Küberkiusamise esinemine ja sellele reageerimine Kärdla Põhikooli II ning III astme õpilaste seas (0)

Kärdla Põhikool                  Küberkiusamise esinemine ja sellele reageerimine Kärdla Põhikooli II  ning III astme õpilaste seas  Uurimistöö    Markus Vaht  8.A klass  Juhendaja: Tiina Viisut                    Kärdla 2020 


 
  2    SISUKORD  SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3   1. MIS ON KIUSAMINE JA KÜBERKIUSAMINE ................................................................ 4   2. KÜBERKIUSAMISE SAGEDUS JA AVALDUMINE ........................................................ 5   2.1 Küberkiusamise sagedus................................................................................................... 5   2.2 Küberkiusamise avaldumine ............................................................................................. 5   2.3 Interneti platvormid küberkiusamiseks ............................................................................ 6   3. REAGEERIMINE KÜBERKIUSAMISELE ......................................................................... 7   3.1 Pealtnägijate reageerimine ................................................................................................ 7   3.2 Kiusatava reageerimine .................................................................................................... 7   4. KÜSIMUSTIKU KOOSTAMINE JA LÄBIVIIMINE .......................................................... 8   4.1 Küsitluse koostamine ........................................................................................................ 8   4.2 Küsitluse läbiviimine ........................................................................................................ 8   5. KÜSITLUSE TULEMUSED ................................................................................................. 9   5.1 Küberkiusamise kogemine ............................................................................................... 9   5.2 Küberkiusamise avaldumine ........................................................................................... 11   5.3 Küberkiusamise sagedus................................................................................................. 12   5.4 Küberkiusamisele reageerimine ..................................................................................... 13   5.5 Küberkiusamine interneti platvormidel .......................................................................... 14   KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 16   KASUTATUD ALLIKMATERJAL ........................................................................................ 17   LISAD ...................................................................................................................................... 19   Lisa1 ..................................................................................................................................... 19        


 
  3    SISSEJUHATUS  Autor valis enda uurimistöö teemaks küberkiusamise, sest tal oli tärganud huvi psühholoogia  vastu ja soovis ennast proovile panna sellel alal. Küberkiusamine on ka aktuaalne probleem,  sest  sellest  on  hakatud  järjest  enam  meedias  ja  ühiskonnas  rääkima  ning  suurenisti  tänu  erinevatele teavituskampaaniatele nagu „Suurim julgus“. Autoril oli ka tugev soov katsetada  uurimistöö  koostamist,  et  täiendada  teadmisi  ning  oskusi  proovile  panna.  Ta  samuti  lootis  teada saada uurimistöö käigus, kas talle taoline ametivalik tulevikus oleks perspektiivne.  Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kui palju Kärdla Põhikooli II ja III astme A klasside  õpilasi  on  kokku  puutunud  küberkiusamisega.  Uurimistöö  meetoditeks  olid  uurimuslik  meetod  ja  küsimustiku  läbiviimine.  Eesmärgile  vastamiseks  esitati  uurimisküsimus,  milleks  on „Kas küberkiusamine on Kärdla Põhikooli õpilaste seas aktuaalne probleem?“. Küsimusele  vastamiseks  uuriti  järgnevat:  kui  paljud  õpilased  on  küberkiusamist  kogenud,  millistel  interneti  platvormidel  on  kiusamine  kõige  enam  levinud  ja  kuidas  kiusatavad  kiusamisele  reageerinud on.  Uurimistöö  koosneb  teooria  osast,  kus  autor  kirjutab  küberkiusamise  avaldumisest,  küberkiusamise  sagedusest,  küberkiusamisest  interneti  platvormidel  ja  küberkiusamisele  reageerimisest.  Ülejäänud  uurimistöö  koosneb  sissejuhatusest,  küsimustiku  koostamisest  ja  läbiviimisest ning kokkuvõttest. Uurimistöös kasutati mitmekesist allikate loetelu.  Autor  tänab  uurimistöö  valmimisel  kaasa  aidanud  isikuid,  kelleks  on  Tiina  Viisut,  Helis  Roosimaa, Sirje Soop, Aigar Koppel ja Helen Vaht 


 
  4    1. MIS ON KIUSAMINE JA KÜBERKIUSAMINE  SA Kiusamisvaba Kool defineerib, et kiusamine on see, kui üks inimene paneb teist inimest  meelega  ja  korduvalt  end  halvasti  tundma  ning  kannatajal  on  raske  end  kaitsta.  Koolikeskkonnas see tähendab seda, et samale õpilasele tehakse korduvalt liiga tegevustega,  mis on teadlikud ja tahtlikud. Sealjuures on kiusatav ja kiusaja mingil moel ebavõrdses seisus,  tehes ohvrile enda kaitsmise keeruliseks. Kiusamine võib olla nähtav (füüsiline, sõnaline) või  varjatud  (tõrjumine,  kuulujuttude  levitamine  või  küberkiusamine).  (Iga  viies  Eesti  koolilaps  on kiusamise ohver, s.a)  „Sõber  karuga  targalt  internetis“  digitaalses  õpetajate  juhendmaterjalis  defineeritakse,  et  küberkiusamine  on  kiusamise  üks  vorm,  millel  on  kõik  kiusamise  tunnused,  kuid  mille  eripäraks  on  tahtlikult  ja  korduvalt  kahju  tekitamiseks  elektrooniliste  seadmete  või  digitaalsete suhtluskeskkondade kasutamine. (Sõber karuga targalt internetis, 2018)  Tartu  ülikooli  haridusteaduse  instituudi  uuringus  toodi  välja  seitset  liiki  käitumist,  millega  liigitadakse  küberkiusamist:  sõimamine,  ahistamine,  kuulujuttude  levitamine,  privaatsuse  rikkumine,  saladuste  levitamine,  ignoreerimine  ja  küberjälitamine.  Sellest  järeldub,  et  küberkiusamise  esinemise  viise  on  palju  erinevaid  ja  need  võivad  osapooltele  näida  mitte  kiusamisena. (Luik, Naruskov, 2015)  Küberkiusamist eristab tavalisest kiusamisest anonüümsus, mille teeb kergeks virtuaalmaailm.  Näiteks luuakse varikontosid, mis ei anna informatsiooni konto tegeliku kasutaja ehk kiusaja  kohta. Samuti laiaulatuslik publik, sest iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega  ka  nende  inimeste  hulk,  kes  võivad  näha  internetis  kiusliku  ja  pahatahtliku  sisuga  materjale  kiusatava kohta.  Info levib internetis kiiresti ning on aastate pärast veel kättesaadav ja seega  võib  tekitada  ohvris  pikaajalist  kahju.  Üldjuhul  kiusaja  ei  näe  kiusatava  reaktsiooni  ja  emotsioone  küberkiusamise  ajal  ning  seetõttu  ei  taju  kiusaja,  kuivõrd  kõik  see  kiusatavat  puudutas  või  häiris.  Ka  teised,  kõrvalvaatajad,  saavad  lisada  omapoolseid  kommentaare  ja  märkusi  internetis  avalikustatud  materjali  juurde.  Küberkiusamine  tekitab  ohvris  ka  enam  hirmu kui tavaline kiusamine, sest ohver ei tea, kas kiusaja on lähikonnast, mis ta tavaliselt on  ja  kas  kiusajaid  on  üks  või  mitu.  Küberkiusamise  korduvust  suurendab  asjaolu,  et  ohver  on  internetis  kättesaadav  seitse  päeva  nädalas  ja  24  tundi  ööpäevas  ning  selle  eest  koju  peitu  minna ei saa, mitte nagu tavalise kiusamise eest. Lapsevanem või õpetaja ei pruugigi kohe aru  saada, et midagi on valesti. (Küberkiusamine, s.aa) 


 
  5    2. KÜBERKIUSAMISE SAGEDUS JA AVALDUMINE  2.1 Sagedus  2018 aasta raporti järgi on 9-17 aastastest Eesti lastest aasta jooksul küberkiusamist kogenud  telefonis või internetis 67%. Neist 10% koges seda vähemalt kord nädalas ja rohkem. Sellest  saab  järeldada,  et  küberkiusamine  on  Eestis  arvestatava  suurusega  probleem.  (Soo,  Sukk,  2018)  KiVa (Kiusamisvaba kool) koolides on 2018 aasta raporti järgi küberkiusamist viimase paari  kuu jooksul kogenud keskmiselt 2,6% II kooliastme õpilastest. Neist 16,4% ütles, et neid on  kiusatud  ainult  interneti  teel.  Võrreldes  alustavate  koolide  II  kooliastme  õpilastega  on  KiVa  koolides  küberkiusamise  all  kannatanud  õpilasi  tüdrukute  seas  0,7%  ja  poiste  seas  0,9%  vähem.  Sellest  saab  järeldada,  et  KiVa  koolide  programmis  osalemine  ei  anna  suurt  eelist  seoses küberkiusamisega. (Treial, 2018)  Võrdlusena võib vaadelda, et 2019 aastal avaldatud kokkuvõttes, milles käsitletakse Ameerika  uuringuid,  mis  on  läbi  viidud  11  aasta  jooksul  selgub,  et  keskmiselt  28%  10-18  aastastest  Ameerika  õpilastest  on  kogenud  küberkiusamist  vähemalt  kord  oma  elus.  Keskmiselt  16%  õpilastest  tunnistavad,  et  nad  on  vähemalt  kord  elus  kedagi  küberkiusanud.  Kui  vaadelda  küberkiusamist kogenud õpilaste arvu läbi aastate, siis saab järeldada, et see arv on Ameerikas  kerges tõusutrendis. (Patchin, 2019)  2.2 Avaldumine  2018 aasta raporti järgi  on kõige rohkem 58% kiusatud lastest saanud vastikuid ja solvavaid  sõnumeid.  Mõni  laps  on  puutunud  kokku  ka  suhtlusest  kõrvalejätmise,  ähvarduste  ja  muu  solvavaga.  Sellest  saab  järeldada,  et  arvestatavalt  suur  osa  kiusamist  laste  seas  leiab  aset  sõnumi suhtlus keskkondades. (Soo, Sukk, 2018)  2019  aasta  uuringu  järgi,  mis  küsitles  Ameerika  õpilasi  vanuses  12-17  selgus,  et  kõige  rohkem  24,9%  vastanutest  kiusati  valusate  ja  solvavate  kommentaaride  kaudu  internetis.  Teisel  kohal  22,2%  õpilaste  kohta  levitati  interneti  teel  kuulujutte.  Ülejäänud  kogetud  kiusamise  vormid  nagu  näiteks  ähvardamine,  identiteedivargus  ning  kiusatavast  piltide  ja  videote levitamine tema tahte vastu jäid kõik alla 12,2%. Sellest saab järeldada, et ühed kõige  levinumad  küberkiusamise  avaldumise  kujud  on  kuulujuttude  levitamine  ja  valusad  ning 


 
  6    solvavad kommentaarid. (Patchin, 2019)  2.3 Interneti platvormid küberkiusamiseks  2017  aastal  Ühendkuningriikides  läbi  viidud  uuringu  järgi  42%  vastanutest,  kes  vastasid,  et  neid  on  küberkiusatud  märkisid,  et  nad  on  kogenud  seda  Instagramis.  37%  märkisid,  et  Facebookis ja 31% kogesid Snapchatis. Ülejäänud sotsiaalmeedia platvormid nagu Youtube,  Twitter,  Whatsapp  ja  Tumblr  jäid  kõik  alla  12%.  Sellest  saab  järeldada,  et  küberkiusamist  leidub  suurtes  kogustes  populaarsetel  sotsiaalmeedia  platvormidel.  (The  annual  bullying  survey 2017, 2017) 


 
  7    3. REAGEERIMINE KÜBERKIUSAMISELE  3.1 Pealtnägijate reageerimine  2018  aasta  Eesti  raporti  järgi  oli  nende  laste  arv,  kes  olid  küberkiusamist  eelneva  12  kuu  jooksul  pealt  näinud  40%.  11–12  aastastest  lastest  väitis  31%,  et  on  sellist  olukorda  pealt  näinud,  samal  ajal  kui  15–17  aastaste  seas  oli  neid  46%.  Sellest  saab  järeldada,  et  vanemad  lapsed  satuvad  küberkiusamist  pealt  nägema  rohkem  kui  nooremad  ja  nad  oskavad  seda  paremini tuvastada. (Soo, Sukk, 2018)  Eesti  projekti  „Tugiõpilased  ja  noorte  kaasamine  kiusamise  ennetusse“  raames  valminud  küberkiusamise abimaterjalist selgub, et pealtnägijatel võib olla hirm sekkuda, kartes olla ise  järgmine ohver, aga mida rohkem on sekkujaid, seda vähem tõenäoline, et kiusamine kordub.  Soovitatakse igal juhul öelda ja näidata välja, et sa oled kiusamise vastu ja pakkuda oma abi.  Kõige lihtsam moodus abistada kiusatavat on veenda teda kiusamisest rääkima kellegile, kes  saab  teda  aidata  või  olukorrast  ise  rääkida.  Sellest  saab  järeldada,  et  paljud  pealtnägijad  saavad aidata küberkiusamist ära hoida, aga ei julge. (Küberkius abimaterjal, 2017)  2018 aastal Ameerikas väljastatud küberkiusamise abimaterjalis toodi välja, et pealtnägijad ei  tohi  kunagi  julgustada  või  mitte  otseselt  aidata  kiusamisele  kaasa.  Näiteks  sõnumite  edasi  jagamine,  kaasa  naermine,  sellise  tegevuse  kergelt  võtmine,  et  seltskonda  sobida  või  muud  viisi  vaikinult  lasta  sellel  edasi  kesta.  Kui  pealtnägijad  ei  tee  midagi,  siis  nad  passiivselt  julgustavad  sellist  käitumist.  Sellest  saab  järeldada,  et  paljud  inimesed  aitavad  kaasa  küberkiusamisele endale võibolla teadmatult. (Hinduja, Patchin, 2018)  3.2 Kiusatava reageerimine  Eesti  Politsei-  ja  piirivalveamet  soovitab,  kui  oled  küberkiusamise  alla  sattunud  blokeerida  kiusaja,  kopeerida  halvustava  sisuga  teateid,  et  saaks  neid  hiljem  asitõenditena  kasutada  ja  teavitada  portaali  haldajat  või  veebikonstaablit.  Enim  levinud  on  sellised  kiusamise  vormid,  kus tehakse kiusatava kohta libakonto. (Küberkiusamine, 2020)  Interneti  leheküljel  „Targalt  internetis“  soovitatakse,  kui  oled  sattunud  küberkiusamise  ohvriks  rääkida  sellest  usaldusväärse  inimesega  (õde,  vend,  sõber,  ema,  isa,  klassikaaslane  jne).  Helistada  nõu  ja  abi  saamiseks  lasteabitelefonile  116  111  või  kirjutada  e-postiaadressil  [email protected]. Samuti soovitatakse pöörduda politseisse. (Küberkiusamine, s.ab) 


 
  8    4. KÜSIMUSTIKU KOOSTAMINE JA LÄBIVIIMINE  4.1 Küsitluse koostamine  Küsitlus  koostati  „Google  Forms“  keskkonnas  toetudes  eelnevalt  välja  toodud  kiusamise  ja  küberkiusamise  definitsioonile  ning  teooriale.  Uurimistöös  arvestati  ainult  viimase  12  kuu  jooksul  toimunud  küberkiusamisjuhtumeid.  Samuti  ei  käsitletud  ühekordseid  kiusamisjuhtumeid.  Selleks,  et  saada  täpsemat  ülevaadet,  millistel  interneti  platvormidel  küberkiusamine  aset  leiab,  lisati  küsimuse  „Millistel  interneti  platvormidel  oled  kogenud  küberkiusamist?“  vastusevariantide  hulka  ka  Messenger.  Nimelt  on  just  viimane  tänapäeva  noorte seas aktiivselt kasutusel olev suhtlusplatvorm. (Vt lisadesse)  4.2 Küsitluse läbiviimine  Küsitlus  viidi  läbi  Kärdla  Põhikooli  4-9  klasside  õpilastega  „Google  Forms“  keskkonnas,  mille  küsitletavad  täitsid  nutiseadmes  koolitunni  ajal.  Valimis  pidi  esialgselt  osalema  4.a  klass,  kuid  möödarääkimise  tõttu  aineõpetajaga  läks  küsitlus  vastamiseks  4.b  klassile.  Kogu  küsitlus  viidi  läbi  ajavahemikus  05.02.2020-19.02.2020.  Küsitluse  tulemusi  analüüsiti  „Excel“ programmis. 


 
  9    5. KÜSITLUSE TULEMUSED  Käesolevas uurimistöös osales kokku 76 õpilast Kärdla Põhikooli 4-9 klassidest. Uurimistöö  valimis on sooline jaotavus ühtlane, pooled poisid ja pooled tüdrukud.  5.1 Küberkiusamise kogemine   Tulemusi  analüüsides  selgus,  et  viimase  12  kuu  jooksul  küberkiusamist  kogenud  õpilased  moodustavad käesolevas uurimistöös 17% küsitlusele vastanutest. Ülejäänud 83% vastanutest  ei  ole  kogenud  küberkiusamist  viimase  12  kuu  jooksul.  Võrreldes  sooliselt  ei  leidu  suuri  erinevusi  õpilaste  küberkiusamise  kogemises.  Poistest  koges  54%  ja  tüdrukutest  46%  küberkiusamist. (Vt joonis 1)        Joonis 1. Küberkiusamise kogemine 


 
  10    Kui  võrrelda  klasse  üksteisega,  siis  ilmneb,  et  kõige  rohkem  on  kogetud  küberkiusamist  7.a  (38,46%)  klassis.  Kõige  vähem  esineb  küberkiusamist  5.a  klassis,  kus  seda  ei  leidugi.  Ülejäänud  klasside  vahel  kiusatakse  võrdselt  15,38%.  Kui  võrrelda  neid  tulemusi  kooliastmete  järgi,  siis  ilmneb,  et  III  astmes  kiusatakse  keskmiselt  12,82%  rohkem  kui  II  kooliastmes. (Vt joonis 2)        Joonis 2. Küberkiusamine vastavalt klassile 


 
  11    5.2 Küberkiusamise avaldumine  Uurimaks  erinevaid  küberkiusamise  avaldumise  vorme  küsiti  kiusatavatel  märkida  tabelil  erinevat  sorti  küberkiusamist,  mida  nad  on  kogenud  viimase  12  kuu  jooksul.  Enamik  vastanutest (61,5%) oli kogenud vastikuid ja solvavaid sõnumeid. Teine kõige enam kogetud  avaldumise  vorm  oli  piltide  ja  videote  levitamine  internetis  kiusatava  tahte  vastu  (38,5%).  Internetis kiusatava kohta kuulujuttude levitamine, ähvarduste saamine ja interneti suhtlusest  kõrvale jätmine olid kõik võrdselt 23,1%. Ülejäänud vormid olid kõik alla 23,1% (privaatsuse  rikkumine 15,4%, saladuste interneti teel levitamine 15,4%, küberjälitamine 7,7%, identiteedi  internetis  varastamine  0%  ja  liba  konto  tegemine  0%).  Vastanud  tõid  ka  välja:  mind  on  petetud mängus eile ning öeldi halvasti, kirjutati halb sõna minu kohta. (Vt joonis 3)    Joonis 3. Küberkiusamise avaldumine     


 
  12    5.3 Küberkiusamise sagedus  Selgitamaks  välja,  kui  sageli  kiusatavad  kogevad  küberkiusamist,  küsiti  nende  käest  „Kui  sageli  oled  kogenud  viimase  12  kuu  jooksul  enda  vastu  suunatud  küberkiusamist?“.  39%  õpilastest vastasid paar korda aastas ning peaaegu võrdselt sama palju õpilasi (38%) vastasid  paar  korda  kuus.  15%  õpilastest  märkisid  paar  korda  nädalas  ja  8%  õpilastest  iga  päev.  (Vt  joonis 4)      Joonis 4. Küberkiusamise sagedus     


 
  13    5.4 Küberkiusamisele reageerimine  Teada  saamaks  kiusatavate  reageerimist  küberkiusamisele,  küsiti  neil  täita  tabel,  kuhu  nad  pidid märkima, kuidas nad kiusamisolukorras on käitunud. 53,8% kiusatavaid oli blokeerinud  kiusaja  ning  38,5%  vastasid,  et  ei  teinud  midagi.  Võrdselt  30,8%  kogusid  teo  kohta  asitõendeid  ja  30,8%  rääkisid  usaldusväärse  inimesega.  15,4%  õpilastest  vastasid,  et  nad  kiusasid  kiusajale  vastu.  Ülejäänud  variandid  jäid  kõik  7,7%  ja  vähem  (helistasin  lasteabitelefonile  7,7%,  vahetasin  kontot  7,7%,  teavitasin  portaali  haldajat  või  veebikonstaablit 0%). Vastanud samuti tõid välja: rääkisin sõbrale, ütlesin vastu midagi. (Vt  joonis 5)        Joonis 5. Küberkiusamisele rageerimine 


 
  14    5.5 Küberkiusamine interneti platvormidel  Teada  saamaks  millistel  interneti  platvormidel  kõige  tihedamini  küberkiusatakse,  küsiti  kiusatavatel  tabelisse  märkida  interneti  platvormid,  kus  nad  seda  kõige  enam  on  kogenud.  Tulemustest  selgus,  et  kõige  enam  on  küberkiusatud  Messengeris  (61,5%).  Järgnesid  Snapchat  (38,5%),  Instagram  (30,8%)  ja  Facebook  (23,1%).  Kõige  vähem  leidus  kiusamist  Twitteris (7,7%). Vastanud tõid välja ka: TikTok, Growtopia. (Vt joonis 6)     Tulemusi kokkuvõttes  selgus,  et  viimase 12 kuu jooksul on uuringus  osalenud õpilastest  iga  kuues  kogenud  küberkiusamist  vähemalt  ühe  korra.  Enamus  neist  ei  puutu  aga  küberkiusamisega  kokku  igapäevaselt.  Umbes  kolmveerand  neist  on  langenud  küberkiusamise  ohvriks  mõned  korrad  kuus  või  aastas.  Küll  aga  selgub  sellest,  et  küberkiusamist eksisteerib õpilaste seas ja seetõttu on probleem olemas. Vaadeldes kiusamist  klassiti  ilmnes,  et  III  kooliastmes  kogeti  küberkiusamist  keskmiselt  12,82%  rohkem  kui  II  astmes.  Sellest  saab  järeldada,  et  vanemates  klassides  leidub  rohkem  küberkiusamist  kui  nooremates.  Küsitluse  tulemuste  järgi  kasutati  küberkiusamiseks  enim,  üle  poole  juhtudest  vastikuid  ja  solvavaid  sõnumeid  (61,5%).  Teisele  kohal  on  tunduvalt  väiksema  protsendiga  videote  ja  piltide  levitamine  internetis  kiusatava  tahte  vastaselt  (38,5%).  Seetõttu  võib  järeldada, et kõige enam leiab kiusamine aset sõnumisuhtlusekeskkondades, ehk kiusamine on  vahetum  ja  pigem  varjatud.  Seda  kinnitab  ka  uuringu  tulemus,  mille  kohaselt  üle  poolte  kiusamise juhtumitest leidis aset Messengeris (61,5%). Sellele järgnesid Snapchat (38,5%) ja  Instagram (30,8%). Uurides küberkiusatavate reageerimist küberkiusamisele tuli välja, et üle  Joonis 6. Küberkiusamise kogemine interneti platvormidel 


 
  15    poolte õpilastest blokeeris kiusaja (53,8%). Suuremal määral kasutati ka asitõendite kogumise  meedet (30.8%) või räägiti usaldusväärse inimesega (30,8%). Probleemseks võib, aga lugeda  tulemust,  mille  kohaselt  ligi  39%  kiusamise  ohvritest  ei  teinud  midagi.  Sellest  järeldan,  et  enamus  õpilasi  reageeris  korrektselt  küberkiusamisele,  aga  suur  osa  õpilasi  ei  teinud  midagi  kiusamise olukorra lahendamiseks. 


 
  16    KOKKUVÕTE  Inimeste  sotsiaalmeedia  kohalolu  ja  interneti  suhtluse  kättesaadavus  ning  lihtsus  on  loonud  aluse  kiusamise  virtuaalmaailma  kolimiseks.  Tulemusena  nähakse  ja  tuntakse  järjest  enam  viha  ning  kiusamist  internetis.  See  areng  on  võimaldanud  kiusajatel  efektiivsemalt  ja  järjepidevamalt kiusata, nihutades kiusamise piire ning lõhkudes illusiooni turvalisest kodust.  Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli saada teada kui palju Kärdla Põhikooli II ja III astme A  klasside  õpilasi  on  kokku  puutunud  küberkiusamisega.  Uurimistöö  eesmärgist  lähtuvalt  püstitati uurimisküsimus, milleks oli „Kas küberkiusamine on Kärdla Põhikooli õpilaste seas  aktuaalne  probleem?“.  Küsimusele  vastamiseks  uuriti  järgnevat:  kui  paljud  õpilased  on  küberkiusamist kogenud, millistel interneti platvormidel on kiusamine kõige enam levinud ja  kuidas kiusatavad kiusamisele reageerinud on.  Vastavalt  püstitatud  uurimisküsimusele  selgus,  et  küberkiusamine  puudutab  küsimustikule  tuginedes  iga  kuuendat  õpilast  olenemata  soost  ning  rahul  ei  saa  olla  ka  tulemusega,  mille  kohaselt  ei  võta  suur  osa  ohvritest  olukorra  osas  midagi  ette.  Autori  hinnangul  looks  see  pinnase  kiusamise  jätkumiseks  ja  vajab  tähelepanu  pööramist  näiteks  teavitamise  kaudu,  perede  kaasamise  kaudu.  Heaks  võib  pidada,  et  küberkiusamist  leidub  küsitlenute  hulgas  vähem, kui seda leidub kogu Eesti tasandil. Autori hinnangul  ei tohi seda ülehinnata asjaolu  tõttu,  et  küberkiusamine  õpilaste  seas  eksisteerib  ning  seega  on  probleem  olemas.  Vaadates  klasse eraldi, oli näha tõusutrendi vanuserühmade kasvamise ja küberkiusamist kogenute arvu  vahel. Autor leiab, et selle vältimiseks tuleks alustada ennetustööd nooremast vanusest ja teha  abi  kättesaamine  kergemaks  selle  vajajatele.  Üle  poole  juhtudest  kogeti  küberkiusamist  vastikute ja solvavate sõnumite näol ning see ei erinenud võrreldes kogu Eesti statistikaga. 


 
  17    KASUTATUD ALLIKMATERJAL  Hinduja, S. Patchin, W. J. (2018). Cyberbullying Identification, Prevention, and Response.  https://cyberbullying.org/Cyberbullying-Identification-Prevention-Response-2018.pdf  (17.10.2019).  Iga viies Eesti koolilaps on kiusamise ohver. (s.a). https://kiusamisvaba.ee/kiusamisest/  (12.10.2019).  Küberkius abimaterjal. (2017). http://www.tore.ee/files/Kyberkiusamine_Materjal_2017.pdf  (17.10.2019).  Küberkiusamine. (05.01.2019).  https://www2.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/ (17.10.2019).  Küberkiusamine. (s.aa). http://e-ope.koolitus.ee/opiobjekt/kberkiusamine.html (26.11.2019).  Küberkiusamine. (s.ab). https://noor.targaltinternetis.ee/kuber-kiusamine/ (12.11.2019).  Luik, P. Naruskov, K. (2015). Küberkiusamise fenomeni tajumine Eesti õpilaste seas: sooline  võrdlus kiusamise kriteeriumite ja liikide alusel. (Uurimistöö, Tartu Ülikool).  file:///C:/Users/Netgear%20Labb/Downloads/12359-%23%23default.genres.article%23%23- 9406-1-10-20151027.pdf (12.10.2019).  Patchin, W. J. (09.07.2019). 2019 Cyberbullying Data. https://cyberbullying.org/2019- cyberbullying-data (12.10.2019).  Patchin, W. J. (10.07.2019). Summary of Our Cyberbullying Research (2007-2019).  https://cyberbullying.org/summary-of-our-cyberbullying-research (06.10.2019).  Soo, K. Sukk, M. (2018). Eu Kids Online’i Eesti 2018. Aasta uuringu esialgsed tulemused  (Uurimistöö, Tartu Ülikool).  https://sisu.ut.ee/sites/default/files/euko/files/eu_kids_online_eesti_2018_raport.pdf  (06.10.2019).  Sõber karuga targalt internetis. (2018).  http://kiusamisestvabaks.ee/content/editor/files/S%C3%B5ber%20Karuga%20Targalt%20Int ernetis.pdf (04.01.2020). 


 
  18    The annual bullying survey 2017. (2017). (Uurimistöö, Ditch the Label).  https://www.ditchthelabel.org/wp-content/uploads/2017/07/The-Annual-Bullying-Survey- 2017-1.pdf (12.10.2019).  Treial, K. (2018). Õpilaste kogemused kiusamisega 2018. aasta KiVa programmi  õpilasküsitluse põhjal (Uurimistöö, Kiusamisvaba kool) http://kiusamisvaba.ee/wp- content/uploads/2018/11/%C3%95pilaste-kogemused-kiusamisega_2018-RAPORT.pdf  (06.10.2019).   


    19    LISAD  Lisa1   


    20     


    21