihtsalt sõbralikust
küsimusest: "Mis huvitav tegevus teil siin käsil on?".
Jälgides osapoolte reaktsioone võid aru saada, kuivõrd tõsise
asjaga on tegu. Kui tegu on mõlemapoolse füüsiliselt aktiivse
mänguga, siis võid lihtsalt mainida, et mõlemal on õigus mäng
katkestada, kui see enam ei meeldi või kui keegi saab haiget. Jälgi
tähelepanelikult nende edasist tegevust ning sekku kohe, kui olukord
läheb üle piiri. Kui tegu on võimaliku kiusamisega, siis väljenda
kindlameelselt kooli seisukohta kiusamise lubamatuse suhtes. Anna
teada, et sa teavitad olukorrast klassijuhatajat ja antud teemaga tegeldakse esimesel võimalusel. Oluline on, et sa sel hetkel
reageerid, mitte ei kõnni sellest olukorrast mööda.
(Lasteombudsman, 2014)
2.
Suuna õpilaste tegevus muule aktiivsele tegevusele. Kui märkad
õpilaste vahel liiga agressiivset mängu, siis suuna nad mõnele
sarnasele tegevusele, kus liigategemise oht on väiksem. Näiteks,
kui õpilased loobivad õues üksteist käbidega, siis sekku
mänguliselt joonistades kriidiga mõnele puule märklaua ja pakkudes lastele välja, et nad hakkaks käbidega hoopis märki viskama .
Vanemate õpilastega nõuab selline lähenemine loomulikult suuremat
pingutust. (Lasteombudsman, 2014)
3.
Kui vaja, siis sekku füüsiliselt. Kui on ilmne, et õpilaste
omavaheline rüselus teeb ühele poolele haiget, siis tuleb kaklejad
füüsiliselt teineteisest lahutada. Kui sa tunned , et see käib sul
üle jõu, pead kutsuma abi. Koolipersonali kohustus on sekkuda ning
tagada laste turvalisus. (Lasteombudsman, 2014)
4.
Reageeri igale õpilasele, kes pöördub sinu poole murega kiusamise
pärast. Kuigi sulle võib tunduda, et tegu on tühise asjaga ja
õpilane peaks ise hakkama saama, ei pruugi see tegelikult nii olla.
Sageli õpilased kannatavad aastaid vaikides, sest ei julge midagi
teha või ei tee keegi nende murest välja. Samuti on iga laps
individuaalne ja mõne lapse jaoks võib solvamine , mida teised
suudavad naljana võtta, põhjustada väga suuri üleelamisi.
(Lasteombudsman, 2014)
5.
Tunne ise huvi õpilase käekäigu vastu, keda klassis teiste
tegemistest tihti välja jäetakse ja suuna õpilasi teda kaasama.
(Lasteombudsman, 2014)
Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?
Koolikollektiivis
on oluline kõigi seal töötavate täiskasvanute seostamine kiusamise äratundmise ja sellesse sekkumisega. Seostamine eeldab
ühiseid vestlusi, mille käigus arutatakse oluliste väärtuste üle,
jagatakse kogemusi ja lepitakse kokku oma kooli kõige paremini sobivate tegutsemisviiside suhtes. Tähtis on pöörata tähelepanu
kooli kasvatuskultuurile, tööõhkkonnale ja kiusamisega seotud
hoiakutele. Koolides, kus on tugev seostatus kiusamise ärahoidmise
ja kiusamisolukordadesse sekkumisega, esineb kiusamist vähem.
(Tallinn,
Koolikiusamine)
Sotsiaalseid
vastastikku mõjutavaid oskusi
tuleb õppida ja harjutada samamoodi kui muidki koolis õpitavaid
oskusi. Sotsiaalsete oskuste arenemine on kõige edukamalt võimalik kollektiivis , kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid
väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest
avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis realiseeruvad õpetajate
omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti
oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei
kahjustata ennast ega teisi. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Lastepsühhiaatri
Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise
õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui
teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses
mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist,
reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed . Kui tunded on kadunud, ei
teki moraali ega empaatiavõimet. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Õpilaste
oma tegevus on
kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju
paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine
eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste,
vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete lepitamise tegevused
ning gümnaasiumi tasemel tuutorite tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Täiskasvanud
teavad üsna vähe lastevahelistest kiusamisolukordadest. Seetõttu
tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta
jooksul kaardistada olukord
õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma
kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse
ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks.
Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli
juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate
koosolekuil. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Paljude
uurimuste kohaselt eeldab süstemaatiline töö kiusamise
vähendamiseks kooli oma programmi olemasolu. Programmis võetakse
seisukoht selle kohta, kuidas koolis konkreetselt on kiusamise
ennetamine korraldatud ja kuidas toetatakse laste sotsiaalsete
interaktsioonioskuste arengut. Samuti määratletakse programmis
selgelt tegutsemisviisid akuutsete kiusamisolukordade puhuks.
(Tallinn,
Koolikiusamine)
Programm
on elav osa kooli argipäevast. Seda hinnatakse ja vormitakse
vastavalt vajadusele. Programmi ettevalmistamises osalevad kooli
personal, õpilased ja nende vanemad. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Kooli
direktori ülesandeks on
hoolitseda selle eest, et kõik kooli personali hulka kuulujad
tunneksid kooli meetodeid kiusamisolukordade selgitamisel . Teabe
liikumise tagamiseks varutakse aega kordamiseks ja kiusamist
puudutavaks vestluseks eeskätt kooliaasta alguses, mil uued
õpetajad, abiõpetajad ja muu personal alustavad tööd koolis. Ka
lastevanemate koosolekuil teavitatakse programmist kord kooliaastas.
Lastevanemate koosolekuil võib samuti koolikiusamist käsitleda,
julgustada vanemaid vestlema lastega koolikiusamisest ning anda
praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas oleks vanematel võimalik
toetada laste positiivset arengut. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Töötamine
rühmas või klassis - vastastikuse mõjutamise oskuste arendamine
Klassi
normid ja sotsiaalne struktuur mõjutavad seda, kuidas klassis
kiusamisse suhtutakse. Õpetaja tegevusel on oluline tähtsus, kuidas
õpetaja suhtub erinemisse, kui seotud on ta kiusamisprobleemi
kõrvaldamisega ja kui hästi tunneb ta kiusamisprobleemi oma klassis
ära. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Klassis
või rühmas on
õpetaja juht.
Juhi ülesandeks on leppida
rühmaga kokku reeglites .
Reegleid on hea luua koos klassi või rühmaga, sellisel juhul seotus reeglitega suureneb. Reegleid luues on tähtis arutada seda, miks
kiusamine, diskrimineerimine , häirimine ja vägivald on keelatud.
Juhi ülesandeks on kontrollida pidevalt reeglite järgimist ja
vajaduse korral sekkuda korduvalt nende rikkumisse. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Kooli
erinevates sõlmetappides õnnestub
uute rühmade ja klasside moodustamine paremini, kui õpilaste
tutvumisele üksteisega ja koolipersonaliga pööratakse tähelepanu.
Rühmade tekkele võib kaasa aidata mängude, paari- ja
väikerühmatööde, ekskursioonide, näidendite jms abil. (Tallinn,
Koolikiusamine)
Klassis
on hea kasutada ära õpilaste
oma ideid,
kavandades näiteks erinevate teemapäevade ja kampaaniate
korraldamist. Õpilaste osalemist suurendab ka vastutuse võtmine
erinevate ülesannete täitmise eest. Ainuüksi klassi õhkkonna
mõjutamine pole aga piisav, vaid õpilastega tuleb
regulaarselt kiusamise
probleemi käsitleda.
Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui
nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud
ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka
muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui
üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka
kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid.
Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes.
Muutusi toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma
dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta
ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks.
Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda.. On hea, kui õpilased
arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on
vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi.
(Tallinn,
Koolikiusamine)
6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?
1.
Õpi oma õpilasi tundma. Korraldage koos erinevaid klassiüritusi
ning veeda õpilastega vahetunnis ühiselt aega. Tunniväline tegevus
loob eelduse teineteise paremaks tundmiseks. Lisaks aitavad
positiivsed ja usaldusväärsed suhted õpilase ja õpetaja vahel
reegleid paremini kehtestada. Selliste suhete loomiseks on kahtlemata vaja sinu tahet ja aega. (Lasteombudsman,
2014)
2.
Loo kontakt lapsevanematega. Koostöö kodu ja kooli vahel peab
algama hetkest, kui lapsest saab koolilaps . Anna vanematele teada,
millised on kooli ootused õpilase käitumisele ning uuri, millised
on vanemate ootused koolile . Tähtis on, et vanemad tunneksid, et
nende arvamus on oluline ning mõistaksid kodu ja kooli jagatud
vastutust lapse toetamisel. See on võimalik vaid siis, kui
vanematesse suhtutakse austavalt ja nendega tehakse järjepidevalt
koostööd. Koostöö vanematega sujub ladusamalt, kui see tugineb
ühistele väärtustele ja eesmärkidele. Julgusta vanemaid vajadusel
enda poole pöörduma. Ainuüksi teadmine, et kool on avatud ja
koostööaldis partner , aitab leevendada nii mitmeidki vanemate muresid ja hirme. (Lasteombudsman,
2014)
3.Leia
igas õpilases tema tugevused ning peegelda neid ülejäänud
õpilastele. Tugevuste märkamine ja nende teadvustamine võimaldab
lapsel oma nõrgemate külgedega paremini toime tulla. Samuti lisab
see teadmine enesekindlust, mis on aluseks heale enese tundele.
Klassis end hästi tundev õpilane on parema õppeedukusega õpilane.
(Lasteombudsman,
2014)
4.
Pööra tähelepanu positiivsele käitumisele. Sageli peetakse
positiivset käitumist iseenesest mõistetavaks ja reageeritakse
ainult negatiivsele käitumisele. Kui õpilased näevad, et õpetaja
tähelepanu saab ka läbi positiivse käitumise, siis väheneb neil
vajadus negatiivset käitumismustrit järgida. (Lasteombudsman,
2014)
5. Soodusta õpilaste omavahelist suhtlemist. Vaheta regulaarselt
pinginaabreid ja moodusta erinevaid töögruppe. Nii õpivad lapsed
töötama ka nende kaaslastega, kellega nad läbi ei saa. Oluline on
anda lastele teada, et nad ei pea olema kõigiga sõbrad, kuid nad
peavad suutma kõigiga koos töötada. Selline koostööoskus on
õpilaste sallivuse arendamiseks ülimalt tähtis. (Lasteombudsman,
2014)
6.
Loo võimalusi, et kõik õpilased oleksid klassi üritustesse
kaasatud. Iga õpilane tahab tunda, et ta kuulub oma klassi ja on
selle klassi jaoks vajalik. Oluline on meeles pidada, et õpetaja
hoiak ja suhtumine määrab suuresti laste hoiaku ja suhtumise.
(Lasteombudsman,
2014)
7.
Mõtle läbi, kuidas tagad klassis korra. Kord klassis annab
õpilastele kindlustunde ja loob turvalise keskkonna. See aitab
vältida paljusid probleeme, sh kiusamist. Väljenda oma ootusi
õpilaste käitumisele ning pane paika klassi reeglid. Kaasa õpilasi
reeglite väljatöötamisse, arutades nendega, millises klassis
nad tahaksid käia ja kuidas nad saaksid positiivse õpikeskkonna
loomisele kaasa aidata. Samuti räägi läbi tagajärjed, mis
kaasnevad reeglitest mittekinnipidamisega. Ole reeglite elluviimisel
järjepidev. Kui lapsed on teadlikud reeglitest ja nende rikkumise
tagajärgedest, siis on neil lihtsam nendest kinni pidada.
(Lasteombudsman,
2014)
8.
Õpeta õpilastele, kuidas probleeme lahendada. Probleemid ja
konfliktid on inimeste igapäevaelu loomulik osa ja ei tähenda alati
negatiivset. Paraku võib oskamatu konfliktide lahendamine viia
tõsisemate probleemideni, sh kiusamiseni. Sageli ei ole õpilaste
oskused probleemide lahendamiseks piisavad . Seetõttu on loomulik, et
õpetajal tuleb neid oskusi õpetada. (Lasteombudsman,
2014)
9.
Vii ennast kiusamise teemaga kurssi. On väga oluline, et sa
õpetajana teaksid, et iga koolis toimuv konflikt ja tüli ei ole
veel kiusamine. Selleks, et osata vajadusel sekkuda, tuleb
probleemist aru saada ja hinnata, kas tegu on kiusamise või mõne
muu probleemiga. Tähtis on, et õpetajana mõistaksid oma vastutust
ja rolli õpilaste turvalisuse ja heaolu tagamisel. (Lasteombudsman,
2014)
Selgita
õpilastele, mis on kiusamine ja mida nad peaksid kiusamise puhul
tegema. Sageli on laste arusaam kiusamisest väga piiratud. Näiteks
ei pruugi nad teada, et kaaslase ignoreerimine võib samuti olla
kiusamine; või et igaühel on õigus tunda end koolis turvaliselt ja
selle õigusega kaasneb kõigil kohustus käituda viisil, mis
võimaldab end turvaliselt tunda. (Lasteombudsman,
2014)
10.
Selgita õpilastele, et igaühel on õigus ja kohustus kiusamisest
rääkida, sest sel viisil seistakse oma ja teiste õiguste eest.
Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine . Õigus ja kohustus
kiusamisest rääkida on ka siis, kui nähakse, et kiusatakse kedagi
teist. Selgita, et pealtvaatajatena on just neil kõige suurem
võimalus kiusamist lõpetada – kiusamine ei ole vaid kiusajast
tulenev probleem, sellele aitab kaasa ka kõrvalseisjate passiivsus.
(Lasteombudsman,
2014)
Vanemate roll kiusamisel?
1.
Kiusaja ei ole halb laps ja sina ei ole halb lapsevanem. Kiusaja
vajab abi ja selgitusi, millist kahju tema käitumine teistele
tekitab. Kui tunned, et vajad nõu oma lapse toetamiseks, pöördu
julgesti tugispetsialisti poole koolis või mõnes nõustamiskeskuses.
(Lasteombudsman,
2014)
2.
Kiusaja käitumise muutumiseks peab ta saama selge sõnumi kiusamise
lubamatusest. Kiusav käitumine ei ole ühelgi juhul lubatav ja see
peab lõppema vaatamata sellele, et kiusaja oskused, vilumused,
teadmised või käitumine teiste inimestega on väga head või koguni
silmapaistvad. (Lasteombudsman,
2014)
3.
Kiusamine ei ole loomulik osa täiskasvanuks saamisel. Lapsed, kes on
kiusamise ohvrid ei saa sellest kogemusest tugevamaks ega arene
paremini. Kiusamine võib ohvrile tekitada hoopis pöördumatut
kahju. Kiusajad, kelle käitumisse ei ole sekkutud , kalduvad edasises
elus teistest sagedamini väljendama inimestega suheldes põlgust või
tekitama õigusvastast kahju. (Lasteombudsman,
2014)
4.
Kiusajat juhib sageli hirm, et tema positsioon klassis või rühmas
ei ole kindel. Ta usub, et kiusamine või selle korraldamine aitab
tal säilitada positsiooni kaaslaste seas või võita nende
heakskiitu. Kaaslaste hinnangust sõltumine on eakohane ning eriti murdeeas möödapääsmatu. Oma kahjustava tegevusega võib kiusaja
püüda juhtida tähelepanu eemale iseenda võimalikelt "puudustelt"
nagu ebakindlus , hirm, väärtusetuse tunne või oskamatus keeruliste
olukordadega toime tulla. (Lasteombudsman,
2014)
5.
Kiusaja käitumist "hoiavad elus" pealtvaatajad ehk
inimesed, kelle arvamusest ta sõltub või kelle arvamus on tema
jaoks oluline. Seetõttu ei ole piisav pelgalt kiusava käitumise
taunimine, pöörduda tuleb ka kooli poole, et otsida üheskoos
lahendusi. (Lasteombudsman,
2014)
6.
Igasuguse vägivalla või alandava käitumise hukkamõistmine on
hädavajalik. Seejuures tuleb arvestada, et laps lähtub "õige"
ja "vale" käitumise määratlemisel mitte niivõrd sõnades
väljendatust kui reaalsusest, mida ta igapäevaselt näeb ja kogeb.
Kui kodus räägitakse ühte, kuid käitutakse teisiti, kalduvad
lapsed lähtuma sellest, kuidas käitutakse. Näiteks laps, keda
kodus füüsiliselt karistatakse (mis on keelatud), võib sellest
järeldada, et löömine on lubatud. Sellisel juhul tundub vanema
sõnum, et teisi ei tohi lüüa, lapsele silmakirjalik.
(Lasteombudsman,
2014)
Mida
teha? Kui paned tähele, et sinu lapse käitumises on kiusamisele
viitavaid märke (alandavate sõnumite edastamine , sage põlguse
väljendamine klassikaaslase suhtes, pahatahtliku sisuga naljad mõne
konkreetse lapse suhtes)
1.
Säilita rahu ja mõtle läbi, kuidas sa lapsega sel teemal räägid.
Sina lapsevanemana oled oma käitumisega lapsele eeskujuks. Kuigi sul
võib olla raske end rahulikuks sundida, siis emotsioonide ajel tegutsema asudes võid teha otsuseid, mida hiljem kahetsed.
(Lasteombudsman,
2014)
2.
Hinda oma teadmisi ja oskusi. Kas sa suudad ise seda olukorda lahendama asuda või vajad sa kellegi abi? Vajadusel otsi keegi, kes
oskab sind aidata (nt psühholoog koolis või mõnes
nõustamiskeskuses). Pole häbiasi tunnistada, et ma ei oska või ma
kardan antud teemaga tegeleda. Küll aga on häbiasi olukorda
ignoreerida. (Lasteombudsman,
2014)
3.
Vestle lapsega ja kuula teada, ole lapsele partneriks ja arutage
koos. Leia oma lapse jaoks aega, arutle temaga ja püüa mõista,
kuidas ta tunneb ja mõistab seda olukorda. Las laps räägib sulle
oma sõnadega täpselt juhtunust. Kui laps peab kirjeldama, mida ta
teisele lapsele tegi, võib see aidata tal paremini mõista kiusatava
tundeid. Lase lapsel selgitada oma käitumise põhjuseid, kuid ära
unusta, et laps võib olla segaduses ja ei pruugi osata oma käitumist
selgitada. (Lasteombudsman,
2014)
4.
Mõtle läbi, kas su lapsel on piisavalt võimalusi oma saavutus- ja
tunnustusvajaduse rahuldamiseks (hobid, sporditrennid jms). Kiusamine
võib olla seotud sellega, et lapsel on tähelepanu- ja tunnustusvajadus või madal enesehinnang . Aita oma lapsel leida hobi või õppeaine , milles ta on tugev. Tunnusta last olukordades , kus ta
on käitunud hästi – ainult negatiivse tagasiside kaudu ei õpi
laps positiivselt käituma. Samas anna talle selgelt teada, kui tema
käitumine on lubamatu, sh kellegi kiusamine. (Lasteombudsman,
2014)
5.
Võta esimesel võimalusel ühendust õpetajaga ja/või kooli
esindajaga. Räägi oma tähelepanekutest ja küsi, milline on nende
soovitus sellises olukorras tegutsemiseks. (Lasteombudsman,
2014)
6.
Pöördu vajadusel psühholoogi poole. Abi saad küsida nii
koolipsühholoogilt kui ka nõustamiskeskuses töötavalt
spetsialistilt. (Lasteombudsman,
2014)
7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?
Suhelge
oma lapsega. Mida rohkem teate oma lapse sõpradest ja nende
omavahelistest suhetest, seda suurema tõenäosusega märkate
muutusi. Rääkige lastega nende päevast, uurige kellega nad koolis
suhtlevad, kellega nad koos lõunat söövad, mis oli lapse päeva
parim ja halvim osa. See näitab lapsele ka seda, et vanemaga saab
kõigest rääkida. Ka murest. (Lasteombudsman, 2014)
Selgitage
oma lapsele, mis on kiusamine. Juba väikesed lapsed
mõistavad, et teise lapse kiusamine või mõnitamine on vale. See on
ka põhjus, miks ollakse teise lapse suhtes agressiivsed just siis,
kui täiskasvanu ei vaata. Klassis näpistatakse kiusatavat ikka
sellel hetkel, mil õpetaja on seljaga klassi poole. Selgitage lapsele, et kiusamise viise on
erinevaid, kuid neil kõigil on üks eesmärk: kiusaja soovib enda
staatust teise arvel tõsta. (Lasteombudsman, 2014)
Rääkige
lapsega, kuidas kiusamise puhul käituda. Selgitage, et see
ei ole pealekaebamine , kui kiusamisest täiskasvanule rääkida.
Rääkige ka sellest, kuidas võiks laps nii
enda kui teise kaitseks välja astuda ja kuidas seda teha nii, et
mitte ise kiusatavaks muutuda. (Lasteombudsman, 2014)
Õpetage
oma lapsele empaatia tähtsust. Kui on kiusatavad, on alati
ka kiusajad. Et teie lapsest ei saaks ei kiusaja ega kiusatav, tuleb
tal õppida emotsioone mõistma. Laps, kes mõistab, mis tunne võib
olla kiusatud, suudab suurema tõenäosusega ise kiusamisest eemale
hoida. (Lasteombudsman, 2014)
Olge oma lapsele hea eeskuju. Kas teete kunagi teiste kulul oma
lapse ees nalja? Olete kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt
rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi kui arvate , et
laps selliseid asju ei märka, õpib ta alateadlikult vanema eeskujul
käituma. (Lasteombudsman, 2014)
Jälgige
märke, mis võivad viidata sellele, et last kiusatakse. Kas
laps keeldub kooli minemast? Olete järsku märganud oma lapses
kalduvust agressiivsusele või on lapsel probleeme oma
emotsioonidega, on ta muutunud kartlikuks või murelikuks, ei taha teistega välja minna? Lastel võib olla ebameeldiv oma vanematega
kiusamisest rääkida, tihti ilmnevad aga ohumärgid tükk aega
varem, kui laps ise kiusamisest kodus rääkima hakkab.
(Lasteombudsman, 2014)
Hoidke kooli ja õpetajaga sidet. Kui teile tundub, et teie
laps on koolikiusamise ohver, rääkige õpetajatega. Paluge, et nad
hoiaksid õpilaste omavahelistel suhetel silma peal. Leppige kokku
nii õpetajate kui teiste lastevanematega, et probleemide korral
asutaks kohe lahendust otsima . (Lasteombudsman, 2014)
Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll
8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?
Kui
näed kõrvalt kiusamist, siis pea meeles – – nii kiusataval kui
kiusajal on küllaltki keeruline ise toimuvat lõpetada. Tea, et
kiusamine ei ole mingil juhul lubatud, ükskõik, mida kiusaja oma
tegevuse õigustamiseks ütleb! Kiusamine saab toimuda ainult siis,
kui kõrvaltvaatajad seda heaks kiidavad või teevad näo, et nad ei
märka. Kiusamist saab sageli lõpetada vaid ohvri kaitseks välja
astudes. Seega, sina saad kiusamist peatada! Kui sa praegu ei sekku,
siis järgmine kiusatav võid olla sina ise! Mida teha?
(Lasteombudsman,
2014)
1.Kui
tunned end piisavalt kindlalt, võid minna ise vahele ning öelda, et
see on kiusamine ja see peab kohe lõppema. Selline sekkumine vajab
suurt julgust . (Lasteombudsman,
2014)
2.Kui
tunned, et sa ise ei saa kiusajale vastu astuda, räägi kiusamisest
mõnele täiskasvanule. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine,
vaid enda ja teiste õiguste eest seismine! Igaühel on õigus
turvatundele ja eneseväärikusele nii koolis kui ka väljaspool
kooli. Kõige paremini saavad sind aidata õpetaja, koolipsühholoog
või sotsiaalpedagoog. Koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on õppinud kiusamisjuhtumeid lahendama. Kui sa näed kiusamist
internetis, võid sellest rääkida veebikonstaablile, kelle ülesanne
on aidata lastel ja noortel internetis turvaliselt tegutseda.
(Lasteombudsman,
2014)
3.Võimalusel
anna kiusamise ohvrile märku, et sa ei pea tema kiusamist õigeks ja tahad teda aidata. Ka väike julgustav lause või sõbralik noogutus
võib kannatajale väga palju tähendada. Kõige raskem on kiusamise
ohvril taluda seda, et kõik näevad, mis toimub, aga keegi ei sekku.
See tekitab temas tunde, et keegi ei hooli. Vähim, mida sa teha
saad, on anda talle teada, et sina hoolid. (Lasteombudsman,
2014)
4.Kui
sa üksi ei julge sekkuda, vaata, kas saaksid kellegagi koos midagi
kiusaja peatamiseks ette võtta. Kiusaja vajab pealtvaatajaid ja
nende heakskiitu. Kui tal ei ole enam publikut, ei ole tal ka põhjust
kiusamist jätkata. (Lasteombudsman,
2014)
8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?
Põhimõtteliselt
võib igaüks käituda mingil hetkel kiusajana. Igal inimesel on
vajadus olla tähtis ja saada kaaslaste tähelepanu, kuid mõnikord
võidakse selle saavutamiseks kasutada ebasobivaid vahendeid.
(Lasteombudsman,
2014)
Kas
oled märganud, et lõbutsed kellegi kannatuste arvelt, teed
kellelegi liiga, et näidata kaaslastele oma tugevust, või oled
kellegi peale nii pahane, et tahad talle kätte maksta? Kui jah, siis
STOP! Sul ei ole õigust meelega oma kaaslast kannatama panna.
(Lasteombudsman,
2014)
Igal
inimesel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele! Kiusajana
võid küll teistele pakkuda põnevust ja sulle võib tunduda, et
oled kaaslaste hulgas populaarne, kuid uurimused näitavad, et
tegelikult ei meeldi kiusajad kellelegi. Uurimuste järgi käituvad
inimesed, kes kooliajal teisi kiusasid, ka täiskasvanutena sarnaselt
ning see võib neile kaasa tuua palju probleeme. Kiusamine on
kahjulik ka sulle endale! (Lasteombudsman,
2014)
- Meenuta olukorda, kui sulle tehti liiga. Mis tunne sul siis oli? Proovi ennast panna kiusatud kaaslase olukorda, kuidas see sulle tundub? (Lasteombudsman, 2014)
- Lõpeta kaaslase kannatama panemine . See ei pruugi olla lihtne, eriti kui kaaslased ootavad, et jätkaksid. Sul on vaja jõudu ja julgust, et kõigi oma kaaslastega lugupidavalt käituda.
- Lahenda olukord otsides lepitust. Näiteks võid kiusatud kaaslaselt vabandust paluda. Ka seda võib olla sul väga raske teha, kuid teil mõlemal on pärast palju kergem.
- Leia uued viisid, kuidas ennast tähtsana tunda ja tähelepanu saada. On hulgaliselt positiivseid viise tähelepanu võitmiseks. Mõtle, mis sul tuleb hästi välja. On sul julgust näiteringis osalemiseks? Või huvi tegeleda mõne spordialaga? Aruta usaldusväärse täiskasvanuga, kuidas saaksid olla positiivne liider.
- Püüa olla salliv sinust erinevate kaaslaste suhtes. Tegelikult oleme me kõik erinevad ja ei ole olemas kahte täpselt ühesugust inimest. Need erinevused teevadki elu huvitavaks. Oskus paljude inimestega suhelda annab meile võimaluse kogeda erinevaid vaatenurki.
- Palu täiskasvanult abi. Kui oled kiusatud kaaslase peale pahane ja leiad, et ta on selle ära teeninud ning sul on raske olukorda rahumeelselt lahendada, palu täiskasvanu abi. (Lasteombudsman, 2014)
8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?
- räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne)
- teata koolikiusamisest oma vanematele
- teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi ( klassijuhataja , psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed , direktor vm)
- pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes)
- helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 (Lasteombudsman, Mis on koolikiusamine?)
Mida
teha?
1.
Jää rahulikuks! Alustuseks võid proovida kiusajast
mitteväljategemist. See lahendus töötab siis, kui kiusaja alles
proovib, kas sind on võimalik kiusata ja närvi ajada. Kui kiusaja
juba tegutseb või sind lausa füüsiliselt ründab, ei pruugi see
enam aidata. (Lasteombudsman,
2014)
2.
Mine ära! Kui võimalik, lahku kiusaja juurest. Väldi olukordi ja
kohti, kus kiusaja sind tavaliselt ründab või mis on inimtühjad.
Hoia teiste, eriti täiskasvanute ja õpetajate, lähedusse. Teiste
juuresolek võib kiusajat pidurdada. Kui kiusamine leiab aset
kooliteel, mõtle, kas saaksid minna mõnda teist teed pidi kooli ja
koolist koju.
(Lasteombudsman,
2014)
3.
Ütle, mis sulle ei meeldi! Anna kiusajale rahulikult ja selgelt
teada, et sulle ei meeldi see, mida ta teeb ja ta peab lõpetama,
seejuures kasuta konkreetseid sõnu nagu "lõpeta!", "jäta
järele!", "mul on valus!". (Lasteombudsman,
2014)
4.
Vasta nalja või kavalusega! Näiteks, kui keegi sõimab sind
lehmaks, täna teda komplimendi eest, sest teadupärast on lehmadel
väga ilusad tumedate pikkade ripsmetega silmad. Tavaliselt satub
kiusaja sellise vastuse peale segadusse . Huumor on üks tõhusamaid
viise kiusaja relvituks tegemisel, aga ka üks keerulisemaid. Sageli
ei pruugi kiusamise all kannatajal endal koheselt häid mõtteid
tulla. Siin võib olla abiks usaldusväärse inimesega nõu pidamine.
(Lasteombudsman,
2014)
5.
Räägi kiusamisest kellelegi!
8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed
Kiusaja
võib olla pärit perest , kus vanematel pole oma lapse jaoks aega.
Tähelepanu püütakse vägivallatsemisega, sest teisiti emad- isad neid ei märka. Tänu sellele puudub kiusajal empaatia- ja vastutustunne , mida peaksid vanemad oma lastes kujundama. Sageli on
kiusajateks lapsed, kes on pärit autoritaarsest perest. Nende arvamusi ei peeta oluliseks, vanemad ei lähe kompromissile, vaid
peavad omi vaateid ainuõigeteks. Sellise surve all kasvamise tagajärjeks ongi see, et laps üritab omaenese küündimatust
kompenseerida teisi kiusates. (Vaiksoo, 2010)
Paljud
kiusajad on langenud ka ise vägivalla ohvriks, kas siis kodus või
kusagil mujal. Nad ei oska sellega kuidagi toime tulla, sest pole
saanud või osanud sellest kellegagi rääkida. Lapsed sulguvad oma
sisemisse maailma ning nad tunnevad piinlikkust oma vanemate, kodu,
vaesuse vm. pärast. Mõnel lapsel on liiga palju ruumi ja vabadust,
kuid teisel jälle puuduvad igasugused inimlikud tingimused
kasvamiseks ja arenguks. (Vaiksoo, 2010)
Kõige
rohkem saab kannatada lapse minapilt . Langeb enesehinnang, tuntakse
end alaväärsena. Hakatakse ennast sellest süüdistama, et teda
kiusatakse ning tekib tunne, et ei väärigi paremat kohtlemist.
Langeb õpiedukus, meeleoluhäired, tulevikus on raskusi elus
edasijõudmisega jne. Ohver ei suuda enam kedagi usaldada ning kui
keegi ei märka tema muret, siis võivad sellel olla kurvad
tagajärjed – depressioon või isegi suitsiid. (Vaiksoo, 2010)
Misso Kooli uurimus
Kiusamiskäitumine
meie koolis
Viisin
läbi küsitluse koolis kõigi klasside õpilaste seas. Tagasi sain
20 ankeeti, millel olid mõned küsimused vastatud ja mõned jäetud
vastamata. Siiski sain ankeetide põhjal ülevaatliku pildi meie
kooli kiusamiskäitumise kohta.
Mis on sinu arvates kiusamine?
Õpilased pidasid kiusamiseks kellegi füüsilist või vaimset alandamist, see
kui kellelegi tehakse liiga. Kui teist inimest lüüakse, sõimatakse,
lükatakse, narritakse, mõnitatakse, tõrjutakse. Samuti peeti
kiusamiskäitumiseks ka vara ja asjade ära võtmist. Toodi välja ka
see, et kiusaja võib tahta tähelepanu
Keda sinu koolis kiusatakse?
Vastsuseid
oli erinevaid. Oldi vastanud, et kiusamist ei ole märgatud, kuid oli
ka vastuseid, et kiusatakse paljusid. Toodi välja, et kiusatakse
neid, kes on teistest erinevad, neid kes ei julge enda eest välja
astuda, väikseid lapsi, et ise paista teistele mõjuvõimsana,
tugevamana.
Kas sinu klassis kiusatakse kedagi?
Sellele
küsimusele vastas 18 kooli õpilast. Vastused jagunesid peaaegu
pooleks „jah“ ja „ei“ vastuste vahel. Mõned ei osanud
vastata ja üks õpilane vastas, et vahel kiusatakse, kuid lugesime
ka selle „jah“ vastuse alla.
Keda sinu klassis kiusatakse?
Sellele
küsimusele tuli palju tühje vastuseid või „ei kiusata kedagi“.
Kuigi tegelikult teise küsimuse juures vastati, et kiusatakse
paljusid. Lahknevus võib tulla sellest, et ei tahetud välja öelda,
keda kiusatakse, kuigi ankeetidel jäi vastaja anonüümseks. Siiski
oli välja toodud ka mõned konkreetsed nimed, või öeldud , et
kiusatakse kas klassivenda või –õde.
Kus oled sa näinud kiusamist?
Vastuseid
sellele küsimusele tuli palju erinevaid, kuid enamjaolt olid kõik
seotud kooliga ja selle ümbrusega. Kuid siiski on kiusamist nähtud
ka tänavatel, linnas, bussis ja teisteski kohtades.
Minu roll kiusamisel?
Seitse vastajat pani ennast vaataja rolli ning ka kiusatava rolli. Need kolm
õpilast, kes väitsid, et nemad on kiusanud, vastasid veel, et nad
on olnud samuti ka kiusatavad. Samamoodi pakkus vaid 3 õpilast, et
nad astuksid kiusamisele vahele.
Mida sa arvad , et saaks teha koolikiusamise vähendamiseks?
Sellele
küsimusele pakuti vastuseid, et tuleks arvestada teiste erinevustega
ning, et peaks lastega (nii kiusatavate kui ja kiusajatega) rääkima,
et selline kiusamiskäitumine pole õige ja kiusajatele leidma
mingisuguse karistuse. Toodi vastuseid, et peaks rääkima ka
kodustele või mõnele kooli töötajale, kes on kiusatavale lähedane isik. Sooviti leida ka varianti kiusamise takistamiseks ja
ennetamiseks näiteks ka vahetundide ajal keegi jälgiks rohkem
tegevusi.
Kelle poole saad pöörduda koolikiusamise puhul?
Siinkohal
oli välja toodud peaaegu kõik koolis olevad inimesed. Peamised
vastused, mis olid välja toodud oli, et pöörduda saab õpetaja,
sotsiaalpedagoogi ja direktori poole. Täpsustatud oli ka seda, et
pöörduda võiks mõne isiku, kes saab usaldada või, kes on
lähedane (vanemad, õed-vennad, sõber, mõni õpetaja)
Tihti
kiusamist ei märgatagi või peetakse mitte märkimisväärseks.
Paraku toimub kiusamine koolis iga päev ning vahel on kiusaja ise
„ohver“, kes valib kiusamiseks nõrgema, et selle kaudu tõsta
oma madalat enesehinnangut.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks
võib öelda, et koolis on kiusamist üsna palju. Kõige enam
kiusatakse läbi narrimise, mida ka nähakse rohkem ning ka
tunnistatakse, et ise tehakse verbaalseid märkusi, kus kaasõpilane
tunneb ennast väga halvasti. Kõik see toimub klassis, kooli
ümbruses ning väljaspool kooli. Kiusamisest räägitakse kõige
rohkem sõbrale, usaldatakse samuti vanemaid ja õpetajaid, kuid väga
suur osa jääb varju. Ma
toon välja, mis on küberkiusamine, koolikiusamine, mida tuleks
teha, kui kedagi kiusatakse, mis on minu arvates kiusamine, kiusamise
rollid, kiusamise lõpetamiseks vajalikud tegemised ja tähelepanekud.
Ma viisin läbi ka küsitluse Misso koolis, et teada saada paljusid
õpilasi meie koolis kiusatakse või kui paljud on ise kiusajad ning tegin selle jaoks tabelid , et näha üldist kokkuvõtet.
Kasutatud kirjandus
- Vaiksoo, T., 2010, KOOLIVÄGIVALLA NING KIUSAMISE ENNETAMISELE JA VÄHENDAMISELE SUUNATUD TEGEVUSED EESTI KOOLIDE DOKUMENTIDES , Tartu, publitseerimata magistritöö
- Lapsemure, koolikiusamine. Külastatud aadressil http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,3,0,0,1,0 Kuupäev 15.04.2015
- Lasteombudsman, Mis on koolikiusamine?, Õiguskantsler . Külastatud aadressil http://lasteombudsman.ee/et/kiusamine Kuupäev 15.04.2015
- Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja –kiusamine. Külastatud aadressil https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/ Kuupäev 15.04.2015
- Targalt internetis. Külastatud aadressil www.targaltinternetis.ee, Kuupäev 20.04.2015
- Lasteombudsman, 2014. Voldik. Külastatud aadressil http://lasteombudsman.ee/koolikiusamine/assets/files/kool_kiusamisest_vabaks.pdf Kuupäeval 21.04.2015
- Tallinn, Haridusasutused , Turvalisus, Koolikiusamine. Külastatud aadressil: http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Koolikiusamine Kuupäeval 15.04.2015
- Mis on küberkiusamine?
Külastatud
aadressil:
http://e-ope.koolitus.ee/opiobjekt/kberkiusamine.html Kuupäev 15.04.2015
Lisad
KOOLIKIUSAMISE
KÜSIMUSTIK
Õpin …. Klassis
Olen - Poiss
-
Tüdruk
Mis on sinu arvates kiusamine ?
Keda sinu koolis kiusatakse?
Kas sinu klassis kiusatakse kedagi?
Keda sinu klassis kiusatakse?
Kus sa oled näinud kiusamist ?
Mina roll koolikiusamises:
- Mina olen kiusaja
- Mind kiusatakse
- Vaatan kõrvalt
- Muu variant ………
Mida sa arvad, mida saaks teha koolikiusamise vähendamiseks?
Kelle poole saad pöörduda koolikiusamise puhul?
Kas ja kuidas on koolikiusamine sind mõjutanud?
Muid ettepanekuid , tähelepanekuid ja mõtteid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Deira111
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid