FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS (2015) (0)

FÜÜSIKA EKSAM
LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS
MÕÕTÜHIKUD

• Pikkus - meeter - m
  
• Mass - kilogramm - kg
  
• Aeg - sekund - s
  
• Voolutugevus - amper - A
  
• Temperatuur - kelvin - K
  
• Ainehulk - mool - mol
  
• Valgustugevus - kandela - cd
  

SUURENDAVAD EESLIITED
____
VÄHENDAVAD EESLIITED
Tähis
Nimetus
Suurusjärk
Tähis
Nimetus
Suurusjärk
T
tera -
1012
d
detsi -
10 –1
G
giga -
109
c
senti-
10 –2
M
mega-
106
m
milli -
10 –3
k
kilo-
103
μ
mikro -
10 –6
h
hekto-
102
n
nano -
10 –9
da
deka-
101
p
piko -
10 –12
MEHAANIKA

• Ühtlane sirgjooneline liikumine
  
  • Koordinaat: x = x0 + vt
    
  • Nihe : s=vt
    
  • Kiirus: v=s/t
    
  • Kiirendus a=0
    
• Ühtlaselt muutuv liikumine
  
  • x=x0 +v0t+at2/2
    
  • s=v0t +- at2/2
    
  • s=v-(v0)2/2a
    
  • v=v0+at
    
  • a=v-v0/t
    
• Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
  

KEHADE VASTASTIKMÕJU

• Mass on keha võime osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus.
  
• Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele.
  
• Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S
  
• TIhedus on füüikaline suurus, mis näitab aine ruumalaühiku massi ρ=m/V
  
• Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha.
  
• Elastsusjõud on jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja millega mõjul taastub keha esialgne kuju.
  
• Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade libisemist teineteise suhtes.
  
• Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on jõud, mis mõjub kehale vedelikus või gaasis ja tõukab keha üles. F=ρgV(keha ruumala, mis vedelikus)
  
• Impulss on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha massi ja kiiruse korrutist. p=mv
  
• Newtoni I seadus: Mis tahes keha, millele ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad , püsib kas piagal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
  
• Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m
  
• Newtoni III seadus: Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on võrdsed ja vastassuunalised.
  
• Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2
  
• Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel.
  
• Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mille abil mõõdetakse energia muunduvust. Kui kehale mõjub jääv jõud, ja keha liigub jõu mõjumise suunas, siis mehaaniline töö võrdub jõu ja läibtud teepikkuse korrutisega. A=Fscosα
  
• Mehaaniline energia on keha liikumise ja vastastikmõju energia.
  
• Mehaaniline energia jäävuse seadus: Suletus süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summaa jääv suurus. Ekin+Epot= const
  
• Ekin=mv2/v
  
• Epot=mgh
  
• Võimsus=N=A/t N=Fv
  

PERIOODILINE LIIKUMINE

• Ringliikumine on nähtus, kus keha massikese liigub ringjoonel.
  
• Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure pöördenurga soorritab liikuva punkti tõmmatud raadius ajaühikus ω = 2 π f
  
• Kesktõmberkiirendus iseloomustab joonkiiruse suuna muutumist. a=ω2 r a= ω2 r
  
• Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. v=ω r
  
• Nurkkiirus võrdub joonkiiruse ja raadiuse suhtega ehk nurkkiirus on võrdeline joonkiirusega ja pöördvõrdeline raadiusega. ω=vjoon/r
  
• Periood on füüsikaline suurus, mis näitab aega, mille jooksul sooritatakse täisvõnge.
  
• Sagedus on füüsikaline suurus, mis näitab võngete arvu ühes sekundis. f=1/T
  
• Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluaendist.
  
• Amplituud on võnkuva keha maksimaalne kaugus tasakaaluasendist.
  
• Ristlaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga.
  
• Pikilaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda.
  
• Laine levimiskiirus näitab, laine poolt läbitud teepikkust ajaühikus.
  
• Lainepikkus on füüsikaline suurus, kahe samas võnkefaasis olema lähima punkti vaheline kaugus.
  
• Lainepikkus on võrdeline laine levimiskiirusega ja pöörvõrdeline sagedusega.
  

SOOJUSÕPETUS

• Ideaalne gaas on mudel, mis iseloomustab normaaltingimustel enamikke gaase .
  

Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, mille korral jäetakse arvestamata aineosakeste mõõtmed ja osakeste vahel mõjuvad jõud.

• ; R=8,3 J/Mol*K
  
• Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist.
  
• Siseeneriga on aineosakeste liikumis - ja vastastikmõjuenergia summa.
  
• Ideaalse gaasi siseenergia koosneb üksnes aineosakeste soojusliikumise energiast.
  
• Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab makroskoopiliselt keha soojusastet ja mikroskoopiliselt aineosakeste keskmist kineetiilist energiat. T=273 + t
  
• Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt kehalt teisele kandunud siseenergia hulka. Q=siseenergia muut (U) + gaasi poolt tehtud töö(A) ; Q= erisoojus (c) m temepratuurimuut t ; Q= sulamissoojus (λ) mass ; Q= aurustumissoojus (L) mass
  
• Gaasi rõhk on rõhk, mis tekib aineosakeste põrgete tulemusena vastu anuma seina, põhja või gaasis asuvat keha.
  
• Isobaarne protses on protsess, kus rõhk on konstantne . Sellel protsessil on temperatuur ja ruumala võrdelises seoses.
  
• Isokoorne protsess on protsess, kus ruumala on konstantne. Sellel protsessil on temperatuur ja rõhk võrdelises seoses.
  
• Isotermiline protsess on protsess, kus temperatuur on konstantne. Sellel protsessil on ruumala ja rõhk pöördvõrdelises seoses.
  
• Termodünaamika I seadus: Süsteemile. juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
  
• Termodünaamika II seadus määrab protsesside kulgemise suunda. Näiteks soojus ei saa minna ise külmemalt kehalt kuumemale.
  
• Soojusmasin on seade, mis muundab soojusenergiat mehaaniliseks tööks või vastupidi.
  
• Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa masinale antavast soojusenergiast muundab masin kasulikus tööks. h=Q1 - Q2/Q1 100%
  
• Aine agregaatolek on ühe ja sama aine olekuvorm: tahke, vedel ja gaasiline.
  
• Aine agregaatoleku muutumine on aine üleminek ühest agregaatolekust teise.
  

ELEKTROMAGNETISM

• Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus.
  
• Laengu jäävuse seadus väljendab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
  
• Punklaeng on elektriliselt laetud keha mudel, milles keha mõõtmeid ei arvestata ehk mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes laetud kehade vahelise kaugusega.
  
• Coloumb ’i seadus ütleb, et kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga.
  

F=k q1 q2 / r2

• Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur jõud mõjub välja punktis ühikulisele positiivse laenguga kehale. E=F/q ; E=kq/r2
  
• Töö elektriväljas A = Eqd E- elektrivälja tugevus; q - laeng; d - nihe A=q α - potetnsiaalide vahe
  
• Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure töö teeb elektriväli ühikulise positiivse elektrilaengu ümberpiagutamisel ühest punktis teise. U=A/q
  
• Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja.
  
• Kondensaator on seade elektrivälja energia kogumiseks ja salvestamiseks.
  
• Plaatkondensaator koosneb kahest plaadist ning nende vahel olevast dielektrikust.
  
• Plaatkondensaator – nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud ( dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül salvestada elektrilaenguid.
  
• Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine.
  
• Voolutugevus näitab, kui suur hulk laengukandjaid läbib elektrijuhi ristlõiget ajaühikus.
  
• Takistus iseloomustab juhi omadust avaldada takistavat mõju elektrilaengute liikumisele.
  
• Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt.
  
• Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. N=IU ; N=I2/R ; N=U2/U
  
• Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R
  

• Ohmi sealdus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline tarbija taikuste ja elektromotoorjõud allika taksituse summaga. I=E/r+R

• Aine eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine omadust avaldad elektrivoolule takistust.
  
• Takistide jadaühendus: Takistite jadamis ühendamisel võrdub kogutakistus nende takistuste summaga .
  
• Takistite rööpühendus: Takistite rööbiti ühendamisel võrdub kogutakistuse pöördväärtus nende takistuste pöördväärtuste summaga.
  
• Vooluring koosneb vooluallikast, tarvititest, lülititest ja neid ühendatavatest juhtmetest. Sageli on vooluringis ka kaitse.
  
• Vooluallikas on seadeldis mehaanilise, soojusliku, keemilise sideme või valguseenergia muundamiseks elektrienergiaks.
  
• Vooluallika sisetaksitus iseloomustab jõude, mis vooluallika sees takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Vooluallika sisetaksitus on vooluallika enda takistus.
  
• Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada.
  
• Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud, et toimetada ühiklaeng läbi kogu vooluringi.
  
• Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust. Tuleb ühendada jadamisi.
  
• Voltmeetriga mõõdetakse pinget. Tuleb ühendada rööbiti.
  
• Püsimagnet on magnet, mille magnetilised omadused ajas ei muutu.
  
• Magnetinduktsioon ehkon füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega risutvas magnetväljas. Mõõtühik T tesla tähis B
  
• Jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on magnetinduktsioon selle joone puutuja sihiline.
  
• Amper’i seadus järgi on magnetväljas vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud võrdeline voolutugevusega juhtmes , juhtmelõigu pikkusega ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel.
  

, või F=BILsin
Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav vasaku käe reegliga : kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda.

• Ampere’i jõud Ampère'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti.
  
• Lorentzi seadus – magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast α v-vektori ja B-vektori vahel.
  
• Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. F = qvBsinα
  
• Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga.
  
• Elektromagnetiline induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel.
  
• Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis kirjeldab pinda läbiva magnetvälja suurust. see on võrdeline magnetiduktsiooniga ja pindala korrutisega. Φ = B ⋅ S ⋅ cosα Ühik Wb veeber
  
• Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus ütleb, et elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrvdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E=φ/t
  
• Eneseinduktsiooni nähtus seineb selles, et kui pooli läbib muutuva tugevusega vool, siis tekitab pool muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab selles samas poolis inudktsioonvoolu, mis hakkab takistama voolutugevuse muutumist poolis.
  
• Pooli induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. ühik henri H
  
• Võnkering on vooluring elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. See sisaldab kondendaatorit ja induktiivpooli.
  
• Thompsoni valem ütleb, et periood sõltub induktiivusest ja mahtuvusest.
  
  • T = 2π ruutjuurLC
    
• Vahelduvvool on elektri vool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub.
  

OPTIKA

• Valgus kui elektromagnetlaine - Elektromagnetlaineks nimetatakse ruumis levivaid võnkumisi.
  
• Elektromagnetlainete skaala:
  
• 
  

• Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu liane pole veel levinudsellest keskkonnast, mille laine on läbinud.
  
• Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti vahelist kaugust. λ 1 meeter
  
• Laine sagedus näitab täisvõngete arvu ajaühikus.
  
• Laine periood näitab aega, mille jooksul laine levib edasi lainepikkuse võrra.
  
• Laine faas määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel; valgus laien korral E-vektor.
  
• Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumisel esinev amplituudi muutumine. Teatud tuumipunktides toimub valguslainete tugevnemine, teatud punktides nõrgenemine.
  
• Koherentsus on üldmõiste kohrentsete laienete tekkimise, levimise ja liitumise kirjeldamiseks.
  
• Koherentsed lained on lained, mille faaside vahe ei muutu aja jooksul. Neil on sama lainepikkus.
  
• Valguse difraktsioon on nähtus, kus valguslained kanduvad varju piirkonda.
  
• Lainete difraktsioon on lainete kandumine tõkete taha.
  
• Valguskiir on joon, mis näitab valguse levimise suunda.
  
• Valguse sirgjoonelise levimise seadus ütleb, et homogeenses ja isotroopses keskkonnas ehk ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
  
• Valguse peegeldumine on nähtus, kui valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust tuli.
  
• Langemisnurk on nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel.
  
• Peegeldumisnurk on nurk peegelduva kiire ja pinnaristsirge vahel.
  
• Valguse peegeldumisseadused: 1. langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis lahutuspinnale tõmmatud pinna ristsrige on ühes tasandis . 2. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga.
  
• Tasapeegel on peegel, mille pind on tasapind .
  
• Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumine valguse üleminekul hest keskkonnas teise.
  
• Laine murdumine on laine levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise.
  
• Kui valgus läheb tihedamasse keskkonda, siis murdub valgus pinna ristsirge poole.
  
• Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
  
• valguse murdumisseadused: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge on ühes tasandis. 2. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. sin α / sin β = n ; n=n2/n1
  
• Absoluutne murdumisnäitaja = Murdumisnäitaja on suhteline füsikaline suurus, mis näitab mitu korda on valgus kiirus aines väiksem kui vaakumis .
  
• Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna murdumisnäitajasse.
  
• Dispersioon on keskkonna murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest
  
• Spekter on valguse intensiivsuse jaotus lainepikkuste järgi.
  
• Näiv kujutis on kujutis, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid mida on silmaga võimalik näha.
  
• Tõeline kujutis on kujutis, mida saab tekitada ekraanile, tekib valguskiirte lõikepunktis.
  
• Footon valguse osake, seisumassita elementaarosake . Valguskvant.
  
• Footoni energia = kvandi energia E=hf h-Plancki konstant f- valguslaine sagedus
  
• Fotoefekt on nähtus, mis seisneb metallist elektronide väljalöömises valguse abil.
  
• Väljumistöö on väikseim energia, mida elektron peab omama, et ületada aine positiivsete ioonide tõmberjõud ja väljuda ainest.
  
• Einsteini valem fotoefekti kohta: E = hf = A+mv2/2
  
• Fotoefekti punapiir on footoni väikseim sagedus, mille korral fotoefekt esineb.
  
• Valguskvandi kiirus = c=hf
  

AINE STRUKTUUR

• Bohri aatomimudel
  

• Peakvantarv on täisarv n, mis määrab elektroni kõige tõenäolisema kauguse tuumast.
  
• Energianivoo on kvantsüsteemi võimalik energia, mis iseloomustab süsteemi olekut. Eristatakse aatomi ja tuuma energianivoosid.
  
• Bohri postulaadid:
  

Aatom omab kindla energiaga statsionaarseid olekuid .

Aatom kiirgab või neeab valguskvandi vaid üleminekul ühest statsionaarolekust teise.

• Valgus kiirgub, kui elektron läheb suuremalt orbiidilt väiksemale.
  
• Valgus neeldub, kui elektron läheb väiksemalt orbiidilt suuremale.
  
• Energiatasemed tahkises
  
• Valentselektron on aatomi välise lektronkihi elektron, ms osaleb keemilise sideme moodustamisel.
  
• Metallides on valentselektronide energiatsopn vaid osaliselt täidetud. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa , võttes elektriväljalt lisaenergiat- nii saavad elektronid liikuda ja põhjustada elektrijuhtivust.
  
• Dielektrikutes ehk isolaatorites on valentselektronide energiatsoon elektronide poolt täielikult hõivatud. Elektronide liikumisvabadus puudub , pole vabu naabertasemeid- Järgmine lubatud energiatsoon paikneb keelutsooni taga.
  
• Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon madalal temperatuuril elektronide poolt küll täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on oluliselt kitsam kui dielektrikutes. Seetõttu suudavad elektronid osaliselt juba toatemperatuuril soojusliikumise energia arvelt minna valentselektronide tsoonis järgmisesse lubatud tsooni, jättes valestselektronide tsooni maha täitmaga elektronseisundeid ehk auke . Aukude olemasolu põhjustab elektrojuhtivust.
  
• 
  
• Aatomi tuum on osake aatomi keskmes, mis koosneb prootonitest ja neutronitest ehk nukleonidest. Aotomi tuuma püsivuse tagavad nukleonidevahelised tuumajõud, mis ületavad prootonite elektrostaatilise tõukumise.
  
• Neutron on elektrilaenguta tuumaosake.
  
• Prooton on positiivse elektrilaenguga tuumaosake.
  
• Massiarv on tuumaosakeste arv. A
  
• Isotoop on sama keemilise elemendi tuum, milles on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.
  
• radioaktiivne isotoop on isotoop, mille tuum on ebastabiilne.
  
• Radioaktiivsus on looduses esinev radioaktiivsete isotoopide omadus muunduda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks.
  
• Poolestusaeg on ajavahemik, mille kestel vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda.
  
• Seoseenergia on minimaalne energia, mis kulub aatomituuma üksikuteks nukelonideks jaotamiseks.
  
• Massidefekt on kindla isotoobi aatomituuma seisumassi ja selle isotoobi koosseisu kuuluvate vabade nukelonide seisumasside summa vahe.
  
• Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
  
• Päike on keskmise suurusega täht. Päikse pinnatemperatuur on 6000 kraadi. Päikse temepratuur tuumas on umbes 15 miljonit kraadi.
  
• Planeedid alates Päiksest: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun .
  
• Asteroidid on kivimilised objektid, mis paiknevad Asteroidivöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti.
  
• Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui ta Päiksele lähedale satub, siis tekib “saba” vastasuunas Päiksele. Komeedid tulevad Neptuuni tagant kahest piirkonnast.
  
• Meteoroidid jagunevad meteoriidid ehk need mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale.
  

Päike – lähim täht, pinnatemperatuur 6000K.
Päikese ehitus.

tuum – suurel rõhul ja temperatuuril kulgevad tuuma-reaktsioonid

kiirgusvöönd – energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole

konvektsioonivöönd – temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine

atmosfäär – foto-, kromosfäär, protuberants . Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%).
Fotosfäär ehk valguskiht – 200-300 km paksune alumine atmosfääri kiht, graanulitekujuline struktuur.
Kromosfäär – atmosfääri kiht, milles temperatuur Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toimub H, He jt ioniseerimine.
Päikese kroon – hõreda ja kuuma gaasi pilv.
Päikesetuul – kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.
Laigud – fotosfääris graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud.
Faklid – heledad piirkonnad laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike.
Päikesetsükkel – 11a perioodiga Päikese aktiivsus.
Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud, faklid, protuberants).
Protuberants – kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved.
Magnettormid – kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja.
Virmalised – tekivad laetud osakeste tungimisel Maa atmosfääri alakihtidesse.
Päikesesüsteem – taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad .
Planeedid – Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk)
*Merkuur *Marss *Uraan
*Veenus *Jupiter *Neptuun
*Maa *Saturn *Pluuto
Planeetide kaaslased – taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi.
Asteroidid – ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud.
Komeedid – on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad.
Meteoorkehad :
Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks.
Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant – punkt, kust meteoriid näib väljuvat.
Maa liikumine – Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese.
Päikesevarjutus – Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel.
Kuuvarjutus – Kuu asub Maa varjukoonuses
Valgusaasta – vahemaa , mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta.
Galaktika(d) – on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee , naabergalaktika on Andromeda udukogu.
Tähed ja nende evolutsioon – Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte- homogeenne . Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe- eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid – täht ilmub HR-diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta.
Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad oma kütuse (vesiniku) ära kiiremini ning seega on nende eluiga lühem. Teiseks ei stabiliseeru nad nii lihtsalt kui Päikese massiga tähed ehk nendest ei pruugi saada lõpuks kääbuseid. Arvatakse, et Päikesest viis või rohkem kordi massiivsemad tähed ei stabiliseerugi, vaid plahvatavad. Plahvatuse käigus võivad puruneda tähe väliskihid, halvimal juhul puruneb täht täielikult.
Universumi evolutsioon – 1929 märkas ameerika astronoom Hubble tähtede spektrites nn punanihet, st spektrijoonte nihkumist spektri punase otsa poole. Seda põhjendatakse Doppleri efektiga, mille 19. sajandil avastas ta hääle kohta (akustikas) ning mis osutus tõeseks ka optikas. Sellest saab aga järeldada ainult ühte, et tähed eemalduvad meist, ja mida kaugemal, seda kiiremini, Seega Universum paisub .
Suur pauk – Gamovi 1946 kosmoloogias kasutuselevõetud mõiste, mis tähistab paisuva universumi algoleku ja lähteprotsesside ning ülivarajase ja ülikiire arengu kujutelma.
10