... Piinliku .... Tekitas süümepiinu .... Midagi muud .... 12.Kui palju oled näinud kiusamist gümnaasiumi õpilaste seas? Vähe .... Keskmiselt .... Palju .... 13.Kuidas on ohvreid kiusatud ? Löödud .... Narritud .... Solvatud .... Ähvardatud .... Asju on ära võetud .... Ignoreeritud .... Midagi muud .... 14.Kas keegi segas vahele ? Ei .... Õpetaja .... Kaasõpilane .... Keegi teine .... 15.Kes sinu arvates peaks vahele segama ? Mina ise .... Õpetaja .... Kaasõpilased .... Kiusatava vanemad .... Kiusatav ise .... Keegi teine .... 16.Oled sa ise kunagi kiusatava kaitseks välja astunud ? Jah .... Ei .... 17.Mida sa teeksid vägivalla ära hoidmiseks ? ................................................................ 18.Kas sulle meeldib kiusata/kiusatav olla ? Jah .... Ei .... 19.Kes langevad sinu arvates kiusamise ohvriks ? Välimuselt erinevad .... Teistest nõrgemad .... Uued õpilased .... Majanduslikult erinevad .... Keegi teine .... ja kes ? ...................
millega noored internetis kokku puutuvad Millised ohud on internetis? Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud. Internet on koht, kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks. Nad otsivad endale koguaeg järjest uusi ja uusi ohvreid. Küberkiusamise liigid Enimlevinud on selllised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiusatava konto. Samuti saadetakse solvavaid kirju ning sõnumeid ja tehakse solvavaid kommentaare. Kuidas saadakse lapsega jutule? Internetis võib ükskõik kes esineda ükskõik kellena. Tihti on laps õnnelik et on leidnud endale uue sõbra ning temaga kokkusaamist planeerides ei aimagi, et sõber võib osutuda perverdiks.
Miks kiusaja kiusab? · tahab tähelepanu saada. · arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · lapsed kes on koheldud vägivaldselt · lapsed kes kardavad sattuda ise kiusatava rolli · lapsed kes kardavad teistest erineda ÄRA TEE TEISTELE LIIGA!!!
Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema. Ma tahan koolikiusamisest rohkem teada saada, et seda ennetada. Koolikiusamise mõju väljendab ka Ameerika teismelise Amanda Toddi lugu. Tüdruk
vahel Uimasti – aine mille tarvitamine mõjutab inimest Seadusega lubatud legaalsed uimastid – kohv , energiajook, must tee Piiratud kättesaadavusega legaalsed uimastid – retseptiravimid, alkohol, tubakatooted Illegaalsed uimastid – kanep, amfetamiin, heroiin Kuidas uimastist keelduda – Tänan ei, Ma ei tarvita, Ei ma ei soovi Kiusamine – tahtlikult teisi kahjustav käitumine mis kordub teatud aja tagant uuesti Põhjused kiusamiseks – kadedus, kättemaks, empaatia võime Kiusatava tunded – ei taha süüa, ei saa magada, elutahe kaob
kontrolli ja ei tunne huvi. Üks halvemaid juhuseid on see kui laps kannatab kooli vägivalla all ja sellepärast ei saa õppida. Kui näiteks terve klass kiusab ühte õpilast on tal väga raske normaalselt koolis käia. Õpetajad ei pruugi sellest isegi teadlikud olla ja laps peab seda kannatama kuni kooli lõpuni. Vanemad ei tea ka sellest tavaliselt ja arvavad, et lapsel läheb koolis hästi. Kooli vägivalla tulemusel muutub kool kiusatava jaoks vastikuks ja ta ei taha sinna enam lihtsalt minna. Paljudel juhtudel ei saa üldse vanemad teada kui lastel on halvad hinded ja puudumised ja kui see isegi lõpuks välja tuleb võib olla juba hilja.
olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi." Lugeja peaks eelkõige mõtlema sallivusele. Kiusajad ise ei saa arugi, mida nad teevad. Igasugune tõrjumine, kas siis füüsiline või vaimne, avaldab mõju. See lugu näitab kiusatava sisemaailma, seda, mida tema tunneb. Kui keegi hoolimatult mõnele noorele midagi ütleb, võib väikeste nöögete summa ebakindla inimese elu kokkuvõttes raskeks teha.
all. Olen ise näinud kuidas teisi kiusatakse ja alavääristatakse ning püüan alati appi minna. Aga tihtipeale ei kuulata seda, kes mõistab kiusajat hukka, tema üle hakatase naerma või teda imelikult vaatama kui ta teise kaitseks välja astub. Kiusaja alatihti ei märkagi kui halvasti ta käitub ja arvab, et see on norlmaalne ning kui teised teda toetavad tunneb ta ennast veel kindlama ja hakkab seda aina uuesti ja uuesti tegema. Kiusaja ei mõtle kunagi kiusatava tunnete peale vaid mõtleb ikka ainult enda heaolu peale. Iga inimene on kurjusega kokku puutunud. Igal inimesel väljendub kurjus ja kurjusest arusaam oma moodi. Mõned inimesed mõistavad kui nad on midagi halvasti teinud, aga teised seevastu ei mõista või lihtsalt ei taha seda endale tunnistada, et nad on midagi kurja teinud. Ise proovin kurjusest nii palju eemale hoiduda kui võimalik. Nagu ka pealkiri ütleb mina ja kurjus oleme vaenlased
rahuloluks milleski suurepärane tulemus, mida mul pole vaja ning jätta selle tõttu vähem aega pingutamiseks sellele mida mul endal on päriselt vaja? Ühiskonnas on pidevalt aktuaalseks teemaks koolikiusamine, enim on see levinud teismeliste seas. Põhjuseid miks kiusatakse on palju, sest kui tahetakse kiusata, siis selleks leitakse põhjus alati. Kiusaja ohvriks võib sattuda kasvõi sellepärast, et talle ei meeldi mõni kiusatava riideese, õpitulemused, perekond, vanemate töökohad ja kurvemal juhul ka mõni haigus. Enamus ajast ei pane kõrvalolijad kiusamist tähele või kui panevad, siis ei juleta sekkuda, sest kardetakse sattuda ise järgmiseks ohvriks. On juhtumeid, kus kiusamine saab vägagi õudsa lõpu, sooritatakse enesetapp või veel midagi traagilisemat. Ilmar Raagi tuntud film Klass oli ehtne näide sellest, millega võib üks koolikiusamine lõppeda. See võiks olla õpetuseks
Kiusatavad on enamasti madala enesehinnanguga ja ärrituvad kergesti, neil ei ole enamasti häid sõpru, kes nende kaitseks välja astuksid, mõnikord ei võta ka õpetajad probleemi täie tõsidusega seega jäävad nad tihtipeale oma probleemiga üksi. Nii tekibki lõputu nõiaring, millest on keeruline väljuda- kiusaja ise teab, et tema ohvril ei ole lihtne abi leida, seega ta jätkab oma tegevust, mille tagajärjena kiusatava mina-pilt halveneb veelgi, kiusaja saab sellest ainult julgustust juurde ja ohver võib niimoodi pikaks ajaks ohvrirolli kinni jääda. Loodetakse, et kiusaja kaotab huvi või et probleem laheneb iseenesest, aga see on vaid petlik ettekujutlus. Enamasti pääsetakse taoliselt olukorrast drastiliste meetmete abil- minnakse üle koduõppele, vahetatakse kooli, kolitakse, jäetakse kool pooleli või suisa sooritatakse enesetapp. Alati ei pruugi ka kolimine asja parandada,
Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja. Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Hea näide on ka noortefilm ,,Klass" , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. Seal on toodud kõige ehedamalt välja põhiprobleemid seoses koolivägivallaga. Paljud meist poleks uskunud, et asi võib olla nii julm ning tõsine, kuid see on. See film lõppes ühe kiusatava enesetapuga. Õpilastel on liialt vähe informatsiooni selle kohta, kelle poole võiks pöörduda ülekohtu korral. Lahendamata on ka probleem, kuhu peaks õpilane pöörduma, kui vägivalla põhjustajaks on õpetaja. Koolivägivalla probleemi lahendaks minu meelest kooli juhtkonnapoolne intensiivsem sekkumine. Sellepärast tulebki probleemiga hakata kohe tegelema. Koolivägivalla vastu tuleb võidelda. Pärast võib olla juba liiga hilja.
Pigem esineb psüühilist- kiusatavat noritakse, solvatakse või antakse talle solvav nimi, tulenevalt sellest, mille poolest ta koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest. Esialgu süütuna tundunud mäng võib edasi viia väga tõsiste probleemide ning kiusatava psüühika häirimiseni. Otsest peksmist esineb vähem ning seda ka vaid suuremates koolides, kus norimised võivad lõppeda isegi kiirabis. Selleks, et kiusamist ära hoida, ei piisa kindlasti vaid kiusaja mõjutamisest. Pigem peaks mõjutama kõiki, kuna isegi passiivsed pealtvaatajad on kiusamise osalised. Kuna kodunt saab kõik alguse, peaks ka sealt just alustama. Kuna vanematel on väga tähtis roll nende lapse elus, siis just nemad saavad midagi oluliselt muuta
Igasugune abi on vajalik, ning mitmekesi koos ning teistele rääkides, suudetakse probleemid lahendada. Iga inimene väärib võrdväärset kohtlemist ning ei ühegi eripära ega eriarvamuste taga ei ole põhjust, miks peaks teist inimest kiusama ning halvasti tundma panema. Kui sina näed kedagi koolivägivalla all kannatamas, siis ole julge ja ära karda teisi aidata. Ma kutsun kõik üles mõtlema enne kellegi kiusamist: kuidas tunneksid sina ennast kiusatava rollis? Ära tee teisel seda, mida sa ei taha et sulle tehakse. Aitäh teie tähelepanu eest! Ootan teie küsimusi.
..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed...........................................................
Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver; Väljakutsuv ohver, Kiusajast ohver. Kiusamise tagajärjed Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega. Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt kriminaalse käitumisega. Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lapse mina-pildile. Langeb kiusatava õpilase enesehinnang. Ta väldib edaspidi suhtlemist teiste inimestega. Teised õpilased väldivad sõprust vägivalla ohvriga. Nad on depressiivsed, ebakindlad, ärevad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Nende puhul on koolist väljalangemine üsna tõenäoline. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad selle all, kui neid välditakse või kui neisse suhtutakse negatiivselt. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning
sa passid mind nii?" Johannes seepeale vastas: ,,ära ülbitse." ja 4 Probleem Küsimus Marguselt: Milliseid elutõdesid võiksid noored Sinu raamatut lugedes õppida? Vastus Marguselt: Arvan, et sallivust. Kiusajad ise ei saa arugi, mida nad teevad. Igasugune tõrjumine, kas siis füüsiline või vaimne, avaldab mõju. See lugu näitab kiusatava sisemaailma, seda, mida tema tunneb. Kui keegi hoolimatult mõnele noorele midagi ütleb, võib väikeste nöögete summa ebakindla inimese elu kokkuvõttes raskeks teha. Autor otsib minuarvates vastust küsimustele: Miks ma siin olen? Miks kiusatakse? Küsimuste all mõeldakse just seda, et miks ma just sel ajal, sel kohas, nende inimestega elan? Miks just mina? Miks just mina olen see, keda kiusatakse? Peale peategelase nullpunktis olekut, saadi ka küsimustele vastus.
Kõige sagedamini täheldasid õpilased, et kiusajat iseloomustavad mitmesugused negatiivsed iseloomujooned (ahne, arg, ebaviisakas, ebasõbralik, isekas, kade, kergesti ärrituv, kibestunud, kuri, lohakas, laisk, mittehooliv, närviline, omakasupüüdlik, pahatahtlik, uhke, õel, ükskõikne), kusjuures kõige sagedamini toodi välja, et kiusaja on ülbe. Sageduselt järgmine kategooria, mis seostus kiusaja iseloomustamisega oli suhte iseloom kiusaja ja kiusatava vahel õpilased leidsid, et kiusajal on rohkem jõudu kui ohvril. Kolmas sagedamini esitatud kategooria seostus kiusaja antisotsiaalse käitumisega (agressiivsus, alkoholi tarvitamine, istuma jäämine, popitegemine, suitsetamine, halb õppeedukus, õpetajatele vastuhakkamine). Ohvrit iseloomustati kõige enam tema isoleeritu ja tõrjutud staatusega ning võimupositsioonil alamal positsioonil olemisega (arg, hirmunud, kartlik, nõrgem,
Psühholoogiline kiusamine - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms. 11. Miks kiusaja kiusab? Selgita, millised rühmad on ilmestunud klassis, kus esineb kiusamine? Oma arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. lapsed kes on koheldud vägivaldselt lapsed kes kardavad sattuda ise kiusatava rolli lapsed kes kardavad teistest erineda 12. Milline on kiusatav? Sisemised tegurid – ebakindlus, ehk ka kordab sama käitumist, ebaviisakas, terav, vaikne, hirm Välised tegurid – mingi erisus. Pere/taust – õpitud ohvri roll. Kiusamine läheb aja jooksul hullemaks. Eriti hüppeliselt hullemaks läheb siis, kui ohver järsku vastu hakkab. 13. Mis on tõrjutus? Tähendab indiviidi tõrjumist ja ära lõikamist ühiskonnast
enamasti ka isikuandmete kaitse seaduse rikkumisega, sest avalikustatakse delikaatseid andmeid," räägib Punak ja lisab, et kui kasutaja ise postitust kustutama ei soostu, on võimalik nõuda selle eemaldamist andmekaitseinspektsiooni kaudu. Samuti võib oma hea nime kaitseks ja kahju hüvitamiseks pöörduda kohtusse. Kriminaalkorras on karistatav identiteedivargus, mille eest võib saada kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. "Identiteedivargusega võib tegu olla juhul, kui kiusatava nime all on tehtud libakonto või kasutatakse ära kunagi teada saadud paroole postitamaks solvavaid või inimest halvas valguses näitavaid teateid," lisab Punak. Isikuandmete väärkasutuse kohta võib kaebuse esitada andmekaitseinspektsioonile selle tegevus on suunatud rikkumise lõpetamisele. Kui isik soovib laimu ja au teotamise eest hüvitist, tuleb pöörduda kohtusse. · Kättemaksuks reklaamivad oma vaenlasi kõigile halvas valguses · Olulised faktid
KUISAMISE TUNNUSJOONED 1. agressiivne käitumine ehk tahtlik valu või kahju tekitamine teiseleinimesele 1) füüsiline (löömine, millegi ära võtmine) 2) psühholoogiline (narrimine, sotsiaalne isolatsioon) 2. tasakaalutus võimu suhtes: keegi näitab ülemvõimu ja teist alandatakse. Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana. Ohver ise tunneb ennast alandatuna. 3. korduv 4. varjatud iseloomuga Võib esineda kiusatava tahtlik sotsiaalsestgrupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete süüdistuste saatmine. Kiusamise tekkimine või mitte-tekkimine sõltub inimeste asendist sotsiaalsesvõrgustikus. Ühe staatus on kõrgem. Liidrid on populaarsemad. Klassiliidritest võivad kujuneda kiusajad ja ebapopulaarsetest õpilastest ohvrid. Kui ruttu kiusaja ja ohvri roll kujuneb, oleneb suhete intensiivsusest. Üks inimene võib olla erinevas rollis nii kiusaja kui ohver.
Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja; · kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena; · suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest. Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiustava konto. Mõlemal juhul fikseeri fakt. Selleks kopeeri eraldi dokumendiks konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed (telefoninumber, MSN, aadress jne.) ning konto juures olevad materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne). Mida rohkem materjali sa liba konto muutmise kohta suudad salvestada,
ja arutelud. Lastele tuleb sisendada, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine (Vaher 2002, 89). Niisiis tuleks klassis avalikustada kiusamise juhud, luua toetussüsteem, õpetada lapsi lahendama tülisid ja arusaamatusi. Klassis jagunetakse tavaliselt kiusajateks, kiusatavateks ja vaikivaks enamuseks. Just seda suurimat rühma tuleks õpetada olema julge ja toetav kiusatajate suhtes. Sagedamini on vaikimiseks kartus ise sattuda kiusatava rolli. Y. Männistö (1992, 207) leiab, et koolikeskkond peab olema selline sotsiaalne keskkond, kus eri osapooled- nii potentsiaalsed kiusajad kui ka ohvrid- saaksid koos rahulikult eksisteerida. Oluliseks peab ta õpilaste aitamist mõitstmaks oma erisusi. Eneseteadvuse toetamine on potentsiaalsetele ohvritele väga tähtis. Iga õpilane peaks tundma end koolikeskkonnas tunnustatuna. Ühteaegu kerkib küsimus abistaja olemasolust ja tema ettevalmistusest. M.
annaabi.ee 
