Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides (0)

Tartu Tamme Gümnaasium
Kertu Kadastik
Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi
9. ja 10. klassides
Uurimistöö
Juhendaja Merily Tensing-Kruusla
Tartu 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 2
1. Kiusamine 5
1.1 Kiusamise mõiste 5
1.2 Kiusamise elemendid 5
1.3 Kiusamise vormid 5
1.4 Kiusamise kolmnurk: kiusajad , ohvrid ja kõrvalseisjad 7
1.4.1 Kiusajad 7
1.4.2 Ohvrid 7
1.4.3 Kõrvalseisjad 8
2. Meetodid 8
2.1 Valim 8
2.2 Uurimusinstrumendid 9
2.3 Protseduur 9
3.Tulemused 10
3.1 Kontingendi kirjeldus 10
3.2 Kiusamise kogemine 11
3.3 Kiusamise toimumise asukoht 12
3.4 Kiusamise liigid 12
3.5 Klassikaaslaste omavaheline läbisaamine 13
3.6Rollid 14
3.7Koolikiusamise põhjused 15
Kokkuvõte 16
Summary 17
Tartu Tamme Gümnaasium 17
Kertu Kadastik 17
Supervisor: Merily Tensing – Kruusla 17
Schoolbulling in 9th and 10th grades in Tartu Tamme Gymnasium 17
Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi kõikides 9. ja 10. klassides 17
Research paper 17
2013 17
The title of the research is schoolbulling in 9th and 10th grades in Tartu Tamme Gymnasium. There were 187 students in a contingent: 81 boys and 106 girls . The research was carried out using the questionnaire. Three hypothese were put up: there is more bulling among the 9th grade students of Tartu Tamme Gymnasium than among the 10th grade students, there is more bulling among 9th and 10th grades girls than boys, there is more emotional bulling in Tartu Tamme Gymnasium 9th and 10th grades than physical . 17
The aim of this research was to find out which kind of bulling types students use, what is the reason of bulling and who are bullies and who victims of bulling. I wanted to know if the bulling in Tartu Tamme Gymnasium 9th and 10th grades is physical, verbal, social , virtual or blackmailing. 17
The current research paper focuses on bulling in Tartu Tamme Gymnasium and why students are bulling each others . Schoolbulling has always been really big problem in school. It is going to affect victims when they are older. 18
This research has 18 pages. In pages 19 and 20 is my questionnaire. In questionnaire are asked about how classmates get along with each others, who are bullies and who are victims of bulling, what is the aim reason why students bully each others. 18
The paper falls into three chapters . Chapter 1 is theoretical part , where is written about bulling in school, who are victims, who bullies and who lets bullies bully victims. In chapter two is a methotical part. In chapter two i described how i researched my paper. The result are in chapter three. 18
The analysis of the data showed that there were 28% of bullies and 17% of victims. The answers of the victims and the bullies showed that different appearance (11%) and need for an attention (13,5%) were the most popular reasons for bulling. The most bulling take place in 9th grades where classmates know each others for years . The victims of bulling are 19 boys and 12 girls where 12 boys were in grade 9, 7 in grade 10 and 6 girls were in grade 10 and 9. 18
The results of the research show that bulling in school is one of the biggest problem in young students lifes. Bulling needs further attention and it is important to inform people of how to prevent the problem. 18
Keywords: schoolbulling, Tartu Tamme Gymnasium, Estonia 18
Kasutatud allikad 19
Sissejuhatus 3
1. Kiusamine 5
1.1 Kiusamise mõiste 5
1.2 Kiusamise elemendid 5
1.3 Kiusamise vormid 6
1.4 Kiusamise kolmnurk: kiusajad, ohvrid ja kõrvalseisjad 7
1.4.1 Kiusajad 7
1.4.2 Ohvrid 8
1.4.3 Kõrvalseisjad 8
2. Meetodid 9
2.1 Valim 9
2.2 Uurimisinstrumendid 9
2.3 Protseduur 9
3.Tulemused 10
3.1 Kontingendi kirjeldus 10
3.2 Kiusamise kogemine 11
3.3 Kiusamise toimumise asukoht 12
3.4 Kiusamise liigid 12
3.5 Klassikaaslaste omavaheline läbisaamine 13
3.6 Rollid 14
3.7 Koolikiusamise põhjused 15
Kokkuvõte 16
Summary 17
Kasutatud allikad 19
Lisa 1 20

Sissejuhatus

Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist . Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.
Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued.
Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema. Ma tahan koolikiusamisest rohkem teada saada, et seda ennetada.
Koolikiusamise mõju väljendab ka Ameerika teismelise Amanda Toddi lugu. Tüdruk tegi enesetapu, kuna ei suutnud taluda oma koolikaaslaste pidevat kiusamist. Enne enesetappu postitas Amanda video, mis selgitas oma enesetapu põhjusi.
Oma uurimustöös püstitasin kolm tähtsat hüpoteesi:

Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas;

Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem koolikiusamist tüdrukute kui poiste seas;

Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamine on rohkem emotsionaalne, kui füüsiline.
Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan , Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste kirjeldus, kus analüüsin ankeetide tulemustele toetudes kiusamise kogemust teiste klassikaaslaste poolt, kiusamise liike, mida kiusatavad on talunud. Tulemustes on selgunud uuritavates klassides omavaheline läbisaamine, kiusaja ja kiusatava protsendid. Tulemustes on kirjeldatud ka kiusamise põhjused.
Uurimustöö lõpus on kokkuvõte, võõrkeelne resümee, kasutatud kirjandus ning lisa, kus on uurimuses kasutatud ankeet .

1. Kiusamine

1.1 Kiusamise mõiste

Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agresiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 5)
Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamine on spetsiifiline nähtus, millega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada. (Käesel, n.d.)
Tean oma kogemusest, et ükski laps ei tohiks taluda kunagi koolikiusamist. Kiusamine mõjutas kõvasti mu enesehinnangut, kartsin koolis olla, sest ei tahtnud taluda mõnitavaid kommentaare enda välimuse kohta. Pidevalt käisid mul mõtted, et täna ei lähe ma kooli.

Kiusamise elemendid

Elemendid, millest kiusamine koosneb on järgmised:

Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval;

Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud;

Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub;

Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid;

Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 5)
Minu jaoks kõige kaalukam argument on, et kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusajal on rohkem sõpru, kes teda toetavad , kiusatav on sageli aga üksik ja haavatav. Seetõttu on kiusataval ka raskem abi küsida ning oma negatiivsetest kogemustest teistega rääkida.

Kiusamise vormid

Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Järgnevalt kirjeldan ühte kiusamise erinevate liikide käsitlustest.

Füüsiline kiusamine on kõige selgem kiusamise vorm ning esineb siis, kui inimene saab füüsiliselt kannatada, kas hammustuse , jalaga või rusikaga löömise, kriimustuse, sülitamise või mõne teise füüsilie rünnaku läbi.

Mittefüüsiline kiusamine (mõnikord nimetatud ka sotsiaalseks agressiooniks) jaguneb kaheks:

Verbaalne kiusamine ( solvav telefonikõne, raha või esemete väljapressimine, hirmutamine või vägivallaga ähvardamine, sõimamine, rassistlikud märkused, narritamine, seksuaalse alatekstiga solvangud, mõnitamine või julmade märkuste tegemine, laimu ning pahatahtlike kuulujuttude levitamine)

Mitteverbaalne kiusamine. Mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Otsene mitteverbaalne kiusamine kaasneb verbaalse ja füüsilise kiusamisega. Kaudne kiusamine on manipuleeriv ning sageli salalik.

Otsene mitteverbaalne kiusamine. Selle alla kuuluvad ebaviisakad liigutused ja grimassid. Sellise käitumise eesmärgiks on oma ülemvõimu näitamine ning kiusatava ähvardamine, et teda võidakse igal ajal endi hulgast välja visata .

Kaudne mitteverbaalne kiusamine. Selleks võib olla tahtlik ning sageli süstemaatiline ignoreerimine, mittekaasamine ja tõrjumine, õelate kirjade (sageli anonüümsete) saatmine ja teiste õpilaste vaenule õhutamine.

Vara kahjustamine . Siia kuuluvad riiete katkirebimine, raamatute lõhkumine, isiklike asjade hävitamine ning vargused. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 5 - 6)

Kiusamise kolmnurk: kiusajad, ohvrid ja kõrvalseisjad

Sageli arvatakse, et kiusamine on üks-ühene suhe, kuid tegelikkuses on selles protsessis kolm rolli: kiusajad, ohvrid ja kõrvalseisjad. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 16)

1.4.1 Kiusajad

Erinevaid uuringuid arvesse võttes võib välja tuua kolme liiki kiusajad:

Tark kiusaja oskab tihti oma ahistavat kiusamist maskeerida. Targad kiusajad võivad olla populaarsed, hea õppeedukusega ning suurepärased suhtlejad. Tihti on neil võime koondada enda ümber inimesi, kes teevad kõike nende tahtmist mööda. Enamasti on nad egoistlikud ja enesekindlad. Nad võtavad endale ülbuse ja ükskõikse hoiaku. Sellisel inimesel võib olla suur mõju nii õpetajale kui ka teiste õpilaste üle ning tihti on tal rohkem veetlust kui tema ohvritel. Kõige raskem tarkade kiusajate puhul on eelkõige nende äratundmine. Sellised kiusajad on peamised liidrikandidaadid.

Mitte- nii targad kiusajad ei pruugi olla väga täpne määratlus sellesse tüüpi kuuluvate kiusajate kohta. Need kiusajad köidavad oma pooldajaid antisotsiaalse ja riskantse käitumisega, millega kaasneb ka kaaslaste hirmutamine. Mitte- nii tarkadel kiusajatel on sageli probleeme õppimisega ning nad suunavad oma viha inimestele, keda peavad endast nõrgemaks. Mõnikord muutuvad sellised kiusajad jõhkrateks, vahel isegi pöördumatult.

Kiusajast ohvrid on mõnes situatsioonis ise kiusajad, kuid teises jälle ohvrid. Nad ründavad endast nooremaid või väiksemaid, olles ise eakaaslaste või ka endast vanemate poolt sooritatud rünnakute ohvriks. Mõnikord juhtub, et koolis on nad kiusajad, kodus aga ohvrid. Kiusajatest ohvritega on kõige raskem tegelda, sest nad käituvad agresiivselt ja vastuvõetamatult, kuid on samal ajal ka kaitsetud ja kergest haavatavad. Olles ise kiusajatena halastamatud, on neile väga raske ka kiusamise ohvritena kaasa tunda. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 16 - 18)

1.4.2 Ohvrid

Kiusamise ohvrid on nii õppimises, suhetes kui emotsionaalses mõttes halvas olukorras. Nad kipuvad arvama, et kutsuvad ise kiusamist esile, sest midagi on neis teisiti, kui peab, ja asja teeb hullemaks see, et nad ei suuda kiusamise vastu midagi ette võtta. Kannatades pidevalt väärkohtlemist, kaotavad nad tunde, et on midagi väärt, ja on pidevas depressioonis. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 20)
On kolme tüüpi ohvreid:

Passiivne ohveril on vähe võimalusi end kaitsta, ta on kerge saak ja asub grupis kõige madalamal positsioonis. Ta võib püüda kiusaja soosingut võita, kiusaja mängib tavaliselt mõnda aega kaasa ja teeb siis midagi vastikut;

Väljakutsuvad ohvrid käituvad ärritavalt, lapsikult ja ebasobivalt. Mõnel juhul nad ei tahagi väljakutsuv olla, kuid ei tea lihtsalt, kuidas käituda: vahel püüavad nad meelega teisi ärritada. Kui nad endale sel viisil tähelepanu tõmbavad, siis neid vähemalt märgatakse: neile tundub, et ka negatiivne tähelepanu on parem kui tähelepanu puudumine;

Kiusajast ohver. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 20)

1.4.3 Kõrvalseisjad

Ilma kõrvalseisjate positiivse sekkumiseta ei tule kiusamisel lõppu, ja samas, kiusamine saab jätkuda ainult siis, kui kõrvalseisjad seda lubavad.
Kiusamise käigus mängivad kõrvalseisjad järgnevaid rolle :

Kaasajooksikud asuvad kiusajatele kõige lähemal ja neid kutsutakse mõnikord ka käsilasteks või sabarakkudeks;

Õhutajad aitavad kiusaja tegevusele kaasa;

Eemalehoidjad püüavad endale tähelepanu mitte tõmmata, kuid oma näilise neutraalse hoiakuga õigustavad nad kiusamist ja lasevad välja paista, et see ei puutu neisse;

Kaitsjad kaitsevad ohvreid. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 21)

2. Meetodid

2.1 Valim

Käesolevas uurimuses osalesid Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. Klasside õpilased. Valimisse kaasasin kõik küsitluse päeval koolis olnud õpilased ehk 187 õpilast. 187. õpilasest oli 106 tüdrukut ja 81 poissi. Oma valimiks valisin just Tamme Gümnaasiumi üheksanda ja kümneneda klassi õpilased, sest soovisin kindlaks teha, kas koolikiusamine erineb enam õpilaste seas, kus on pikalt grupina koos tegutsetud või 10. klassis, kus klassikollektiiv on uus.

2.2 Uurimusinstrumendid

Käesolevas uurimustöös kasutasin mõõtvahendina ankeeti (vt. Lisa 1). Küsimustiku koostasin ise. Kokku oli 7 küsimust. Ankeedis palusin vastuseid koolikiusamise sündmuskohtade ja põhjuste kohta. Ankeedi neljandas küsimuses uurisin klassi omavahelist läbisaamist ning kolmandas küsimuses koolikiusamise sagedust. Küsitluse täitmine võttis aega keskmiselt 2-3 minutit.

2.3 Protseduur

Küsitluse viisin läbi ajavahemikus 05.11.2012–09.11.2012 Tartu Tamme Gümnaasiumis 9. ja 10. klassis. Andme analüüsiks kasutasin Microsoft Excel Starter 2010. Tulemusi kirjeldasin protsentide abil.

3.Tulemused

3.1 Kontingendi kirjeldus

Tabel 1. Kontigendi jaotus klasside kaupa
9. klass
(41%, 76 õpilast)
10. klass
(59%, 111 õpilast)
Poisid
Tüdrukud
Poisid
Tüdrukud
55%
45%
35%
65%
Ankeedile vastasid 187 õpilast, kellest 81 (43%) olid poisid ja 106 (57%) olid tüdrukud. Tabelis 1 on esitatud kontigendi jaotus klasside kaupa.
Joonis 1. Uuritavate vanused
Uurimuses osales kokku 187 õpilast. Õpilaste keskmiseks vanuseks on 15,57 eluaastat . Vanust puudutavale küsimusele ei vastanud 1 õpilane. 15-aastaseid uuritavaid oli kokku 73 õpilast, kellest 42 olid poisid ja 31 tüdrukud. 16- aastastest oli 36 poisid ja 69 tüdrukud, kokku 105 õpilast. Ainult 9 õpilast uuritavatest oli 17-aastased, 5 tüdrukut ja 4 poissi.

3.2 Kiusamise kogemine

Joonis 2. Kiusamise kogemine teiste klassikaaslaste poolt sel õppeaastal
Jooniselt 2 selgub , et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas.
Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi. Üheksandast klassist on talunud 6 tüdrukut ja 12 poissi (kokku 18 õpilast) ning kümnendast klassist 6 tüdrukut ja 7 poissi (kokku 13 õpilast). Järelikult on sel uuritaval aastal toimunud rohkem kiusamist poiste kui tüdrukute seas ning kiusamine toimub rohkem üheksandas klassis, kus klassikaaslased teavad üksteist mitmeid aastaid.

3.3 Kiusamise toimumise asukoht

Tabel 2 . Kiusamise kogemuse koht
Kiusamise koht
Tüdrukud
Poisid
Kokku
Tunnis
3
7
10
Vahetunnis
14
16
30
WC
4
5
9
Pärast tunde
7
0
7
Kohvikus
2
0
2
Koridoris
3
0
3
Sööklas
1
0
1
Tabelist 2 selgub, et kõige populaarsem koht, kus kiusamine aset leidis, on vahetund. Just seal on kiusamise ohvriks olnud 14 tüdrukut ja 16 poissi. Tean ka enda kogemusest, et vahetund on koht, kus leiab aset koolikiusamine. Mind kiusati just vahetunnis, kus õpetajatepoolne kontroll puudus.
Nagu tabelilt selgub ei ole ükski poiss talunud kiusamist pärast tunde, kohvikus, koridoris ega sööklas. Vastanutest üks poiss vastas, et tema on talunud kiusamist õpetaja vaheruumis.

3.4 Kiusamise liigid

Joonis 3. Kiusamise liigid
Jooniselt 3 selgub, et verbaalne kiusamine on ülekaalus (53%). Verbaalset kiusamist on talunud 55 õpilast, millest 24 on poissi ja 21 tüdrukut.
Füüsilise kiusamise osakaal on 15 %. Füüsilist kiusamist on talunud 10 noormeest ja 3 tütarlast. Füüsiline kiusamine on üks levinumaid kiusamisliike Eesti koolides. Enamik (74%) koolides pandud vägivallajuhtumeid registeeriti 2008. aastal kehalise väärkohtlemisena. ( Salla, J., 2010, lk 10 )
Sotsiaalset kiusamist on talunud 12% vastanutest, millest 6 on poissi ja 4 tüdrukut. Väljapressimine on 11% ning seda on talunud 6 poissi ja 3 tüdrukut. Kõige vähem on vastanutest talunud virtuaalset kiusamist. Seda on talunud ainult 9%, millest on 3 noormeest ja 5 tütarlast.

3.5 Klassikaaslaste omavaheline läbisaamine

Joonis 4. Klassi omavaheline läbisaamine
Jooniselt 4 selgub, et klassikaaslaste omavahelist läbisaamist hindab väga heaks (41% ) ja heaks (42%). 30 õpilast (16%) vastasid küsimusele, et klassi omavaheline läbisaamine on normaalne. Mitte ükski Tartu Tamme Gümnaasiumi üheksanda ja kümnanda klassi õpilane ei arvanud, et tema klassikaaslaste omavaheline läbisaamine oleks halb. Kahjuks kolm vastanutest (2%) arvas , et tema klassi omavaheline läbisaamine on väga halb, kellest 2 olid poisid kümnendast klassist ja 1 oli tüdruk üheksandast klassist.

Rollid

Joonis 5. Kiusajad ja kiusatavad
Joonisel 5 näeme, et 187 – st õpilasest 73% pole kunagi olnud kiusaja ning 27% vastanustest on olnud kiusaja. Vastanustest 51 õpilast on olnud kiusaja, millest 35 õpilast oli poisid ja 16 õpilast tüdrukud.

Koolikiusamise põhjused

Joonis 6. Koolikiusamise põhjused
187 õpilast pidi valima valikvastustest koolikiusamise peamised põhjused. Jooniselt 6 selgub, et kõige suuremaks koolikiusamise põhjuseks on välja toodud tähelepanuvajadus (13,5%). Kiusajal on vaja teiste tähelepanu ning sellepärast ta kiusabki. 11% vastanutest arvab , et koolikiusamise põhjuseks on kiusatava teistsugune välimus, 7,3 % vastanutest arvab aga, et põhjuseks on vaesus . 10,8% vastanutest põhjendab koolikiusamise põhjuseks kadedust ning 9,4% arvab, et põhjuseks on kodune kasvatus.8,7% vastanutest peavad põhjuseks omavahelised lahkarvamused . Tamme Gümnaasiumi õpilased kümnendast ja üheksandast klassist (5,2%) arvavad, et koolikiusamise põhjuseks on kiusaja enesehinnangu tõstmine kiusatava arvelt.
Üheks suureks koolikiusamise põhjuseks on ka vanematepoolne distsiplineerimine. Vanematel on suur vastutus kasvatada oma lapsed üles heatahtlikena ja lahketena Karu, M., Turk, P., Suvi, H. ja Biin H. (2012, lk 35) kirjutavad, et 60% vanematest selgitavad, miks lapse käitumine õige ei olnud, 40% vanematest suunavad ning julgustavad lapsi õigesti käituma.

Kokkuvõte

Pidev maailma muutmine, on toonud kaasa ka ühe suurema probleemi noorte seas - koolikiusamise. Kiusamine mõjutab kiusatava edaspidist elu. See mõjutab kiusamise ohvrit tema valikute tegemisel ning tugevalt ka enesehinnangut.
Käesolevas uurimustöös uurisin koolikiusamist Tartu Tamme Gümnaasiumis 9. ja 10. klassides. Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada, millist liiki kiusamist kogetakse, kes on kiusajaks, kui sagedane on kiusamine, mis on koolikiusamise põhjusteks ning milliseks hindavad õpilased klassi omavahelist läbisaamist. Antud uurimustöös osalesid Tartu Tamme Gümnaasiumi kõik küsitluse päeval kohal olnud 9. ja 10. klassi õpilased. Kontigentiks kujunes 187 õpilast, kellest 81 olid poisid ja 106 tüdrukud. Probleemi uurimisel kasutasin mõõtvahendina küsitlust.
Oma uurimustöös püstitasin kolm hüpoteesi, millest kaks osutusid tõeseks ning üks valeks. Esimene hüpotees oli: Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas. Üheksandast klassist on talunud 6 tüdrukut ja 12 poissi (kokku 18 õpilast) ning kümnendast klassist 6 tüdrukut ja 7 poissi (kokku 13 õpilast). Järelikult on sel uuritaval aastal toimunud rohkem kiusamist poiste kui tüdrukute seas ning kiusamine toimub rohkem üheksandas klassis, kus klassikaaslased teavad üksteist mitmeid aastaid.
Teine hüpotees, Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem koolikiusamist tüdrukute kui poiste seas, ei leidnud kinnitust. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi. Sellest võib välja lugeda, et minu püstitatud hüpotees ei osutunud õigeks.
Kolmas hüpotees oli: Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamine on rohkem emotsionaalne, kui füüsiline. Uuritavatest kiusatavad on talunud rohkem emotsionaalset kiusamist (75%) kui füüsilist (15%).
Oma uurimustöö tulemust ei saa üldistada tervele Eestile. Kuid siiski võib antud uurimustöö põhjal öelda, et koolikiusamine on üheks suureks probleemiks, mis vajab laiemat uurimist . Et ära hoida koolikiusamist ja tagajärje mõjusid on tähtis teha teavitustööd lastevanemate , õpilaste ja õpetajate seas.

Summary

Tartu Tamme Gümnaasium

Kertu Kadastik

Supervisor: Merily Tensing – Kruusla

Schoolbulling in 9th and 10th grades in Tartu Tamme Gymnasium

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi kõikides 9. ja 10. klassides

Research paper

2013

The title of the research is schoolbulling in 9th and 10th grades in Tartu Tamme Gymnasium. There were 187 students in a contingent: 81 boys and 106 girls. The research was carried out using the questionnaire. Three hypothese were put up: there is more bulling among the 9th grade students of Tartu Tamme Gymnasium than among the 10th grade students, there is more bulling among 9th and 10th grades girls than boys, there is more emotional bulling in Tartu Tamme Gymnasium 9th and 10th grades than physical.

The aim of this research was to find out which kind of bulling types students use, what is the reason of bulling and who are bullies and who victims of bulling. I wanted to know if the bulling in Tartu Tamme Gymnasium 9th and 10th grades is physical, verbal, social, virtual or blackmailing.

The current research paper focuses on bulling in Tartu Tamme Gymnasium and why students are bulling each others. Schoolbulling has always been really big problem in school. It is going to affect victims when they are older.

This research has 18 pages. In pages 19 and 20 is my questionnaire. In questionnaire are asked about how classmates get along with each others, who are bullies and who are victims of bulling, what is the aim reason why students bully each others.

The paper falls into three chapters. Chapter 1 is theoretical part, where is written about bulling in school, who are victims, who bullies and who lets bullies bully victims. In chapter two is a methotical part. In chapter two i described how i researched my paper. The result are in chapter three.

The analysis of the data showed that there were 28% of bullies and 17% of victims. The answers of the victims and the bullies showed that different appearance (11%) and need for an attention (13,5%) were the most popular reasons for bulling. The most bulling take place in 9th grades where classmates know each others for years. The victims of bulling are 19 boys and 12 girls where 12 boys were in grade 9, 7 in grade 10 and 6 girls were in grade 10 and 9.

The results of the research show that bulling in school is one of the biggest problem in young students lifes. Bulling needs further attention and it is important to inform people of how to prevent the problem.

Keywords: schoolbulling, Tartu Tamme Gymnasium, Estonia

Kasutatud allikad

Sullivan,K., Cleary, M., Sullivan, G. (2004) Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Suurbritannia : Sage Publications of London, Thousand Oak and New Delhi
Salla, J. (2010) Alaealiste vägivallakuritegevus. Kriminaalpoliitika osakond , Justiitministeerium
Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin H. (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring , justiitsmininsteerium
Käesel, K. (n.d.) Külastatud aadressil http://psyhholoog.weebly.com/koolikiusamine.html (Vaadatud 09.03.2013)
Lisa 1
Küsimustik
Palun Teie abi oma kooli uurimustöö läbiviimisel. Antud küsimustiku eesmärk on uurida koolikiusamist ja sellega seotud küsimusi 9. ja 10. klassi õpilaste hulgas. Saadud andmeid kasutatakse teaduslikel eesmärkidel ja anonüümselt.
Ette tänades
Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilane Kertu Kadastik
1.Poiss___ Tüdruk___ Vanus___ Klass___
2.Kas sa oled sel kooliaastal talunud kiusamist klassikaaslaste poolt? ( tõmba ring ümber )
Mitte vahel sageli umbes kord sagedamini
kunagi harva nädalas kui kord
nädalas
3.Kas sa oled kunagi olnud kiusaja ?
___Jah
___Ei
4.Milline on Sinu klassikaaslaste läbisaamine?Märgi skaalal
Väga halb 1 2 3 4 5 Väga hea
5.Kus sa oled kiusamist talunud? (tunnis, vahetunnis, vahetult enne tunde, pärast tunde, teel koju, võimlas, wc-s, koridoris, sööklas, kohvikus, garderoobis, mujal..)_________________________________________
6.Mis on sinu arvates koolikiusamise põhjuseks?

• Tähelepanuvajadus
  
• Ebakindlus
  
• Teistsugune välimus
  
• Omavahelised lahkarvamused
  
• Vaesus
  
• Üleolevus
  
• Kiusajat on varem kiusatud
  
• Enesehinnangu tõstmine
  
• Enesekehtestamine
  
• Kodune kasvatus
  
• Kiusaja enda poolt varem tehtud piinlik tegu
  
• Kadedus
  
• Muu _____________
  

7.Millist liiki kiusamist oled sel õppeaastal talunud? ( Tõmba ring ümber )

Verbaalne (narrimine)

Füüsiline (löömine, tõukamine)

Sotsiaalne (kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine)

Väljapressimine(raha või asjade varastamine)

Virtuaalne (kiusamiseks kasutatakse arvuteid, internetti , mobiiltelefone jms)
AITÄH !