Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule (0)

Q: Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

Q: Mis see on ja kuidas sellega toime tulla?

Vastus leiad õppematerjalist: Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

Pedagoogika - Arengupsühholoogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad?
Mis see on ja kuidas sellega toime tulla?

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

Referaat
Kaisa Pulk
EPEDH-1
Tallinn 2012

Kiusamise definitsioon

Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel.
Kiusamine sisaldab järgmisi komponente:

Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval.

Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud.

Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub.

Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid.

Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt.

Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt.
Kiusatakse neid, kes...

ei löö vastu;
õpivad paremini/halvemini kui teised;
on väikest kasvu;
on paksemad kui teised;
on pikemad kui teised;
on aeglasemad kui teised;
on vaesemad kui teised;
on lihtsalt teistest erinevad.

Kiusaja kiusamise põhjused:

Tahab tähelepanu saada.
Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb.
Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla.
Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid.
Tal on lihtsalt igav.

Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad?

Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa , kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda.
Et hirmust kiusajatele vastu astuda üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda.
Just nemad saavad kiusamist lõpetada
Vaikiva enamuse abi ja toetus annab ohvrile tunde, et ta ei ole üksi

Kiusamise vormid

Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. See on teha, öelda või käituda viisil, mis teeb kellelegi haiget.
Kiusamise vormid on:
VERBAALNE ( narrimine )
FÜÜSILINE (löömine, tõukamine)
SOTSIAALNE (kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine)
VÄLJAPRESSIMINE (kellegi raha või asjade ära võtmine)
VIRTUAALNE KIUSAMINE (kiusamiseks kasutatakse arvuteid, internetti, mobiiltelefone jms.)
VARA KAHJUSTAMINE (riiete katki rebimine, raamatute või muu isikliku vara lõhkumine, vargused)
Sõnad teevad haiget. Narrimine võib kellelegi tõsiselt haiget teha. Kõik kiusamise liigid teevad haiget, ent verbaalset kiusamist, sealhulgas narrimist, esineb kõige sagedamini.
Kiusamine teeb haiget kõigile. Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad . 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all.

Mis ei ole kiusamine

Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine.
Kiusamine on varjatud, antud hetke ja olukorda ärakasutav alatu ning korduv tegevus, mille aluseks on jõudude ebavõrdsus. Esineb ka teistsugust käitumist, mida ekslikult peetakse kiusamiseks, aga mis on avalik ja millega ei kaasne jõudude ebavõrdsust. Näiteks, kaks inimest (gruppi) satuvad vaidlusesse või kaklusse (verbaalne või füüsiline), sest kired löövad lõkkele ning olukord väljub kontrolli alt. Neid konflikte tuleb koolis samuti lahendada arusaadaval ja õiglasel moel, ent need juhtumid ei sisalda endas kiusamist. Need on pigem konfliktid.
Mõningatel juhtudel proovib aga üksikisik või grupp luua olukorra, kus kõik asjassesegatud vastutavad võrdselt, kuid selle taga võib peituda kavatsus halvustada mõnda isikut või teist gruppi. Nii võidakse süüdistada ohvrit kakluse algatamises ja etendada ise kannatajate osa, et vältida karistust ja varjata, et nad on ise kiusajad. On tähtis, et koolis tehtaks vahet konflikti ja kiusamise vahel ning nähtaks läbi kiusamise varjamiseks kasutatavad petuvõtted.

Koolikiusamiste statistika

Statistikaametil valmis 2008 aastal kogumik ”Lapsed. Children”, mis annab ülevaate laste ja noorte olukorrast Eesti ühiskonnas 2008 aasta seisuga. Vaatluse all oli laste kasvukeskkond, vaesus , kuritegevus, vaba aeg, koolielu ning tervise- ja riskikäitumine.
2006. aastal meeldis väga koolis käia vaid 15%-le 11- aastastest , 6%-le 13-aastastest ja 6%-le 15-aastastest lastest. Kooliga rahulolu mõjutab kindlasti koolikiusamine , millel võivad mõnikord olla väga traagilised tagajärjed. Üldiselt on kiusatute hulgas rohkem poisse . 2006. aastal suurenes kiusatute osatähtsus eelkõige 11- aastaste õpilaste hulgas. Tendents oli poistel ja tüdrukutel enam-vähem sama. Ka 13-aastaste hulgas suurenes 2006. aastal pisut kiusatute osatähtsus, see oli märgatav eelkõige tüdrukute puhul.
Viimase kahe kuu jooksul vähemalt 2–3 korda kiusatud õpilased, 2002 ja 2006 aastal (protsentides)
2002
2006
11-aastased
22
29
13-aastased
21
23
15-aastased
13
14
Nüüdseks on need arvud meeletult tõusnud. Avatud Ühiskonna Instituudi analüüs näitas, et 12-17 aastastest õpilastest:

80 protsendi arvates kiusatakse koolis teisi õpilasi;
võib pidada iga neljandat kiusamise ohvriks;
arvas, et tema enda koolis on kiusamist/narrimist iga päev 30% eestikeelsete koolide puhul ning 16% venekeelsete koolide puhul;
üldse ei kiusata 9% eestikeelsete õpilaste ja 24% venekeelsete õpilaste arvates.
pöördus mure korral klassijuhataja poole 38% õpilastest, mõne teise õpetaja poole 24 % ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole 5%;
on koolitüdimuse tõttu käesoleval õppeaastal koolist puudunud 7% 12-aastastest ning 42% 17-aastastest õpilastest.

Austraalias läbi viidud uurimus näitas, et kuigi tüdrukud moodustasid füüsilise kiusamise ohvriks langenutest vähem kui poole, oli poistest ja tüdrukutest ohvrite arv võrdne emotsionaalse/psühholoogilise kiusamise erinevate vormide puhul:

Solvavate nimedega kutsumine (poisid 14,4%, tüdrukud 11,2%)

Mõnitav narrimine (poisid 14,2%, tüdrukud 11%)

Peksmine (poisid 13,7%, tüdrukud 6,7%)

Sage ähvardamine (poisid 12,9%, tüdrukud 5,3%)

Sage eemaletõrjumine (poisid 9,7%, tüdrukud 9%)

Kiusamise vähenemine kooliaastate jooksul

Uuringutest selgub ka see, et 12. ja 18. eluaasta vahel väheneb üldiselt kiusamine ja türanniseerimine pidevalt. Samas enamasti väheneb otsene füüsiline kiusamine, otsene ja kaudne verbaalne kiusamine ning mitteverbaalne kiusamine aga suurenevad või jäävad samaks. Kõige sagedamad kiusamisjuhtumid leiavad aset pühikooli alguses, kuid kui kiusamine vanemas noorukieas jätkub, võib see muutuda veelgi jõhkramaks.
Enamasti jõuab kiusamine haripunkti varajases noorukieas ning väheneb kooliaja jooksul. Kiusamise järk-järguline langemine on seotud mitmete erinevate tegurite kokkulangemisega. Põhikooli alguses võivad uustulnukad langeda vanade olijate ohvriteks (kes just ise võisid varem ohvrid olla). Uued õpilased ei tunne veel reegleid, mis kehtivad üldjuhul tunduvalt suuremas ja vähem sõbralikus koolis, ning seetõttu on nad kergemini haavatavad. Nad on sageli ka väiksemat kasvu kui teised ega ole veel nii enesekindlad. Eakaaslaste grupid muutuvad selles vanuses pidevalt ning sellest tulenevalt võib kiusamist kuni võimusuhete lõpliku väljakujunemiseni esineda sagedamini. Vanemaks saades suudavad noorukid ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potensiaalsete kiusajate ring üha kitsamaks.

Kiusamise tagajärjed

Kiusamise tagajärgedest tehtud uuringud ja uurimised näitavad, kui kahjulik ja hävitav on kiusamine inimese edasisele elule.
Kiusamise ohvrid kalduvad olema madalama enesehinnanguga, nad on depressiivsed, ebakindlad, äravad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Uutes olukordades on nad tavaliselt veelgi enam endassetõmbunud, ärevil ja hirmul ning paistavad silma äärmise introvertsusega.
Koolis ei tunne sellised õpilased ennast hästi, nad on üksildased ja neil on vähe häid sõpru. Seetõttu on nende puhul koolist väljalangemine tõenäolisem, kui inimese puhul, keda ei ole kiusatud.
Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad eriti rängalt selle all, kui neid välditakse või kui kaaslased neisse negatiivselt suhtuvad.
Paljud teadlased seostavad kiusamist psühhosomaatiliste sümptomite, depressiooni ja psühhiaatriliste haigustega. On avastatud, et kiusamisega seotud inimestel on rohkem enesetapukinnisideid, see tähendab, et nad mõtlevad aina enesetapust. Koolikiusamisega seoses väidetakse, et just kiusamise pärast lõpetavad igal aastal paljud Inglismaa noored oma elu enesetapuga.
On olemas seosed ohvriks olemise ja vaimsete häirete vahel ning kiusatud õpilased on hiljem tunnistanud enesehinnangu märgatavat langust. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad end tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda. Osad noorukid, kes on keskkooli kahel esimesel aastal sattunud pidevate rünnakute ohvriks, ei tunne ennast veel kolm aastat hiljemgi täisväärtuslikuna.

Kiusamise laineefekt

5. aste
Väljaspool kooli – kui õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaksid nad olema kaitstud väljaspool kooli? Kool on ühiskonna vähendatud peegelpilt.
4. aste
Teised koolis - kuulevad juhtunust ja tunnetavad,
et kool ei ole turvaline
3. aste
Pealtnägijad koolis – jälgivad rahutusega,
See võib juhtuda ka nendega
2. aste
Vanemad ja perekond – viha kiusamise
suhtes ning empaatia ohvri vastu
1. aste
Kiusamise juhtum –
Ohver tunneb end ebaturvaliselt

Kiusajaks ei pruugi olla vaid eakaaslased

Kõik tahaksid uskuda, et on vaid häid, lastest tõesti hoolivaid õpetajaid – õnneks suurem osa õpetajatest ongi. Siiski teavad paljud inimesed juba kooliajast, et kõik õpetajad ei pruugi sellised olla. Tihti on õpilasi kiusavad õpetajad kõigile teada, neist räägitakse õpilaste seas omavahel ning nad ei meeldi eriti kellelegi. Väga harva julgetakse sellistest õpetajatest aga rääkida täiskasvanutele, kuna nende käitumist peetakse ähvardavaks – kui mitte otseselt siis vähemalt kaudselt . Juba päris väiksed lapsed saavad aru, et õpetaja süüdistamine kiusamises võib neile endile palju kahju teha, ning sellepärast ei julgeta seda teha. Vanemad jällegi teavad, et asjade tõestamine ei pruugi alati lihtne olla. Ka internetis kirjutajate sõnul on õpetajatel mitmeid viise kiusata nii, et toimunut on raske tõestada. Kui vastaspooleks on õpetaja, siis koolis lapse või vanema sõna niisama lihtsalt ei usuta.
Õpetajapoolsel kiusamisel võib olla erinevaid vorme. See võib olla mõne lapse puhul suhtumine kui pindu silmas, kas tema välimuse, koolis hakkama saamise, mõne teatud omaduse, peretingimuste või –suhete pärast. See võib olla ka avalik tõrjumine või siis ei märgata last ja tema koolitööd.
Õpetaja või kiusata ühte või mitut õpilast samal ajal või valitakse ohvriteks vaid teatud õpilased, nagu näiteks elavaloomulised poisid või vaiksed ja häbelikud tüdrukud. Õpetajapoolne kiusamine võib avalduda pidevas vigade otsimises ning õpilasele saab osaks korduv kriitika ja surve paremini hakkama saada. Kui sihtmärgiks oleva lapse vanemad võtavad õpetajaga ühendust, seletatakse seda kui konstruktiivset kriitikat, mille eesmärk on last arendada või aidata tal paremini koolitöös edasi jõuda. Või väida õpetaja, et laps on asjast valesti aru saanud ning vastutus kõige eest kantakse üle lapsele, tembeldades lapse käitumist ebanormaalseks.
Õpetaja võib last kiusata ka mõnest tema omadusest või nimest kinni hakates. Nimest saab väänata uusi variante , mida esitatakse lõbusate lugude või naljadena, kui sihtmärgiks olev laps ja tihti ka osa klassist saab aru, et tegu on õelusega. Samuti võib õpetaja õpilase tembeldada tema vanema venna, õe või sõbra põhjal laisaks, rumalaks või kellekski teiseks ning laps kogeb seda solvavana.
Kiusamine on ka see, kui õpetaja seab mõne lapse õpitulemused või tööd naerualuseks, alandades õpilast niimoodi korduvalt kogu klassi ees. Nii kiusavale õpilasele kui ka kiusavale õpetajale on publik oluline osa kiusamisest, sest ohvrit alandatakse kogu klassi ees. Suhteliselt märkamatu on kiusamine siis, kui õpetaja kohtleb mõnda õpilast teistest erinevalt. Selline käituminevõin käivitada kõnealuse lapse kiusamise klassikollektiivis. Samuti võib õpetaja suhtuda mõnesse õpilasesse nii, nagu too oleks paljas õhk. Sel juhul jäävad lapse oskused ja aktiivsus tunnis tähelepanuta, mis pikka aega jätkudes mõjutab märkimisväärselt tema iseteadvust ja õpimotivatsiooni. Vahel võib kiusajaiks olla mitu õpetajat, kes mingil põhjusel on valinud teatud õpilase omale pinnuks silma. Sellises olukorras võivad õpetajad üksteist kaitsta ning kiusamise tõestamine on võimatu. Õpetajapoolne kiusamine gümnaasiumi- ja kutseõppes võib muutuda nii metsikuks, et noor katkestab selle tõttu oma õpingud.
Kiusav õpetaja võib vahel teatud õpilasse lihtsalt ükskõikselt suhtuda. Hoolimatus võib olla ka tahtmatu , põhjuseks õpetaja väsimus või isiklik mure. Samuti võib kiusamisena tunduda nii kiusamisse sekkumine kui ka sellesse sekkumata jätmine.
Kindlasti mõjutab kooli tööõhkkond suuresti seda, millisel määral õpetaja oma õpilasi kiusab. Vahel võib halb õhkkond kiusamist esile kutsuda ning õpetaja teeb sama, mis kiusaja kiusatule: elab oma paha enesetunde endast nõrgema peale välja. Tööõhkkond mõjutab loomulikult ka seda, kuidas koolis kiusamisjuhtudesse sekkutakse. Hea atmosfäär mõjub sekkumistele soodsalt, kuid koolis, kus on palju töökohal toimvat kiusamist, suurendab halb õhkkond ka koolikiusamist. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et õpetaja või direktor, kes ise oma alluvaid kiusab, võiks konstruktiivselt suhtuda õpilase kiusamisse.

Kiusamise vastane tegevuskava

Koolid on nüüdseks mõistnud, et isegi parima tahtmise juures on kiusamisprobleeme väga raske lahendada. Strateegiat, mis kaasab mitte üksnes õpetajaid ja koolitöötajaid, vaid ka õpilasi, lapsevanemaid ja kõiki vastutustundlikke kodanikke, kes lahendusi otsides ja üksteist toetades aitaksed koolidel tegeleda koolivägivalla tõsiste probleemidega, on hakatud nimetama ülekooliliseks kiusamisvastaseks tegevuskavaks. Ülekoolilist tegevuskava ei tule mõista nii, et kõigi asjaosalistega peetakse nõu ja kõigi kogemusi kasutatakse. See on pigem suhtumise muutmine.
Koolides, kus arvatakse, et ülekooliline tegevuskava juba toimibki, on sageli eesotsas sellised direktorid , kes on lugenud vastavaid raamatuid, tunnevad hästi statistikat ning soovivad et nende kool oleks edukas. Ülekoolilise tegevuskava põhimõtteid on kerge kirjutada kooli kodukorraeeskirjadesse, missioonidesse ja visioonidesse, neist võib ka kõlavate sõnadega rääkida koosolekutel ja pidulikel kogunemistel ning neid on kerge kirja panna uueks aastaks õpilasi värbavatesse koolitutvustustesse.
Selline ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava lahtimõtestamine võib osutada tegelikkuses lühinägelikuks või isegi ohtlikuks. Ülekoolilise tegevuskava põhimõtted ei tohi eksisteerida vaid paberil või sõnades. Vastasel juhul oleksid sõnad vastuolus tegudega ning poleks midagi, mis valgustaks tegevuskava terviklikku ellurakendamist ja tagaks ohutu koolikeskkonna reaalsuses.
Põhjalik ja hästi läbi mõeldud ülekooliline kiusamisvastane tegevuskava toimib aga suurepäraselt. Koolid, kes läbivad ülekoolilise tegevuskava protsessi korralikult ja põhjalikult, jätkavad seda tegevust järjekindlalt, saavutavad palju paremaid tulemusi kiusamise likvideerimisel, kui koolis kes ainut sõnades tegudest räägivad.
Ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava käivitamiseks on koolidel mitmeid erinevaid võimalusi:

Kiusamisprobleeme arutletakse terviseõpetuse tundides

Koolil on avalik kiusamisvastane tegevusjuhend

Koolil on kiusamisvastased sisekorraeeskirjad

Kool ilmutab kiusamise puhul null-tolerantsi

Õpilasi julgustatakse kiusamisjuhtumitest rääkima

Nõustaja/kooli psühholoog kasutab alati mitte-süüdistavat lähenemist

Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid .
Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse intelligentsi kasvatamise poole, intellektuaalse aktiivsuse ning koostöö ja vastastikuse austuse poole. Sellises keskkonnas saab toimuda nii sotsiaalselt kui ka akadeemiliselt edukas õppimine.

Kokkuvõte

Kiusamine on koolides järjest enam tähelepanu koguv nähtus. Viimase paarikümne aasta jooksul on seda järjest rohkem uurima hakatud ning avastatud väga palju negatiivseid tagajärgi, mis jäävad kiusamisega seotud inimeste hinge ja ellu väga pikaks ajaks.
Kiusatud inimeste vaimne ja füüsiline tervis kannatavad kiusamise tagajärgede all meeletult – nad langevad kergemini depressiooni, kannatavad enesetapumõtete ning muu enesehävitusliku all. Noored, keda koolis kiusati ei pruugi kunagi saada tagasi oma enesekindlust ega normaalset enesehinnangut.
Viimaste aastate jooksul on algatatud erinevaid projekte kiusamise vastu, antud välja palju teemakohaseid raamatuid ning muid allikaid, kust leiab täpset ja kasulikku infot kiusamise ning sellega toimetulemise ja selle vastu töötamise kohta.
Kuigi kiusamine on probleem, millest lahti saamine võib võtta palju aega ning vaeva, saame loodetavasti näha asjalikke tulemusi selle vastu võitluses juba lähiajal.

Kasutatud kirjandus

„Kiusamine koolis. Mis see on ja kuidas sellega toime tulla?“; Sullivan , K., Cleary, M., Sullivan, G.; AS Atlex; 2004
„Elu pärast koolikiusamist“; Holmberg-Kalenius, T; Pegasus ; 2009
„ Bullying – effective strategies for long term improvement“; Thompson,D., Arora , T., Sharp, S.; RoutledgeFalmer; 2002
„Vägivald koolis“; Erb, H.; Odamees ; 2000
„Kiusamine“; Elliott, M.; Koolibri; 2000
„Confronting bullying“; Henkin, R.; Heinemann; 2005
Tervise Arengu Instituut
Eesti statistikaamet
https://ajaveeb.just.ee/kuritegevusjastatistika/?p=490
http://uudised.err.ee/index.php?06220097
http://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 50 allalaadimist

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #1

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #2

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #3

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #4

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #5

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #6

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #7

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #8

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #9

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kreibike Õppematerjali autor

kiusamise kiusaja tüdrukud psühholoog ohvrid

Kasutatud allikad

https://uudised.err.ee/index.php?06220097

Sarnased õppematerjalid

docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine,

Sotsiaaltöö

docx

KOOLIKIUSAMINE

............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7

Ühiskond

docx

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle

Inimeseõpetus

ppt

Kiusamine

KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine?  Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval.  Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud.  Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub.  Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid.  Kiusamise ohvrit haavatakse, kas

Ühiskonnaõpetus

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle

Sotsiaalpedagoogika

odt

Koolikiusamine

1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu

Vabaaeg

docx

Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel

Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE:

Arengupsühholoogia

docx

Koolikiusamine

.......................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9 Miks hakatakse kiusama? Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms. Kiusatakse neid, kes...

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid