Vastus leiad õppematerjalist: Koolikiusamine

Koolikiusamine (6)

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks KIUSAJA kiusab?
Missugune see kiusaja on?
Mida teha kiusamisega?

Kiusamine
Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised- tarkused omandatakse koolis. ( T
Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis.
KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes.
kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.)
hingeline (ähvardamine, alandamine , narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.)
Sagedamini kiusatakse neid, kes:
 ei löö vastu
 on targemad kui teised
 on väikest kasvu
 on paksemad kui teised
 on pikemad kui teised
 on aeglasemad kui teised
 on vaesemad kui teised
 on rikkamad kui teised
 on lihtsalt teistest erinevad
Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi.
Sallivust on võimalik õppida.
Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma:
1. Kiusatav
2. Kiusaja
3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad
KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks
KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat
Ära oota homseni , Sa saad aidata juba täna!
Miks KIUSAJA kiusab?
 tahab tähelepanu saada
 arvamus enesest liiga hea või liiga halb
 ei oska sõpru leida ega ise sõber olla
 puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid
 tal on lihtsalt igav
60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva
Missugune see kiusaja on?
Tal on enamasti:
 palju energiat
 sõnaosavust, räägib musta valgeks
 hea arvamus enesest
 oskus teisi mõjutada ja ära käsutada
 näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita
 suur võimuvajadus
 hirm ise kiusatav olla
VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad
Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada.
Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine.
Mida teha kiusamisega?
Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis
Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust
PEA MEELES:
Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine.
Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen).
ÕPILASED JA ÕPETAJAD:
Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis:
 avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega)
 ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat
 vältige miks küsimusi
 lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb)
 looge laste omavaheline toetussüsteem
 õpetage lapsi tülisid lahendama
 korraldage arutelusid gruppides
Mis on kiusamine.
Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki – füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine). Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks sõbrad) omavahel jõudu katsuvad – näiteks müravad, või seda kui keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab.
Ühelt poolt ongi küsimus selles, et kui me õpilaste käest küsime, kas neid on koolis narritatud või nöögitud, siis vastab enamik jaatavalt. Kiusamist eelnevalt toodud tähenduses on aga kogenud vähesed. Järgnevalt toodud uurimistulemused puudutavadki kiusamist ainult sellise käitumisena, mis vastab kolmele tunnusjoonele:
(1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel;
(2) tahtlik rünnak ohvri vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt;
(3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhtes.
Teiselt poolt – kiusamine on niisugune käitumine, mis ei toimu vaid õpilastevahelise kiusamisena, vaid võib toimuda ka õpetaja-õpilaste suhetes ning täiskasvanute omavahelise kiusamisena töökohal, kusjuures kiusamisel on erinevate suhete võrgustikus eespool toodud kolmele tunnusele vastav tähendus.
Vaatleksime siinkohal mõningaid viimasel ajal saadud uurimistulemusi Eestis seoses kiusamiskäitumisega, toetudes äsja ilmunud uurimusele, mis on ilmunud autori monograafias (Kõiv, K. Kiusamiskäitumise mitu tahku : õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda, 2006).
Esiteks, kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes oli umbes kolmandikul õpilastel ning seostus eelkõige verbaalse kiusamise liikidega: alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine; umbes ühel neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda ja ähvardamist füüsilise vägivallaga kui tõsiseid kiusamiskäitumise liike.
Teiseks, uurimusest ilmes , et umbes viiendik õpilastest oli kogenud õpetajapoolse kiusamise liigina karjumist ja umbes kümnendik õpilastest teisi verbaalse kiusamise liike (alandavad märkused, sõimamine, solvamine). Alla nelja protsendi õpilastest oli kogenud tõsiseid õpetajapoolseid füüsilise kiusamise juhte.
Kolmandaks , umbes viiendik õpetajatest oli kogenud õpilastepoolse kiusamise liigina karjumist ja õpilaste poolt esitatud põhjendamatuid nõudmisi. Umbes kümnendik õpetajatest oli kogenud teisi verbaalse kiusamise liike (näiteks, solvamine, näägutamine, sõimamine) ning vähem kui kaks protsenti õpetajatest õpilastepoolse füüsilise vägivallaga seotud kiusamise liike (füüsiline vägivald, ähvardamine sellega, füüsilist laadi sooline ahistamine).
Seega, õpilaste kiusamine õpetajate poolt ja õpetajate kiusamine õpilaste poolt kaldus olema ühesuguse ulatusega. Lisaks sellele ilmnes , et erinevate kiusamisliikide struktuur kaldus olema sarnane õpilaste kiusamises õpetajate poolt ja õpetajate kiusamises õpilaste poolt: kõige enam esines karjumist (kogenud umbes viiendik õpetajad/õpilasi); suhteliselt vähem tuli ette erinevaid verbaalse kiusamise liike (kogenud umbes 10% õpetajaid/õpilasi) ning väga vähesel määral esines füüsilise kiusamise liike (alla 4%).
Viimasena toodud uurimistulemused tunduvad olema esmapilgul ettearvatavad, sest selge on see, et kiusamiskäitumine on inimeste vastastikune mõjuprotsess, milles on kaks osapoolt – kiusaja ja ohver. Näiliselt esmapilgul ettearvatavate uurimistulemuste taga on aga oluline teave – kiusamist õpilaste-õpetajate vahelistes suhetes tajuvad mõlemad osapooled sarnasena nii ulatuselt kui üldise struktuuri poolest seoses erinevate kiusamise liikidega.
Neljandaks, õpetajate kiusamine kooli personali (teised õpetajad, kooli juhtkond , koolitöötajad) ja lastevanemate poolt oli ulatuselt väike ja struktuurilt suhteliselt sarnane: alla 9% õpetajatest oli kogenud täiskasvanutevahelist kiusamist alusetute juttude levitamise ja põhjendamatute nõudmiste esitamise näol, kusjuures teiste verbaalsete ja suhetega seotud kiusamisliikide esinemissagedus jäi alla 5% ning füüsilistkiusamiskäitumist ei esinenud üldse.
Uurimuse tulemused võimaldasid võrrelda omavahel täiskasvanute erinevate suhete tasandeid koolis kiusamiskäitumise liikide ulatusest lähtuvalt - kõige vähem esines kiusamist õpetajate-koolitöötajate vahelistes suhetes võrreldes teiste suhete tasanditega (õpetajad vastukaaluks teised õpetajad, kooli juhtkond ja lapsevanemad), kusjuures ulatuselt väikseim oli õpetajate verbaalne kiusamine koolitöötajate poolt võrreldes õpetajate kiusamisega juhtkonna ja lapsevanemate poolt.
Kooli tulevad lapsed erinevate väärtuste ja võimalustega perekondadest, sageli ka erinevatest piirkondadest. Lapsed ja noored on omavahelistes suhetes palju otsekohesemad kui täiskasvanud ning seetõttu ka julmemad. Kõige sagedamini langevad kiusamise ohvriks need, kes millegi poolest teistest erinevad:

kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised;
kes on kehaliste näitajate poolest erinevad;
kes on vaesemad või jõukamad kui teised;
kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu.

Põhikooli alguses võivad uustulnukad langeda vanade olijate ohvriks (kes just ise võisid varem ohvrid olla). Uued õpilased ei tunne veel reegleid, mis kehtivad üldjuhul tunduvalt suuremas ja vähem sõbralikus koolis, ning seetõttu on nad kergemini haavatavad. Nad on sageli ka väiksemat kasvu kui teised ega ole ka veel nii enesekindlad. Eakaaslaste grupid muutuvad selles vanuses pidevalt ning sellest tulenevalt võib kiusamist kuni võimusuhte lõpliku väljakujunemiseni esineda sagedamini. Vanemaks saades suudavad noorukid ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potentsiaalsete kiisajate ring üha väiksemaks.

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-08-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blayd3 Õppematerjali autor

Valisin enda uurimustööst mingid punktid välja ja tegin ühe kokku võtte. kui tekst tundub olevat vales formaadis siis on see kirjutamis programmi viga. TÄNAN!!

koolikiusamine vägivald miks kiusatakse ja mis on selle tagajärjed

Sarnased õppematerjalid

doc

Koolikiusamine

Koolikiusamine Meie koolis kiusamist ei sallita KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine

Lapse areng

docx

KOOLIKIUSAMINE

............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7

Ühiskond

docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...

Arengupsühholoogia

docx

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.

Inimeseõpetus

docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.

Sotsiaaltöö

doc

Noorte käitumisprobleemid

Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7

Perekonnaõpetus

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.

Sotsiaalpedagoogika

docx

Koolikiusamine

.......................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9 Miks hakatakse kiusama? Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms. Kiusatakse neid, kes...

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid