Õpimapp: Koolikiusamine (2)

Sotsiaaltöö õppetool
KOOLIKIUSAMINE
Õpimapp
Juhendaja :
2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Mis on koolikiusamine ? 4
keda kiusatakse ja kes kiusavad ? 4
Kus toimub kiusamine ? 5
Mis on kiusamise tulemus ? 5
KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? 6
Koolikiusamisest eestis 6
oMA KOGEMUS KOOLIKIUSAMISEGA 7
Intervjuu pedagoogiga 8
ARTIKLID, LISAMATERJAL 10
kokkuvõte 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18
SISSEJUHATUS 3
Mis on koolikiusamine ? 4
Keda kiusatakse ja kes kiusavad ? 4
Kus toimub kiusamine ? 5
Mis on kiusamise tulemus ? 5
Kellega rääkida kiusmisest ? 6
Koolikiusamisest Eestis 6
Oma kogemus koolikiusmisega 7
Intervjuu pedagoogiga 8
ARTIKLID, LISAMATERJAL 10
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18

SISSEJUHATUS

Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne . Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides . Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist.
Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis.
Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi lahendamiseks ning lisame ka artikleid, mis räägivad Eestis aset leidnud koolikiuasmise juhtudest. Lõpuks avaldame ka oma arvamust ja räägime oma kogemustest antud teema kohta.

Mis on koolikiusamine ?

Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv.
Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine , solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada.
Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased.

keda kiusatakse ja kes kiusavad ?

Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks . Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad.
Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada.
Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised.

Kus toimub kiusamine ?

Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides.
Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht.
Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist.

Mis on kiusamise tulemus ?

Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise esilekutsumises. See õnnetu olek mõjutab nende keskendumisvõimet ja õppimist. Osal lastest võib esineda stressisümptomeid: kõhu- ja peavalu, õudusunenägusid ja ärevushooge. Osa lapsi väldib kiusamist, jättes kooli minemata. Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani.
Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks.
Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist.

KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?

Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine ! Suurem osa õpilastest ei räägi oma kiusamisest mitte kellegile. Õpetajate eest varjatakse kiusamist eriti hoolikalt. Õpilased ei soovi oma kiusamisest rääkida enamast just kättemaksuhirmust või tunnevad nad, et neid ei võeta tõsiselt. Tegelikult aitab selline vaikimine just kiusamisele kaasa.
Suuremale osale õpilastest kiusamine ei meeldi ja nad tahaksid väga oma kaaslasi aidata. Need õpilased on eeskujuks kõikidele teistele õpilastele. Kui koolis tahetakse kiusamist leevendada ja lõpetada, siis tuleks kiusamisest rääkida avalikult. Kedagi ei tohiks süüdistada, vaid otsida tuleks lahendusi, mis aitaks nii kiusajat kui ka kiusatavat.
Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele, mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta.

Koolikiusamisest eestis

Koolikiusamisest on Eestis saanud suur probleem. Võrreldes välisriikidega esineb just Eestis koolikiusamist mõnevõrra rohkem. 2007. aastal korraldatud uuringus selgus, et lapsed seostavad vägivalda kõigepealt füüsilise vägivallaga. Laste vastustest tuli välja ka vaimse vägivalla suur levik Eesti koolides ning seda, et õpetajad ei reageeri vaimse vägivalla ilmingutele piisavalt. Õpilaste hinnangul on neist 24% kogenud koolivägivalda, vanuse kasvades on kiusamise kogemused vähenenud. Sagedamini langevad kiusamise ohvriks pigem poisid kui tüdrukud.
2007. aastal korraldatud uuring näitas ka seda, et Eesti koolides esineb lisaks omavahelisele kiusamisele ka õpilaste kiusamist õpetajate poolt ja aina sagedamaks on muutunud õpilaselt õpetajate vastu suunatud vägivald. Ühe uuringu andmetel oli küsitlusele eelneval aastal vägivalla ohvriks sattunud 20% õpetajatest, 14% neist on koolis ähvardatud, sõimatud ja mõnitatud.
Eestis on hakkatud uurima ka koolikiusamise põhjusi ja võimalikke tagajärgi, kuid rohkem tuleks tähelepanu pöörata mitmesugustele koolikiusamise vähendamise meetmetele ja nende tulemuslikkusele. Koolikiusamist ärahoidvat tööd koolis sageli ei tehta, põhjuseks on enamasti õpetajate puudulikud oskused ja vähene valmisolek märgata kiusamist ning sellega tegeleda. Tihti on puudulik ka tugipersonali abi. Just seepärast lõi Haridus- ja Teadusministeerium 2009. aastal koolikiusamise probleemidega tegelemiseks programmi „Turvaline kool 2009–2011“. Seal käsitleti kooliturvalisust järgmistes valdkondades: tuleohutus , tervisekaitse, kiusamine, meediakasutus, liikluskasvatus ja koolikohustuse täitmine.
Koolivägivalla juhtumitest politseile teatamine on viimastel aastatel sagenenud, kuid ikkagi on see üle Eesti ebaühtlane ja politseile teatatakse vaid üksikutest juhtumitest. Samas puuduvad kindlad kriteeriumid selle kohta, millistel juhtudel peaks kool politsei kaasama ja millal see pole vajalik. koolitöötajad tajuvad vägivallaprobleemi levikut erinevalt. Direktorid näevad probleemi väiksemana kui lastega töötavad psühholoogid ja sotsiaaltöötajad ning eelkõige teiste koolide probleemina.

oMA KOGEMUS KOOLIKIUSAMISEGA

See oli kusagil põhikooli lõpus, ilmselt kaheksandas ja üheksandas klassis, kus kaks poissi mind tunnist tundi ja vahetunnist vahetundi vebraalselt kiusasid. Nad kommenteerisid iga mu liigutustki. Ja kuna see kõigile teistele poistele ka nalja pakkus siis tihti võtsid ka nemad sellest ühisest norimisest osa.
Klassijuhatajale oli see juba ammu silma jäänud ja nii ta siis korraldas nii kiusajatest poistele kui mulle arenguvestluse. Siis said poisid jälle põhjust, miks minu kallal võtta. Nad vist arvasid, et mina käisin õpetajale kaebamas ja sellepärast asjale siuke lahendus leiti. Mina aga polnud õpetajale midagi rääkinud ja ka see arenguvestlus oli veidi ülepakutud. Õpetaja rääkis mu vanematele, et poisid segavad minu õppetööd ja põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele. Peale seda poisid tõmbasid end küll tagasi aga päris rahule nad mind ei jätnud. Ausalt öeldes oleks sel juhul ka kooliskäimine väga igavaks muutunud.
Nüüd aastaid hiljem meenutan ma seda aega naerusuiselt, mingeid negatiivseid jälgi see minusse küll ei jätnud. Ühega neist kahest poisist suhtlen päris palju ja nüüd julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades.

Intervjuu pedagoogiga

Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga.
Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja vägivalla algpõhjus peitub tihti just kodustes suhetes, mis kandub lapse kaudu edasi.
Lasnamäe koolis esineb direktori arvates kõige rohkem koolikiusamise juhtumeid põhikooli klassides, alates kuuendast-seitsmendast. Seega on vägivaldsed ja kiuslikud eelkõige murdeealised, kes on tihti väga tundlikud ja reageerivad üle. Direktor räägib, et oma koolis on nad püüdnud õpilastele sisendada, et iga vägivallajuhtum on erakordne ja äärmiselt taunitav. Lisaks sellele oli nende kool üks esimesi, kus võeti tööle sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja on koolis väga tähtis, sest lisaks lapsele nõustab ta ka tema perekonda. Sotsiaaltöötajast on lapsevanematele väga palju abi olnud. Koolis töötab ka psühholoog, aga tema töö ülesandeks on tegeleda just lapsega, tema käitumise ja hirmudega.
Lasnamäe Üldgümnaasiumi raskeim koolivägivallajuhtum leidis aset aastaid tagasi. Ühes keskkooli klassis tekkis järsku kolm liidrit, kes organiseerisid peksmisi. See oli väga keeruline juhtum, sest poisid ei tunnistanud oma süüd ja alati olid nemad kõrvalseisjateks, lööjad olid teised. Väga suur töö oli saada ohvrite käest informatsiooni, ses nad ei julgenud sellest rääkida. Lõpuks lahenes siiski asi arukalt ja ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest.

ARTIKLID, LISAMATERJAL

Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007
Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse.
2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring.
Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon , ärevushäire või agressiivsus .
Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja kontrollis . Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb probleemist rääkimine. Seda tervitatavam on spetsialistide algatus panna koolikavva suhtlemisõpetus, mis lisaks juba õppekavas olevatele inimese- ja ühiskonnaõpetusele peaks andma noortele teadmisi ning tegelike olukordade läbimängimise kaudu ka kogemuse vägivallatult läbi saada. Praegu õpetatakse seda koolis minimaalselt.
Kahjuks võib hea algatus juba õige pea põrgata õppekava arendusega seotud segadusele. Veel aasta alguses loodeti hakata juba sel sügisel õpetama uue õppekava järgi, mis muu hulgas ühendaks inimese- ja ühiskonnaõpetuse. Institutsiooniliste vastuolude ning kiiruga tehtud töö madala kvaliteedi tõttu tundub arendustöö olevat takerdunud. Ehk aitab see väike sundpuhkus uuesti läbi mõelda ka õpilaste sotsiaalsete oskuste osa. Lisaks akadeemiliste teadmiste andmisele peab just kool õpetama noored ka üksteisega suhtlema .
Tamm, M. 2010. Õpiraskustega lapse ellu kuulub sagedane koolivahetus ja koolikiusamine.- Postimees , 03.04.2010
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 150 Eesti õpiraskustega laste seas läbi viidud küsitluse eesmärk on püüda ennetada koolist väljalangemist laste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu. Uuringu raames koostati ka mureõpilaste portree, mis iseloomustab suurt osa õpiraskustega lapsi.
Esiteks torkas uuringu koostajatele silma poiste ülekaal - probleemsete õpilaste seas on poisse märksa sagedamini.
Omane on ka sagedane koolide vahetamine - küsitluses osalenutest on 41 protsenti õppinud erinevates koolides.
Õppimises mahajäämine ja halb õppeedukus pole kaugeltki ainsad probleemse õpilase mured. Siia lisanduvad ka konfliktsed suhted koolis ja kodus, koolikiusamine, madal enesehinnang jne. Laps on sageli konfliktide puntras, tal tekivad kergesti tülid ja vastasseisud koolis õpetajate ja klassikaaslastega, kodus pereliikmetega.
Rahutu iseloom
Valdaval osal - kahel kolmandikul probleemsetest õpilastest on nii-öelda veskikiviks nende tasakaalustamata ja rahutu iseloom. Siit ka üks põhjus madalaks käitumishindeks - iga teise käitumist hinnatakse hindega «kolm», 27 protsendil on hinne «kaks».
Uuringu koostajad peavad tähelepanuväärseks, et pooled probleemsetest lastest on ka sagedased tunnisegajad kas oma «demonstratiivse esinemise» või siis «provotseerimisega».
Praktiliselt kõik küsitletud õpilased on kannatanud koolikiusamise all. Alati ei pruugi probleemne õpilane olla ohver, ta võib olla ka kiusaja või ka mõlemas rollis.
Pereprobleemid
Sageli kasvavad mureõpilased üksikvanemaga peres. Vaid pooled lapsed elavad koos oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga. Kahel kolmandikul on kodudes peretülid, 42 protsendi laste kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda lapse isal on lapse jaoks alati aega.
Õpilased ise peavad oma suurimaks probleemiks õppimisraskusi ja halbu hindeid (68 protsenti). Oluliste probleemide hulka liigituvad õpilaste hinnangul suhteprobleemid , milleks on konfliktsed suhted õpetajatega, teiste pereliikmetega, klassikaaslastega. Ka vanemate omavahelised konfliktid kuuluvad sellesse probleemide rühma.
Õpilased ise ei oska sageli ennast riskirühmaks pidada - kui tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil õpi- ja käitumisraskustega noorel, siis õpilastest tunneb koolist väljakukkumise ohtu 44 protsenti. Põhilisteks komistuskivideks, kust algab mahajäämus õppimises ja klassikordamine, on matemaatika ja keeled.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas selle aasta jaanuaris- veebruaris 150 Eesti õpiraskustega laste küsitluse, kuhu oli valitud õpilasi kuuest Eesti piirkonnast (Tallinnast ning Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnumaalt, Võru- ja Põlvamaalt).
Pauts, K. 2009. Psühholoog Anni Vaher : koolikiusamine on kolinud internetti.- Õhtuleht, 22.10.2009
"Laps, kes ei olnud klassis kõige populaarsem , riputas suhtlusportaali pildid oma lemmikloomast. Halvustavad kommentaarid mõjusid talle nii, et ta ei suutnud mitu päeva kooli minna," on üks näide internetikiusust, mille ohvritega tuleb lastepsühholoog Anni Vaheril tegelda üha sagedamini.
"Pahatihti tuleb kõik välja alles siis, kui lapsel on juba sügav depressioon. Olen üht last 1,5 tundi keelitanud, kuni ta soostus joonistama ja kirjutama. Rääkida ei suutnudki," tõdeb Tallinna perekeskuse lastepsühholoog Anni Vaher pressikonverentsil, kus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus tutvustas kampaaniat, millega õhutatakse vanemaid laste veebitegemistel silma peal hoidma.
Lisaks kõmu tekitanud "hispaanlanna" juhtumile, kus teismelise kaunitarina esinenud mees poistelt alastipilte ja -videoid välja pommis ning väidetavalt ühe nooruki enesetapuni viis, hüppas mõni päev tagasi Lasnamäe tornmajast surnuks koolitüdruk.
Tragöödia ajend peitus tema ema sõnul internetis.
Vaher siiski ei usu, et teismeliste enesetapu põhjusi tuleks üksnes internetist otsida. Pigem võib internetiterror osutuda n-ö päriseluski suhteprobleemide käes siplevale noorele viimaseks piisaks karikasse.
Netikiusu ohvritega on Vaheril palju tegelda tulnud.
Eriti julmad on tüdrukud
"Konkreetselt sellest rääkida ei saa, kuna see oleks liiga äratuntav – aga oli üks juhtum, mille puhul mõtlesin: kuidas küll tüdrukud saavad üksteise vastu nii julmad olla?" ohkab Vaher, kelle kinnitusel on koolikiusamine kolinud internetti. Kaaslasi kimbutatakse ka suhtlusportaalides. Hämmastav oli Vaheri sõnul, et kiusajaks osutunud tüdruk oli koolis hea käitumisega eeskujulik õpilane.
Vaher on pidanud käima koolides klaarimas, kui tüdrukutekambad on internetis tülli pööranud ja üksteise elu maapealseks põrguks muutnud.
Iseäranis haavatavad on Rate .ee-taolistes portaalides Vaheri sõnul tõrjutud lapsed, kes loodavad sealt leida tähelepanu ja tunnustust. Kui vastukajaks on hoopis halvustamine – näiteks ei meeldi teistele tema üles riputatud fotod –, võib see õrna lapsehinge murda. Psühholoogi kinnitusel ongi koolikaaslaste kius kõige sagedasem , mis alaealisi internetis varitseb ja endast välja viib.
Politsei: "hispaanlannasid" on teisigi
Politseiameti kriminaalosakonna juhtivinspektor Anu Baum kinnitab, et vihjeid internetis kurikaelte lõksu langevaist alaealistest saab politsei tihti. Tõsi, kõik need ei päädi kriminaal -asja algatamisega. Nn "hispaanlanna"-tüüpi juhtumeid, kus lapsega teisel pool ekraani suhtlev inimene pole see, kes väidab end olevat, on Baumi kinnitusel teisigi.
"Samuti on juhtumeid, kus noorukilt meelitatakse välja alastifotod ja muu salvestis või info, mis ähvardatakse avalikustada, kui suhtluspartner nõudmisi ei täida. On olnud ka juhtumeid, kus vestluspartner teeb kohe esimesel veebikontaktil konkreetse üleskutse veebiseksiks vms. "Pealtnägijas" avalikustatud looga sarnaseid aspekte on ka teistes juhtumites," kinnitab Baum.
Atraktiivse samaealise vastassoolisena esinemine on Baumi sõnul üks netikaabakate põhivõtteid. Hakatakse suhtlema ja soovitakse kohtuda . Baum soovitab kutset mitte vastu võtta või mitte minna üksi. Kindlasti peaks vanemad või keegi sõpradest teadma, kellega ja kuhu kohtuma minnakse. Teine trend on sarnaselt "hispaanlannaga" nõuda ohvrilt alastifotosid või striptiisi veebikaamera ees.
Levinud võte on ahvatleda tüdrukuid glamuurse modellitööga. "Sellistel juhtudel ei varja kurjategija tavaliselt oma vanust ja sugu. Ta esineb kas fotograafi või modelliagentuuri agendina. Tavaliselt soovitakse neiult esimese asjana pesus või poolalasti fotot . Modelle aga ei otsita tavaliselt suhtlusportaalidest," manitseb Baum neide mõistlikkusele.
Poistehimuline kurjategija mängib Baumi sõnul tihti ohvri huvidele – esinetakse samaealise ja samasoolisena, tihti ei varjatagi oma identiteeti. Ohvriks valitud poisile mängitakse ühiste huvidega sõpra, kellega soovitakse kuhugi koos minna või kaarte-mänge vahetada.
Mida vanem peaks märkama?
Anni Vaher ja Anu Baum rõhutavad, et kui lapsevanem märkab võsukese käitumises muutusi, ei tohi sellesse kergelt suhtuda . Õigel ajal vestlemine võib kõige hullemast päästa.
"Närviline ja ebakindel olek, huvi langus ümbritseva vastu, võõrandumine sõpradest-hobidest. Üheks märgiks võib olla, kui alaealine üritab iga hinna eest varjata arvutiekraani pilti. Näiteks suletakse brauseriaken kiiresti, kui keegi juhuslikult arvutist möödub ja küsimustele reageeritakse agressiivselt," loetleb Baum ohumärke.
Vaheri sõnul peab lapsevanem kindlasti kahtlustavaks muutuma , kui kooliminek on lapsele vastumeelne.
Anu Baumi kinnitusel võib alaealine kurikaelte ohvriks langeda kõige tõenäolisemalt suhtlus- või mängusaitidel. Ettevaatlik tasub olla ka teenuste tellimisel, kus palutakse SMSi teel kasutajaks registreerida, ning testidega, mille täitmise eelduseks on oma telefoninumbri sisestamine. "Kuigi tegemist ei ole otseselt kelmustega, on nende teenuste tagajärjed sageli väga ebameeldivad – neist lahtisaamine võib olla tülikas ja keeruline, samuti ei pruugi need odavaks kujuneda.
Berendson, R. 2010. Koolikiusamine päädis kolme neiu enesetapukatsega.- Postimees, 04.11.2010
Protestiks koolikiusamise vastu panid kolm Lõuna-Eesti tüdrukut toime kollektiivse enesetapukatse, kui võtsid üheskoos sisse suure annuse ravimeid. Õnneks üritus luhtus, sest neidude organismi jõudnud ravimikogused polnud eluohtlikud ning nad pääsesid peagi haiglast koju.
«Tagantjärele targana võin nüüd, jah, öelda, et neile tüdrukutele pidanuks koolis toimuvaga seoses pöörama rohkem individuaalset tähelepanu,» kommenteeris juhtunut kolme tüdruku kurioosse eneseväljendusvormi kohaks olnud Lõuna-Eesti gümnaasiumi kolijuht.
Pretsedenditu sündmus, millega polnud eilseks veel kursis ka haridusminister Tõnis Lukas , toimus oktoobri lõpus vahetult enne koolivaheaega.
Juhtunu avalikustanud Lõunalehe teatel viidi kolm 13-aastast ühes koolis õppivat neiut mürgistusnähtudega koos Võru haiglasse. Ajalehe teatel ei olnud tüdrukute sissevõetud annused ega nende tervislik seisund eluohtlik ja nad pääsesid varsti haiglast koju.
Koolidirektor kinnitas, et tüdrukute enesetapukatse oli seotud koolikiusamisega. Et intsident juhtus vahetult enne eelmisel nädalal olnud koolivaheajal, jäi selle põhjuste selgitamine direktori sõnul paljus sel nädalal alanud kooliaega.
«Nii palju me teame, kui nüüd kahe päevaga on meie sotsiaalpedagoog ja psühholoog laste käest järele uurinud,» ütles direktor, kelle hinnangul võis tüdrukuid viia äärmusliku teoni pigem soov saada kaaslaste tähelepanu.
Esialgsetel andmetel võib sündmuse initsiaatoriks pidada alles sel kooliaastal gümnaasiumi õppima tulnud tüdrukut, kes on varemgi sellise teoga hakkama saanud ja kes saatuslikul päeval oli kaks teist kiusamise ohvrit enda juurde kutsunud.
«Me küll uurisime tema (uue õpilase – toim.) tausta , kuid see kild tema taustinfost oli meile uus,» rääkis direktor. «Teadnuks, et ta on varemgi midagi sellist teinud, oleksime ilmselt osanud adekvaatsemalt reageerida.»
Koolijuhi sõnul on koolikiusamine sageli täiskasvanute ja pedagoogide jaoks varjatud ning seetõttu peaksid ohvrid toimuvast kohe täiskasvanuid teatama. «Sellisel asjal ei saa lasta edasi kesta. Olukorrale peab kohe reageerima ,» ütles ta.
Direktor ütles, et see on tema aastakümnete pikkuse karjääri jooksul mitmes koolikiusamise juhtum ning üldjuhul ei saa need algust mitte koolist, vaid laste üldistest suhetest ka väljaspool kooli. «Alati on küsimus selleski , kui palju jõutakse kodus lastega tegelda,» ütles ta.
Kui lapsevanem oma lapsele tähelepanu ei pööra, siis võibki ühel hetkel järgneda mõni äärmiselt negatiivne sündmus, mis on seotud sellega, et kaaslased on last kodust väljas tagakiusanud ning laps pole oma murega julgenud pikka aega kellegi poole pöörduda.
«Peame oma lastele rohkem tähelepanu pöörama,» võttis koolijuht koolikiusamise loo kokku. Tegemist on esimese juhtumiga, kus koolis kiusamise tõttu üritasid mitu last korraga endalt elu võtta.
Lõuna prefektuuri teatel pole neile eelnimetatud juhtumist teatatud ja Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei peagi seda tegema. «Kuid püüame nüüd kindlasti selgitada, mis seal siis täpsemalt toimus,» lubas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarev.

kokkuvõte

Meie töö eesmärk oli selgitada, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab ning kuidas koolikiusamisega võidelda. Tööd kirjutades töötasime läbi ka kaks raamatut ning palju artikleid ajalehtedest. Seda tööd kirjutades oli kõige huvitavam just artikleid lugeda. Sealt saime palju huvitavaid tõsielulisi lugusid , mis aitasid meil rohkem mõista koolikiusamise tõsidust ja tagajärgi. Üks töö eesmärkidest oli leida ka võimalusi koolikiusamisega võitlemiseks, kuid jõudsime selgusele, et koolikiusamine ei kao kuhugi ja sellega on vaja veel rohkem tegeleda.

KASUTATUD KIRJANDUS

Sharp , S. 2004. Võitlus koolikiusamisega. Tallinn. El Paradiso.
Kase, H. 2002. Vaikijate hääled. Tallinn.
Kilkson,T. 2008. Koolikiusamine pole paratamatus. - http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,20067 (26.02.2008)
Tallinna Laste Tugikeskus, Koolikiusamine. - http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,3,0,0,1,0
Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014, Tallinn. 2010. - http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49975/V%E4givalla+v%E4hendamise+arengukava+aastateks+2010-2014.pdf
18