50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
460 laadimist
Kokku alla laetud
10 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keidzu
Õppematerjali autor
Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J ). Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe suurusjärgus 10 -22 eV , st üliväike ning elektronide siirdumine ühelt alatasemelt teisele on lihtne kogu energiatsooni ulatuses. Eristatakse lubatud energiatsoone ja keelutsoone. Lubatud tsoonis saavad elektronid olla, aga keelutsoonis mitte. Lubatud tsoonid on lahutatud omavahel keelutsoonidega. Probleem on selles, kas elektronil on piisavalt energiat, et keelutsoonist üle hüpata ühest lubatud tsoonist teise
Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. N=IU ; N=I2/R ; N=U2/U Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R 3 Ohmi sealdus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline tarbija taikuste ja elektromotoorjõud allika taksituse summaga. I=E/r+R Aine eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine omadust avaldad elektrivoolule takistust. Takistide jadaühendus: Takistite jadamis ühendamisel võrdub kogutakistus nende takistuste summaga. Takistite rööpühendus: Takistite rööbiti ühendamisel võrdub kogutakistuse pöördväärtus
Soojusvahetuseta protsess 51. Soojusmasinate töö põhimõte Soojusmasin on soojust mehaaniliseks energiaks muudav jõumasin. (aurumasin, sisepõlemismootor, auru- või gaasiturbiin) Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha). Pärast töö sooritamist viiakse töökeha esialgsesse olekusse ja alustatakse kogu protsessi uuesti. Töökeha sooritab protsesside tsükli ehk ringprotsessi. 52. Ideaalse soojusmasina töötsükkel -pööratava tsükliga soojusmasin on maksimaalse kasuteguriga, mis sõltub vaid soojendi ja jahuti temperatuuridest. Pole tähtis kas see on külmutusmasin või soojusmasin. Kasutegurid on võrdsed. Carnot tsükkel: on idealiseeritud soojusmasina töötsükkel, mis koosneb kahest isotermaalsest (soojusülekanne toimub const
Vektoriaalne suurus. Tähis p, ühik 1kgm/s. Valem: p=mv Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemis: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p + p + p + ... + p =const. Suletuks nim. Süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata. Absoluutselt elastne põrge: Selline põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on samad. Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega (moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus. M v + m v = (m + m )v
Need jõud on absoluutväärtuselt võrtsed, kuid vastassuunalised. gravitatsiooniseadus- Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga. impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. põrke liigid 1)Absoluutselt elastne põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. 2)Absoluutselt mitteelastne põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle mõju abil liigub.
Aine ehituse alused ja faasisiirded Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Aurustumiseks nim aine üleminekut vedelast gaasilisse. Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist. Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku pinnalt. Keemissoojuseks nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril. Kondensatsiooniks nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse. Soojushulgaks Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Sulamiseks nim aine üleminekut tahkest olekust vedelasse.
Newtoni III seadus: Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel. Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Mehaaniline töö on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub
hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri. III. Tähed ja tähesüsteemid. Universum Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 va = 9,46·1012 km Galaktika kuju ja Läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. mõõtmed Mass 21011 Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on meie Galaktikas ca 150 miljardit Linnutee meie Galaktika vaadatuna maalt. Universumi Ühe sajandiksekundi jooksul oli temperatuur nii kõrge, et eksisteeris vaid kiirgus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid