Koolikiusamise õpimapp (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST. 12
Terli Linnas
KOOLIKIUSAMINE
Õpimapp
Juhendaja : Triin Vahula
Mõdriku
2013

SISSEJUHATUS

Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides . Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine , selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda.

Mis on koolikiusamine ?

Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv.
Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine , solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada.
Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased.

keda kiusatakse ja kes kiusavad ?

Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks . Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad.
Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada.
Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised.

Kus toimub kiusamine ?

Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides.
Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht.
Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist.

Mis on kiusamise tulemus ?

Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise esilekutsumises. See õnnetu olek mõjutab nende keskendumisvõimet ja õppimist. Osal lastest võib esineda stressisümptomeid: kõhu- ja peavalu, õudusunenägusid ja ärevushooge. Osa lapsi väldib kiusamist, jättes kooli minemata. Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani.
Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks.
Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist.

KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?

Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine! Suurem osa õpilastest ei räägi oma kiusamisest mitte kellegile. Õpetajate eest varjatakse kiusamist eriti hoolikalt. Õpilased ei soovi oma kiusamisest rääkida enamast just kättemaksuhirmust või tunnevad nad, et neid ei võeta tõsiselt. Tegelikult aitab selline vaikimine just kiusamisele kaasa.
Suuremale osale õpilastest kiusamine ei meeldi ja nad tahaksid väga oma kaaslasi aidata. Need õpilased on eeskujuks kõikidele teistele õpilastele. Kui koolis tahetakse kiusamist leevendada ja lõpetada, siis tuleks kiusamisest rääkida avalikult. Kedagi ei tohiks süüdistada, vaid otsida tuleks lahendusi, mis aitaks nii kiusajat kui ka kiusatavat.
Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele, mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta.

Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?

ÄRA ÜHINE KIUSAJATEGA. Ära ole teiste vastu vastik narrides neid ja nende üle naerdes .
JALUTA MINEMA. Aita last, keda kiusatakse ja vii ta kiusajate juurest minema, ilma et sa kiusajate poolegi vaataksid. Kas tead, et tavaliselt lõpeb kiusamine 10 sekundit pärast seda, kui keegi pealtvaatajatest olukorda sekkub? Palu abi täiskasvanult või hüüa kedagi appi.
ÄRA PÜÜA KIUSAJAGA KAKELDA . Ära kunagi püüa kiusaja üle naerda või teda narrida. See teeks lihtsalt olukorra hullemaks nii sinu kui teiste jaoks.
USU LAST, KEDA KIUSATI. Kuula, mida neil on öelda.
ÄRA LASE KIUSAJAL END TÄHTSANA TUNDA PÖÖRATES TALLE TÄHELEPANU. Ignoreerides kiusajat võtad sa sellega ära tema mõjuvõimu.
KIUSAJATELE MEELDIB MÄNGIDA KÕVA MEEST, seepärast alati, kui nad teevad teistele liiga, on neil pealtvaatajaid. Enamikel juhtudel kiusamine lõppeks, kui keegi sinusugune astuks vahele, et kiusamist peatada.
TEE KINDLAKS, ET LAPS, KEDA KIUSATAKSE, RÄÄGIB SELLEST TÄISKASVANULE. Paku end temaga kaasa minema. Kui ohver ei taha sellest kellelegi rääkida, siis paku end sellest kellelegi rääkima.
KAASA JUHTUNUSSE nii palju inimesi kui võimalik, sealhulgas sõbrad, teised klassikaaslased, õpetajad, koolinõustajad ja direktor .
SEISA VASTU, MITTE ÄRA HOIA END EEMALE! Lapsed saavad üksteise eest seista, kui nad näevad kiusamisjuhte ja sekkuvad . Ära püüa kakelda inimestega, kes teisi kiusavad - see teeb alati olukorra veel hullemaks. Lihtsalt mine selle inimese juurde keda kiusatakse, räägi temaga ja jalutage koos minema.
KEELDU ÜHINEMAST KIUSAJATEGA JA ÄRA PASSI KA NIISAMA PEALT. Kiusaja vajab pealtvaatajaid. Pealtvaatajaks jäämine annab talle võimu. Võta seisukoht - kui sa ei ole osa lahendusest, siis oled sa osa probleemist.
OLE SÕBER! Lapsed, keda kiusatakse, vajavad head sõpra. Jaluta oma sõpradega kooli ja koju, söö nendega koos lõunat ja ole kusiganes sa arvad, et võid kohata kiusajat. Vaata ringi koolis - uus õpilane, keegi, kes on alati üksi ja paku talle sellist sõprust. Kutsu keegi, kes end üksildasena tunneb endale külla.
PEA MEELES: TEE TEISTELE SEDA, MIDA SA TAHAD , ET SULLE TEHAKSE! ASTU KELLEGI KAITSEKS VÄLJA, KUI TA SEDA VAJAB JA SIIS KUI SINA SEDA VAJAD ASTUTAKSE KA SINU KAITSEKS VÄLJA. IGAÜHEL MEIST ON ÕIGUS OLLA AUSTATUD NING KOHUSTUS AUSTADA TEISI!
FAKT: 85% kiusamisjuhtudest toimub kaaslaste silme all. FAKT: kui keegi sekkub olukorda ja astub ohvri kaitseks välja, lõppeb kiusamine enamikel juhtudel 10 sekundi jooksul.
http://www.htk.tlu.ee/eikiusa/opilasele/tahan%20teada/Document.2004-08-05.9289722750

Kasulikke artikleid lugemiseks

Koolikiusamine – kord päevas või mõned korrad kuus?
Teisipäevaõhtune “Aktuaalne kaamera ” vahendas Avatud Ühiskonna Instituudi uuringu tulemusi, millest selgus, et koolis kiusatakse teisi õpilasi 80 protsendi õpilaste arvates, iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver.
Küsimusele, kas sinu koolis kiusatakse või narritakse teisi õpilasi, vastas eesti õpilastest 30% ja vene õpilastest 16%, et koolikiusamist esineb iga päev; “mõned korrad nädalas” vastas 26% ja 18%; “mõned korrad kuus” – 29% ja 31%.
Sotsioloog Iris Pettai märkis Kodurahufoorumil uuringut tutvustades, et kõige olulisem usaldusisik on õpilastele klassijuhataja, keda usaldab 65% õpilastest. Uuring hõlmas lapsi vanuses 12–17 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimina 1008 õpilast ja nende vanemat.
KOMMENTAAR
Koolikiusamine on saamas suuremaks probleemiks kui see täna Saaremaal on, arvan ma. Praegu ütleksin, et väga palju kiusamist ei ole, aga tähtis on see, et sellest räägitaks. Et me saaksime kiusamistest teada, sest siis saame midagi ette võtta. Kui keegi aga ei julge sellest rääkida, siis ei saa ka midagi ette võtta.
Nii suur protsent, nagu see uuring välja tõi, oli minu jaoks kohutav. Meil on väike kool ja kiusamisjuhud tulevad kergemini välja. Ma olen kokku puutunud näiteks internetikiusamisega – võetakse keegi ette ja hakatakse n-ö mõnitama, solvavaid kommentaare kirjutama (suhtlusportaalides – toim). Eks see internet on, nagu ta on, seal saab kõiksuguseid asju teha. Internetil on hulk häid omadusi, aga tal on ikka omad varjuküljed ka.
Sel õppeaastal ei ole meil õnneks kiusamisjuhtumeid olnud, suuresti tänu ka sellele, et vanemad ja ka õpilased ise tulevad ja julgevad rääkida, kui midagi toimub. Siis me saame jälile ja saame aidata. Ma kiidan neid vanemaid ja lapsi, kes julgevad rääkida. On olnud ka seda, et kaasõpilased märkavad ja räägivad.
Väikeses koolis on kindlasti lihtsam selliseid probleeme lahendada. Mina olen ka õpilastelt tagasisidet küsinud, näiteks ülemöödunud aastal oli kiusamisjuhtum, nüüd ma ikka küsin, et kuidas on, ja olen saanud vastuseks , et enam ei kiusata. Tähtis on abi küsida. Põhiline kiusamisviis on tõrjumine, ja mõnel lapsel ei ole sõpru. See on kurb.
Maret Aardam
Orissaare gümnaasiumi sotsiaalpedagoog
Mind see arv väga ei üllatanud, ma arvan, et tänapäeva laps on hästi tundlik ja hästi haavatav. Varem nad lihtsalt ehk ei rääkinud nendest asjadest. Aga kui on selline anonüümne küsitlus, siis nad panevad tunde järgi kirja. Milles see kiusamine tegelikult seisneb, on tegelikult sõnad, halvad sõnad, mida õpetaja ei pruugigi märgata. Aga kui laste seas ringi käid, siis saad aru, et nad suhtlevad väga inetult üksteisega.
Nad ütlevad nii pahasti. Mõni laps võtab südamesse ja kannab südames, mõni leiab, kellele rääkida. Mõni ei räägi üldse, vaat see on kõige ohtlikum. Ja siis võibki juhtuda, et kogu see kiusamine kasvab suuremaks. Meie oma koolis oleme kasutanud sellist ümarlauda, kus saavad kokku nii kiusaja kui ka kiusatav ning mõlema vanemad ning selgitavad oma käitumist ja tundeid. Mõni laps ei saagi aru, et ta kiusab, ta ütleb, et aga ma räägingi kõigiga nii.
Mõni kiusaja naudib oma positsiooni, mõni kiusatav naudib ka tähelepanu, nii imelik, kui see ka ei tundu. See on tähelepanupuudus. Oleme ka soovitanud lapsevanematel võtta teise poolega ühendust – üks räägib, mis ta tunneb, teine räägib, miks ta tunneb. Lihtsalt peaks arutama. Kõigi puhul see ei toimi, aga ma tean vanemaid, kes on saanud niimoodi abi.
Mõnikord tuleb välja, et lapsed solvavad teist tahtmatult. Ma usun, et kiusamist on tegelikult läbi aegade olnud, aga tänapäeva laps on tundlikum ja ütlused on teinekord ka ikka väga karmid. Ilmselt on ka ühiskonnal oma roll. Ei ole ju nii, et ainult lapsed on väga halvad. See on ikka peegeldus, lapsed lihtsalt on tundlikud ja haavatavad.
Kindlasti on oluline sellistest asjadest rääkida. Vahel vanemad ka ei tea, mis toimub, ütlevad, et ega lapsed ju kodus ka ei räägi kõigest. Lastel on tähelepanupuudus – kõigil on kogu aeg kiire, vanematel on rahamured, laenumured ja tegelikult unustatakse, et laps tahab suhtlemist ja tähelepanu, seda tunnet , et teda märgatakse. Lapsel võib selline tunne, et “ah, mis mina siin veel tüliks olen” väga kiiresti tekkida.
Ma ei usu, et lapsed on kuidagi kurjemad või halvemad, aga ehk aeg ka mõjutab. Kodus saaks palju teha sellega, et märgatakse oma last, lastakse tal tunda kogu aeg, et ta on oluline. Tunnetest peab rääkima, laps peab teadma, et tal on kodu tugi. Siis ta julgeb rääkida ka, kui ta on kindel, et ei saa riielda.
Katrin Keso-Vares
Kuressaare gümnaasiumi kaplan

Õpilaste suhted ja koolikiusamine

Koolivägivald Roman Timofejev ja Elo Eesmäe, Keila Kool
Eestielu.ee
Keila Leht
Tänaseks oleme rääkinud paljudel erinevatel teemadel, mis puudutavad Keila Kooli õppekorraldust ning koolielu üldiselt. Tänasest alustame uue teemaga , kus keskendume õpilaste omavahelistele suhetele ja teistele sellelaadsetele probleemidele.
Juttu tuleb ka eksamistressiga toimetulemisest, koolikiusamisest. Loodame, et uus teema areneb kirjutamise käigus ja muutub järjest paremaks.
Tänases loos räägime koolikiusamisest.
Lapse järsk käitumise muutus ei pruugi tähendada, et tegemist on ilmtingimata koolivägivalla või kiusamisega. See on aga põhjus peatuda ja rääkida, uurida ja tunda huvi selle muutuse vastu. Põhjusi käitumise muutumiseks võib olla väga palju - reaktsioon pere või kooli stressile, suhted sõprade või vastassooga, eneseotsingud. Muidugi võib põhjuseks olla ka kiusamine.
Kõik ülal mainitud probleemid võivad välja lüüa soovimatusena kooli minna, halvenenud õppeedukusega, kinnisusega, agressiivse käitumise, nutuhoogude või apaatsusega. Igal juhul sellised sümptomid annavad märku - midagi võib olla lahti ja sellest tuleks kindlasti lapsega rääkida.
Kooli minekust loobumine, soovimatus kanda prille või mütsi võivad tähendada, et last noritakse. See võib aga tähendada ka lihtsalt seda, et laps tahab vastata nendele grupinormidele, mis on popid tema klassis.
Mida teha kui kahtlustad, et last kiusatakse.
Kuna pole selge, kas tegemist on kiusamise või näiteks hoopis armumisega, oleks hea anda lapsele võimalus valida - rääkida või mitte, kuid anda talle siiski märku, et olete tema käitumises muutusi märganud. Laps peaks saama selge sõnumi, et tema jaoks on aega, tema pärast tuntakse muret. Tihtipeale ei räägi laps kohe põhilisest probleemist. Siis aitab ümbersõnastamine - kui täiskasvanu kordab lühidalt oma sõnadega lapse juttu sisu. Sellele tavaliselt reageeritakse täpsustustega, mis on tegelikult lahti. Oluline ka kuulata sõnumit mitte niivõrd sõnu. Laps võib juhtumit kirjeldada täiesti neutraalsete sõnadega, kuid sõnumist on aru saada, et ta on näiteks solvunud või hirmul. Neid tundeid võib täiskasvanu aidata lapsel sõnastada selle asemel, et kohe pakkuda lahendusi.
Kuidas kiusamine tekib
Tavaliselt on niinimetatud kiusajad täiesti tavalised poisid ja tüdrukud. 80% juhtumitest ohver provotseerib teisi enda vastu, rikkudes kuidagi grupi reegleid. Enesekaitsest saab hiljem kiusamine, kui lapsed saavad aru, et grupina on nad tugevamad. Mõnikord juhtub ka seda, et probleemse taustaga lapsed grupeeruvad ning otsivad niiöelda süütu ohvri, kes tõepoolest pole midagi valesti teinud. Kuid seda juhtub palju harvemini. Mõnikord saab kiusamine ka suhete konfliktist, kui endistel sõpradel on palju valu ja nad ei oska teisiti oma konflikti lahendada.
Poistele on muidugi omasem füüsiline vägivald, tüdrukutele tagarääkimine. Tuleb ette ka ignoreerimist ja asjade rikkumist. Ohtlik ja uus kiusamise viis on läbi interneti suhtlusportaalide.
Kui oled kindel, et sinu või kellegi teise laps on kiusamise ohver, tuleb loomulikult tegutseda. Kiusamisele, mida täiskasvanu on näinud oma silmaga, peab sekkuma kohe, selleks on vaja ainult julgust. Kui kiusamine on varjatud ja lapsed ise eitavad kiusamist, tuleks kasutada professionaalide abi ning pöörduda psühholoogi poole.

KOKKUVÕTE

Minu töö eesmärk oli selgitada, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab ning kuidas koolikiusamisega võidelda.. Seda tööd kirjutades oli kõige huvitavam just artikleid lugeda. Sealt sain palju huvitavaid tõsielulisi lugusid , mis aitasid mul rohkem mõista koolikiusamise tõsidust ja tagajärgi. Üks töö eesmärkidest oli leida ka võimalusi koolikiusamisega võitlemiseks, kuid jõudsime selgusele, et koolikiusamine ei kao kuhugi ja sellega on vaja veel rohkem tegeleda.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.saartehaal.ee/2010/12/02/koolikiusamine-kord-paevas-voi-moned-korrad-kuus/
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/haridus/opilaste-suhted-ja-koolikiusamine.d?id=44280821
http://www.htk.tlu.ee/eikiusa/opilasele/tahan%20teada/Document.2004-08-05.9289722750
http://koolielu.ee/info/readnews/178766/uuring-tavakiusamine-on-kuberkiusamisest-kordades-sagedase m