kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad tuletada kuidagi kiusajatele meelde, et nad võivad ise pärast kiusatavad olla. ! Kiusamisel võib olla kaks poolt, nagu alguses mainitud, nii füüsiline ja vaimne. Füüsiline kiusamine kujutab endast seda, et lüüakse, tõmmatakse, lükatakse, võetakse asju ära ja ka peidetakse, nii et teine seda pärast enam üles ei leia. Vaimne kiusamine on sõimamine, solvamine ja muud viisid kuidas vaimselt kiusata. Internetis kiusamine meenutab ja sarnaneb väga vaimse kiusamisega.! Seda on võimatu ära kaotada, sest alati on kuskil keegi, kes kiusab, kes kannatab
aasta kevadel tehtud koolikeskkonna turvalisuse uuring, milles pea 15 protsenti 7.9. klassi õpilastest väitis, et nad on illegaalseid narkootikume proovinud. Samuti paljud suitsetavad. Osadel on aga kodused probleemid. Igal juhul võivad olla täiesti erinevad põhjused. Fakt aga on see, et probleemid on. Ja neid tuleb kuidagi lahendada. Näiteks koolikiusamise puhul ma ei soovitaks kohe vanemaid asjasse segada, vaid alguses rääkida kiusajaga. Sest igal kiusamisel on mingi põhjus. Kui aga kohe pöörduda vanemate poole võib see asja hullemaks teha. Alkoholi ja narkootikumide puhul peaks igaüks lihtsalt oma peaga mõtlema ja mitte mõelda sellest, mis teised sinu keeldumuse peale ütlevad. Ja kodused probleemid saab lahendada vist ainult kodus pereringis. Ja loomulikult peaks iga lapsevanem leidma aja, et oma lapsega suhelda. Sest iga laps on kodu peegel ja kui kodus midagi lahti on, tuleb see ka koolis nähtavale. Probleeme
Vaimne Kiusamine Vaimne kiusamine koosneb halvatest kommentaaridest tema välimusele jms. Faktid iga päevaselt ei ilmu kooli üle 160 000 lapse tänu sellele et neid kiusatakse. Euroopas iga 9 minuti tagant teeb 1 alaealine enesetapu tânu kiusamisele Üle 3.2 milioni õpilase on kiusatud aastas 1:4 Õpetajatest ei arva et kiusamisel on midagi viga 1:10 lapsest kukkub koolist välja tänu sellele et teda kiusatakse iga päevaselt Üle 62% õpilastest arvab et kool ei suhtu liiga tõsiselt kiusamisele Kus võib kiusamine toimuda Kiusamine koolis võib toimuda nii laste kui täiskasvanute vahel, lapse kiusajaks võib olla koolis töötav täiskasvanu ja vastupidi laps võib kiusata mõnda täiskasvanut. Seega on tähtis, et kool kaitseks kiusamise eest nii last kui täiskasvanut
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist laps...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enam...
vähemalt kaudselt. Juba päris väiksed lapsed saavad aru, et õpetaja süüdistamine kiusamises võib neile endile palju kahju teha, ning sellepärast ei julgeta seda teha. Vanemad jällegi teavad, et asjade tõestamine ei pruugi alati lihtne olla. Ka internetis kirjutajate sõnul on õpetajatel mitmeid viise kiusata nii, et toimunut on raske tõestada. Kui vastaspooleks on õpetaja, siis koolis lapse või vanema sõna niisama lihtsalt ei usuta. Õpetajapoolsel kiusamisel võib olla erinevaid vorme. See võib olla mõne lapse puhul suhtumine kui pindu silmas, kas tema välimuse, koolis hakkama saamise, mõne teatud omaduse, peretingimuste või suhete pärast. See võib olla ka avalik tõrjumine või siis ei märgata last ja tema koolitööd. Õpetaja või kiusata ühte või mitut õpilast samal ajal või valitakse ohvriteks vaid teatud õpilased, nagu näiteks elavaloomulised poisid või vaiksed ja häbelikud tüdrukud.
käitumisena, mis vastab kolmele tunnusjoonele: (1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel; (2) tahtlik rünnak ohvri vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt; (3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhtes. Teiselt poolt kiusamine on niisugune käitumine, mis ei toimu vaid õpilastevahelise kiusamisena, vaid võib toimuda ka õpetaja-õpilaste suhetes ning täiskasvanute omavahelise kiusamisena töökohal, kusjuures kiusamisel on erinevate suhete võrgustikus eespool toodud kolmele tunnusele vastav tähendus. Vaatleksime siinkohal mõningaid viimasel ajal saadud uurimistulemusi Eestis seoses kiusamiskäitumisega, toetudes äsja ilmunud uurimusele, mis on ilmunud autori monograafias (Kõiv, K. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt.
Mõnel juhul nad ei tahagi väljakutsuv olla, kuid ei tea lihtsalt, kuidas käituda: vahel püüavad nad meelega teisi ärritada. Kui nad endale sel viisil tähelepanu tõmbavad, siis neid vähemalt märgatakse: neile tundub, et ka negatiivne tähelepanu on parem kui tähelepanu puudumine; 3. Kiusajast ohver. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 20) 1.4.3 Kõrvalseisjad Ilma kõrvalseisjate positiivse sekkumiseta ei tule kiusamisel lõppu, ja samas, kiusamine saab jätkuda ainult siis, kui kõrvalseisjad seda lubavad. Kiusamise käigus mängivad kõrvalseisjad järgnevaid rolle : 1. Kaasajooksikud asuvad kiusajatele kõige lähemal ja neid kutsutakse mõnikord ka käsilasteks või sabarakkudeks; 2. Õhutajad aitavad kiusaja tegevusele kaasa; 3. Eemalehoidjad püüavad endale tähelepanu mitte tõmmata, kuid oma näilise neutraalse hoiakuga õigustavad nad kiusamist ja lasevad välja paista, et see
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esime...
............................................................................ 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8
Kui võtta aluseks, et Eestis on kokku umbes 190 000 üldharidust omandavat õpilast, on ohvrite koguarv aukartust äratav 16 000. Tõsidust lisab see, et tegemist on veel regulaarse kiusamise ohvritega. Koolivägivalla esinemine mõjutab otseselt kooli- ja õpikeskkonda: 1. Õpikeskkond on närviline. 2. Konfliktid kaasõpilaste vahel (sotsiaalsete pädevuste õpetamine on nõrk, meie-tunne on nõrk, pikaajalisel kiusamisel depressiooni tekkimine, koduses keskkonnas võib õpilane olla päevastest solvangutest räsitud ja see mõjutab kodust õppetööd). 3. Keskendumisvõime langus (kurnatus). Kool peab olema koht, kuhu õpilane tahab minna ja kus ta tunneb ennast turvaliselt. Õpilane veedab 12 aastat koolis, iga päev keskmiselt 7 tundi (esmaspäevast reedeni). Ebaturvalises keskkonnas ei suudeta seda taluda. Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu (EÕOL) seisukohad koolitervise kohta:
Eakaaslastevaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise korral on tegemist teise kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata ehk psühholoogilise käitumisega, kas teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid ja positiooni kahjustades-näiteks tagarääkimine, kuulujutu jne. (Björqvist, Lagerspetz, & Ku, 1999). Kiusamisel on näha varakult soolisi erinevusi. Poiste puhul on rohkem otseseid ja füüsilisi kiusamisevorme, tüdrukutel aga kaudsed, näiteks manipuleerivad suhetega. Ainuõiget konkreetset põhjust ei saa välja tuua, kuna mõjutavaid tegureid on mitmeid nagu näiteks: Vanemate kasvatusstiil(mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste eeskujul õppinud seda, et kõige tõhusamalt võib saada oma tahtmist teisi alla surudes ja sõnaliselt rünnates.);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
