............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
Koolikiusamine Meie koolis kiusamist ei sallita KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine
RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad paremini/halvemini kui teised
Koolivägivalda esineb igas koolis, mõndades vähem, mõndades liiga palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad inimesed ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad
Koolikiusamine Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse
.......................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9 Miks hakatakse kiusama? Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms. Kiusatakse neid, kes...
Kõik kommentaarid